Ükski inimene ei tohi olla vahend millegi saavutamiseks. Inimsust nii iseendas kui ka teistes tuleb alati kohelda eesmärgina. Kanti moraali vastu eksib enesetapja, sest ta ei kohtle end eesmärgina iseeneses, vaid kui vahendit saavutamaks kindlat eesmärki jõuda seisundisse, milles pole enam elupiina. Seega eksib ta selles, et muudab oma inimsuse vahendiks. 3. KANTI EETIKA KRIITIKA Alati ei pruugi testimine kategoorilise imperatiiviga olla kooskõlas meie moraalse intuitsiooniga. Näiteks võtame olukorra, kus teie uksele koputab naabrinaine, kes palub, et teda vägivallatseva mehe eest varjaksite. Te peidate naabrinaise riidekappi. Siis murrab teie uksest sisse naise mees, kes küsib, kas naine on teie juures. Teil on alust arvata, et mees kavatseb oma naise tappa. Kanti järgi peaksite alati tõtt rääkima, sest tõerääkimine on kategoorilise imperatiiviga testitud absoluutne moraaliseadus
Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada, milline otsus on moraalselt õige, peab see läbima kategoorilise imperatiivi testi. Oletame, et mul on vaja laenata raha ning selleks tuleb mul anda lubadus raha hiljem tagasi maksta, samas ei plaani ma oma lubadusest kinni pidada. Testime seda näidet kategoorilise imperatiiviga: alati, kui keegi vajab raha, peab ta andma võltslubaduse see tagasi maksta. Näeme, et väide ei läbi kategoorilise imperatiivi testi, sest väide kummutab iseennast – lubadus pole lubadus, kui poleks mingit ootust, et see lubadus ka täidetakse (Pojman 228-229). 9. Nietzsche: selge hoiak oli tal, ja kutsuti natsi vihkajaks. Tema arvates pole olemas ’’kristallpuhast teadust’’. Ja arvas, et reaalsus koosneb vahenditest.
Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada,milline otsus on moraalselt õige, peab see läbima kategoorilise imperatiivi testi. Oletame, et mul on vaja laenata raha ning selleks tuleb mul anda lubadus raha hiljem tagasi maksta, samas ei plaani ma oma lubadusest kinni pidada. Testime seda näidet kategoorilise imperatiiviga: alati, kui keegi vajab raha, peab ta andma võltslubaduse see tagasi maksta. Näeme, et väide ei läbi kategoorilise imperatiivi testi, sest väide kummutab iseennast lubadus pole lubadus, kui poleks mingit ootust, et see lubadus ka täidetakse. Immanuel Kanti transtsendentaalne filosoofia. Sellega viidatakse analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. See põrgib paljastama kogemuse kehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kuidas kogemus on võimalik
teised aga loomult halvad nagu tapmine, valetamine, petmine. Kaks põhilist printsiipi, millest lähtuvalt võime tegu hinnata: 1) kategooriline imperatiiv kas me saame antud tegu laiendada kõigile 2) "moraalse agendi" printsiip iga inimene on ise väärtus. Keegi ei või kedagi oma huvides ära kasutada. Selleks, et tegu oleks hea, peab see olema tehtud mitte ainult vastavuses kategoorilise imperatiiviga, vaid sellepärast, et halb tegu on meile vastumeelt. Kaasinimesi ei tohi kohelda kui vahendeid. Eetilisus avaldub eelkõige selles, kuidas me suhtume teistesse inimestesse. Eetilisus ei ole algselt, otseselt nähtav kasutoov tegevus. Eetilisusest sugeneb kasu pikema aja jooksul. Esialgu võib see tähendada pigem lugupidamist, usaldusväärsust, austust ja rahulolu iseendaga. Mida peaks tegema Eesti ettevõtja, et olla eetilisem
rääkimine, ausameelsus), teised aga loomult halvad nagu tapmine, valetamine, petmine. Kaks põhilist printsiipi, millest lähtuvalt võime tegu hinnata: 1) kategooriline imperatiiv - kas me saame antud tegu laiendada kõigile 2) "moraalse agendi" printsiip - iga inimene on ise väärtus. Keegi ei või kedagi oma huvides ära kasutada. Selleks, et tegu oleks hea, peab see olema tehtud mitte ainult vastavuses kategoorilise imperatiiviga, vaid sellepärast, et halb tegu on meile vastumeelt. Kaasinimesi ei tohi kohelda kui vahendeid. Eetilisus avaldub eelkõige selles, kuidas me suhtume teistesse inimestesse. Eetilisus ei ole algselt, otseselt nähtav kasutoov tegevus. Eetilisusest sugeneb kasu pikema aja jooksul. Esialgu võib see tähendada pigem lugupidamist, usaldusväärsust, austust ja rahulolu iseendaga. Mida peaks tegema Eesti ettevõtja, et olla eetilisem
Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada,milline otsus on moraalselt õige, peab see läbima kategoorilise imperatiivi testi. Oletame, et mul on vaja laenata raha ning selleks tuleb mul anda lubadus raha hiljem tagasi maksta, samas ei plaani ma oma lubadusest kinni pidada. Testime seda näidet kategoorilise imperatiiviga: alati, kui keegi vajab raha, peab ta andma võltslubaduse see tagasi maksta. Näeme, et väide ei läbi kategoorilise imperatiivi testi, sest väide kummutab iseennast lubadus pole lubadus, kui poleks mingit ootust, et see lubadus ka täidetakse. Immanuel Kanti transtsendentaalne filosoofia. Sellega viidatakse analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. See põrgib paljastama kogemuse kehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kuidas kogemus on võimalik
jamitte kaluvustest, ihadest, tunnetest. Teo motiiv on kantile tähtsam, kui tagajärg. 10. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit (teise järgu reeglit). Ta on mõeldud põhimõttelise viisina, kuidas valida moraalireegleid. Kui toimijale tuleb pähe mõni reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada testimisele kategoorilise imperatiiviga. 11. Selgitage milles seisneb universaliseeritavuse test? Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviks sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklike maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiks elada. 12
Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada, milline otsus on moraalselt õige, peab see läbima kategoorilise imperatiivi testi. Oletame, et mul on vaja laenata raha ning selleks tuleb mul anda lubadus raha hiljem tagasi maksta, samas ei plaani ma oma lubadusest kinni pidada. Testime seda näidet kategoorilise imperatiiviga: alati, kui keegi vajab raha, peab ta andma võltslubaduse see tagasi maksta. Näeme, et väide ei läbi kategoorilise imperatiivi testi, sest väide kummutab iseennast lubadus pole lubadus, kui poleks mingit ootust, et see lubadus ka täidetakse. Immanuel Kanti transtsendentaalne filosoofia. Sellega viidatakse analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. See põrgib paljastama kogemuse kehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kuidas kogemus on võimalik
mõistlikum kaasata vastav grupp mitte riigi toimimisse, vaid kodanikuühiskonna toimimisse. 2. demokraatia suurendamise nõue on ajalooliselt alati lähtunud opositsioonilisest kodanikuühiskonnast. Kui vastav grupp lahkub opositsioonist ja kaasatakse riigi toimimisse, siis tähendab see automaatselt, et kodanikuühiskond nõrgeneb 3. efekt on olemas siis, kui kaasatava grupi põhihuvi on otseselt ühendatav riigi imperatiiviga,näiteks mingi avaliku poliitikaga, mida riik peaks ellu viima. 4. Sisemine stabiilsus kui riigi imperatiiv viib koopteerumisele uute kodanikuühiskonna gruppide kaasamine poliitika kujundamisse eesmärgiga suurendada süsteemi stabiilsust ja vähendada kodanikuühiskonnast tulevat rahulolematust. 7. loeng. Parteid ja parteisüsteemid Selgitage, mis on parteide olemus ja kuidas nad eristuvad huvigruppidest ja sotsiaalsetest liikumistest?
moraalne on see tegu, mis lähtub kohusest ja mitte kalduvustest, ihadest, tunnetest. Teo motiiv on Kantile tähtsam, kui tagajärg. 8. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit (teise järgu reeglit). Ta on mõeldud põhimõttelise viisina, kuidas valida moraalireegleid. Kui toimijale tuleb pähe mõni reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada testimisele kategoorilise imperatiiviga. 9. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed! Selleks, et tegu oleks moraalne peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviks sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklike maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiks elada. 10
tarbijale jääks toode ka tulevikuks meelde. Tavaline on ka, et palutakse ühendust võtta reklaamijaga. Reklaamikeeles tõusevad esile 3 verbirühma: Tooteomandamisele kutsuvad verbid: tule, telli, helista. Mõnutundmisega seotud verbid: proovi, tunne, naudi, kasuta. Püüavad saavutada tarbija tähelepanu ja meelespidamist: vaata, näe, pea meeles, ära unusta. Samas on palju tundeverbidest moodustatud imperatiive, mida muudes tekstides ei saa üldse imperatiiviga seostada: võida või naudi – mõlemad lihtsalt juhtuvad, selleks ei saa päriselus käsku anda. Reklaamikeeles pole viisakust. Pealetükkivat otseütlemist ei püütagi vältida. Viisakusvormeleid, nagu palun, pole. Ei kasutata ka teisi sooviavaldamise käskimise viisakusvorme: kas sa võiksid … ? ole kena ja … . Meie kultuuris pole tavaks kasutada viisakuvormeleid, kui käsk on kuulaja huvides. Viisakas on vaja olla, kui puudutab ennast. Reklaamijad püüavad näidata käske nii, nagu
annaabi.ee 
