Pea meeles, et lihtminevikus on sõne tüve ja sõnalõpu vahel alati kas -i või -si! Vt ka õppevideosid Youtube`is Imperfekti I osa ja Imperfekti II osa uu -> u a -> o ei muutu ii -> kaob NB! 2-silbilises sõnas, kus mõlemas silbis on a, muutub oleviku tüves a ->minevikus ->oi-ks: Laulaa Ajaa Minä laulan minä lauloin minä ajan minä ajoin Hän laulaa hän lauloi hän ajaa hän ajoi
antamaan passiivi antamassa annetaan ei anneta antamasta annettiin ei annettu antamalla annettaisiin ei annettaisi antamatta partisiipit A-, E-infinitiivi antava antaakseen annettava antaessa antama antaen JUODA (2. tyyppi) imperfekti preesens join en juonut juo n en juo joit et juonut juo t et juo joi ei juonut juo ei juo joimme emme juoneet juomme emme juo joitte ette juoneet juotte ette juo joivat eivät juoneet juovat eivät juo
Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis
X on kuulnud kelleltki väga häid sõnu/on näinud midagi väga head/on mõelnud midagi väga head, on toimunud midagi väga head. Keegi või miski hea võib olla X-i lähedal. X-i kehal on kaua/hetkeks hea. Kellegi öeldud/tehtud sõnad ei ole võib-olla tõsi, aga teevad X-le head. 5. Homonüümia ja polüseemia Homonüümia: Kuigi sõnal NAER päris otsest homonüümi pole, võib tuletada NAER NAERMA NAERIS (naerma imperfekti vorm ja naeris ehk köögivili). Süstemaatiline polüseemia: Sõna NAER süstemaatiline polüseemia avaldub kõige paremini näites NAER PURSE, PAHVAK. Toodud suhe on põhjussuhe (võrreldav suhtega ESE aine, millest see koosneb: kivi, klaas, puu) objekti ehk naeru tekkimise viis, naeru sünd ehk teke. · Sünonüümitest: naer naeruhelin, naerutorm, nali (Asta Õimi järgi) · Antonüümitest: naer nutt
Syön paistia, kalaa, jäätelöä, alkuruokaa, näkkileipää, voita. 4. Kun et tiedä tarkkaan, kuinka paljon (epämääräinen määrä) Saanko sokeria? Kannussa on vettä. Lattialla on hiekkaa. Me tarvitsemme kangasta. 5. Kun lause on negatiivinen. Minulla ei ole autoa. Asunnossa ei ole parveketta. Minä en syö lihaa. Me emme osta maitoa. Kun toivotetaan, käytetään partitiivia. Hyvää huomenta. Hyvää jatkoa. Päivää. Iltaa. Hyvää yötä. Tervetuloa. Imperfekti Negatiivinen imperfekti Passiivin imperfekti Imperfektin tunnus on i tai si. Tunnus on vartalon ja persoonapäätteen välissä. seison seisoin juot joit kävelee käveli (hän-muodolla ei ole imperfektissä päätettä) tapaamme tapasimme häiritsette häiritsitte Imperfektiharjoitus Preesens vai imperfekti?
(oleviku kesksõna tunnuses); 2) lihtminevik e imperfekt, tunnused -si (ela/si/d, õppi/si/me); -is (laul/is, möön/is); -i (teg/i, oli/i, pani/i); -s (käi/s, hakki/s); 3) täisminevik e perfekt: olema olevikus + -nud (on käi/nud); 4) enneminevik e pluskvamperfekt (pluperfekt): olema lihtminevikus + -nud (ol/i luge/nud); 5) üldminevik e preteeritum (tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi üldine ajavorm – märgib sündmuse eelnemist kõnehetkele, eristamata imperfekti, perfekti ja pluskvamperfekti tähendusi). 4. Tegumoekategooria 1) isikuline tegumood e personaal. Tunnuseta; 2) umbisikuline tegumood e impersonaal, tunnused -da (käi/da/ks, min/da/vat); -ta (teh/ta/gu, karju/ta/kse); -a (käi/a/kse, näh/a/kse, pann/a/kse, tull/a/kse); -d (laul/d/i, möön/d/i). 5. Kõneliigikategooria 1) jaatav kõneliik e afirmatiiv. Tunnuseta; 2) eitav kõneliik e negatiiv (kasutatakse eitussõnu ära ja ei), ära tule, är/gu tul/gu, ei tee, ei käi/nud
fahren - fuhr lesen - las nehmen - nahm singen - sang Saksa keele verbil on kolm põhivormi, millega moodustakse erinevaid ajavorme: ma-tegevusnimi (Infinitiv), lihtminevik (Imperfekt) ja mineviku kesksõna e. -nud, -tud kesksõna (Partizip II). Nõrkadel verbidel(reeglipärastel verbidel) moodustakse need järgnevalt: fragen - fragte - gefragt antworten - antwortete - geantwortet studieren - studierte - studiert (puudub ge-; studieren on võõrsõna) Imperfekti vormis lisatakse verbi tüvele -te, partitsiip II tuleb tüvele ette liide ge- ja tüvele liitub -t. Tugevad verbid on oma põhivormidega tuleb lihtsalt pähe õppida, need on ka antud igas õpikus ja sõnaraamatus. Alustage 60 teile olulise ebareeglipärase verbiga, võibolla polegi teil vajadust rohkem end vaevata. Kolmandas põhivormis ei ole liidet -ge verbidel, millel on endal eesliited (lahutamatud) be-,ge-, er-, ver-,zer-, ent-, emp-, -miß, näit.: erzählt, besucht, verstanden,
o aa ja oo diftongistumine i-tüveliste sõnade nominatiivis, nt taet : taadi; Morfoloogia (seotud häälduse lõtvusega) 2-silbiliste AV sõnade pluuralis on kasutusel NA tüvi, nt jalaDe; TA inessiiv, tüvevokaal muutub Q3-s tunnuse ees e-ks, nt aittes ‘aidas’; konsonantide geminatsioon, nt kippe ‘kibe’; kogu Lääne-Eestis: o TA inessiiv, nt jalGas; o TA pluurali 3. pööre, nt tahtvaD; o id-lõpp imperfekti ja konditsionaali pluurali 3. pöördes, nt naD võtsiD; o da-infinitiiviline kaudne kõneviis, nt ta piDaDa minema; o lammuD, lamBoD, lammid – lammu, lambiD – ‘lambad’; Sisemine liigendus 10 Põhjarühm Põhja-Läänemaa murrakud, mille keel on lähedane keskmurde looderühma keelele, aga ka saartele;
Ennemineviku puhul paigutab kõneleja end minevikku ja võtab minevikulise vaatlushetke seisukohalt kokku sellele eelnenud tegevuse. Sündmus võib vaatlushetkel jätkuda, kui sellele viitavad ajamäärused, nt Siis oli ta juba viis aastat õpetaja olnud. 5) EKGs nimetatakse tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi üldise ajavormina preteeritumi e üldminevikku, mis märgib vaid sündmuse eelnemist kõnehetkele, eristamata imperfekti, perfekti ja pluskvamperfekti spetsiifilisi tähendusi. Eraldi tunnus puudub. 20. Tegumoekategooria. Tegumood e geenus on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab lause tegevussubjekti (loogilise subjekti) suhet grammatilise subjektiga. Enamikus keeltes on tegumoekategoorial traditsiooniliselt kaks liiget: 1) aktiiv ja 2) passiiv. Aktiivlause tegevussubjekt on normaaljuhul identne grammatilise subjektiga.
annaabi.ee 
