KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool – 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmise ajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, mille iluideaale – vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia – hakati pidama klassikalisteks (classicus lad k tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), kes kritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, aina teravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne. Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi.
Kosmeetikatoodete reklaamides võib tihti näha kuulsaid ning äärmiselt ilusaid naisi. Nähes veatu naha ning saleda figuuriga inimesi televiisoris või reklaamtahvlitel, tekitab see tahtmise olla samasugune. Selline tunne aga ajendab inimesi minema poodi ning ostma tooteid, mis tegelikult ei pruugi isegi mõjuda. Ostetakse sellegipoolest, sest kaunis inimene televiisoris ütles, et see on tema ilu saladus. Kui jälgida meedias näidatud iluideaale, siis on aru saada, et aetakse taga samu jooni. Ilus naine peab olema veatu nahaga, peenike, kuid siiski kurvikas. Kena mees peab olema musklis. Ei ole jäetud ruumi mitmekülgsusele. Tõsi küll, et enam ei ole nii väga kõne all nahavärv või mõni muu rahvuslik eripära, kuid sellegipoolest on enamik meedias näidatavatest ilusatest inimestest sarnaste joontega. Tänapäeval ei ole moes kurvikad modellid ning ka näitlejad ja muusikad, keda näeme lavadel või kinoekraanil, on
vajadust mässamiseks. Selleks et muuta maailma paremaks paigaks, tuleb alustada iseendast. Oma arvamuste, hinnangute ja ka välimuse väärtustamine on oluline kõigile. Julgus või oskus öelda välja oma arvamus puudub paljudel. Paljud lihtsalt loobuvad oma ideedest või ideaalidest lihtsalt sellepärast, et kardetakse erineda massis. Enesekindlus mängib igaühe elus tähtsat rolli. Enesekindlust kindlasti mõjutab palju välimus. Meedia justkui propageeriks iluideaale peenikeste, tuunitud supermodellide näol. Kuid mis saab siis, kui nendele ei vastata? Minuarust on kaks võimalust. Üks neist oleks leppivus, sa lepid sellega, et sa ei ole ega saagi olema nii perfektne kui mõni supermodell, aga sa ikkagi armastad ennast. Armastad ennast nii nagu sa oled, see on kõige olulisem. Teine võimalus on püüdelda selle ideaali suunas mis meedia pähe tambib. Sa püüdled selle poole niikaua kui sa
maalikunstis näeme kujutatavatel inimestel tihti üht korduvat poosi-nn. Egiptuse poos, mis kujutab inimese nägu küljelt, silma aga otsevaates, ülakeha otsevaates, jalad allpool puusi aga küljelt. tegemist ei olnud oskamatusega, vaid nii kujutatud inimene oli kõige ilmekam. vaarao Echnatoni valitsusajal 14. saj. e.m.a. pääsesid kunsti ka tõsielu sündmused. Tema ajastust on pärit kaunitar Nofretete büst, mis on mõjutanud iluideaale ka tänapäeval . Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst 5000 aastat tagasi tärkas egeuse mere saartel omapärane kultuur, mida tähtsamate keskuste järgi nimetatakse kreeta- mükeene kultuuriks. See kestis ligi 2000 aastat ja lõppes 12.saj. e.m.a. kui kreeklased need alad vallutasid. Egeuse arhitektuurist on kahtlemata kuulsaim Knossose loss, mis on osaliselt tänapäevalgi säilinud. lossi põhiplaan
Oma arvamuste, hinnangute ja ka välimuse väärtustamine on oluliseks aspektiks edasisel eluteel. Julgus öelda välja mõte sellisel kujul, mis on mõtlejale kõige omasem, puudub paljudel. Kardetakse erineda massist, loobudes oma, võib-olla antud situatsiooni parimast lahendusest. Enesekindlus mängib kõigi elus tähtsat rolli. Ei ole võimalik saavutada midagi suurt ja olulist kellegi teise arvelt. Peale selle on teiseks suureks komistuskiviks välimus. Meedia justkui propageeriks iluideaale kondiste supermodellide näol. Televiisorist ja internetist näiv maailm tundub olevat paljudele noortele ja ka eakamatele elamisnormiks. Kuid mis saab siis, kui nendele ei vastata? Paistab,nagu oleks kaks võimalust, mis antud olukorras tuleks kõne alla. Üheks neist oleks leppivus. Mitte keegi pole täiuslik, aga kõik on täielikud. Teine võimalus oleks püüdelda maksimaalse tulemuse suunas. Kogemus on näidanud, et alati saab paremini minna
Humbertile ütles, et läheb klaveritundi või lisaproovi, tegelikkuses aga kohtuma sõprade või hoopiski armukestega. Kui professor õhtul kahtlustavalt neiut üle kuulas, palus Lo küsida järele oma klaveriõpetajalt või sõbrannalt, kui nõndanimetatud isa teda ei usu. Ka selle põhjal võib tõdeda, et ilusa näolapi taga on peidus hoopiski teine inimene. Jättes kõrvale Vladimir Nabakovi romaani, võiks vaadelda tänapäeva ühiskonna iluideaale nii seest kui väljast. Aina rohkem on hakatud meedias propageerima ülimalt kondiseid neide, modelle ja avaliku elu staare. Ajakirjandus kritiseerib üleliigseid kilosid näitlejatel, lauljatel ja ka teistel ,,esikaante kuulsustel", ent samas ei kiida ka heaks anoreksiat. Väga raske, või hoopiski võimatu, on olla kõigile meelepärane ja ilus nii sisemiselt kui ka välimiselt. Seda eelkõige seetõttu, et
Kindlasti on omane monokroonne ajakäsitus, sest kliimaolude tõttu tuleb kinni pidada ajagraafikutest. Sellest kõrvale kaldumine on andestamatu. Austatakse inimeste privaatsust, neid segamata. Tähtis on teha üks töö ja siis liikuda edasi järgmise juurde, samuti on tähtis olla täpne. Seepärast on ka alaska kultuur liigitatult lineaar-aktiivne. Kohalikud ja Eesti Kliima on paiguti nii erinev, et ühtset kogukonda ei ole tekkinud, seetõttu on ka iluideaale keeruline määratleda. Ilu väljendab iseloom, mille puhul hinnatakse töökust, mis toidab sealseid inimesi. Kõigilt eeldatakse võimet teha füüsiliselt rasket tööd ja täpsust nii ajaliselt kui ka töös. Eesti ja alaska kultuurid on võrdlemisi sarnased, seda juba kohati sarnaste kliimaolude tõttu. Siiski on alaskalaste seas levinud tuntud eestlaste stereotüüp, et tegu on tõsise kuid tööka rahvaga
sõjaga. Ilu definitsiooni leiame ka Homeroselt, ,,Iliase" müütiline autor leiab sellest lausa Trooja sõja õigustuse: ,,Helena vastupandamatu ilu lunastab Helena õigustpoolest kogu hädast, mida ta on põhjustanud. Kui Trooja on alistatud, sööstab Menelaos reetliku abikaasa poole, et teda tappa, aga kui mees näeb Helena kaunist rinda, tardub tema relva hoidev käsi paigale. Kreeka meest kujutati harilikult spordlikku kehaga, kiire ja tugevana. Vaadelgem nüüd tänapäeva iluideaale. Suurem osa noorte iidolitest ja holliwoody staaridest vastavad sarnastele kirjeldustele. Klassikaliselt ilusaks naiseks peetakse saledat, end kaunite vormide ja õrnade näojoontega naist. Ilusaks meheks harilikult pikka, tugeva kehaga ja sirge ninaga meest. (Diane Kruger ja Brad Pitt filmis ,,Trooja") Ka moekunstis võime näha selgeid detaile, mis on võetud vana-kreekast. Ühtedeks
Ei puikle vastu ja jagab avameelselt informatsiooni ja oma seisukohti. (Helve Särgava, 2011) Pressivaenlaseks valitakse inimene, kes ei taha ajakirjanikega koostööd teha. Infot ei taheta jagada , süüdistatakse ajakirjandust, valetatakse ja vassitakse. ( Suusaliit, 2011) VISUAALNE MÕJUTAMINE õ lk 53 1) Ma ei arva, et fotode retušeerimise kohta peaksid kehtima mingid kindlad reeglid, kuid pildid võiksid olla tähistatud, et mitte luua valesid iluideaale ja muud sellist. Näiteks võimaldavad naisteajakirjad lugejatel kujutada ennast ’’ ideaalse minana’’, tegelikult suurendab võrdlus meediakuvandi ja tegelikkuse vahel rahulolematust. Tugeva sotsiaalse surve tulemusena kujuneb lastel varakult teadmine, et naiseks olemine on seotud paks olemise tundega. Elusstiiliajakirjade pakutav ideaal pole aga reaalsuses saavutatav, kuna pildid on töötlemisega nii ära moonutatud. Näiteks keha tehakse peenemaks,
Lemmiktehnikaks krüselefantiin (puidust toorik, selle peal kehaosad olid elevandiluust ja rõivad kullast, kuju silmad olid värvilistest kividest). Athena kuju (12m) ja Zeusi kuju (14m). vabafiguur ja arhitektuuriga seotud skulptuur on põhilised. Kuros-noormehekuju(alasti) ja Kore- rõivastatud naine- skulptuuriliik. Alguses oldi üpris kohmakad anatoomia osas, aga mida edasi, seda liikuvamaks skulptuurid lähevad. Nii Kurosed kui Kore väljendavad kreeka iluideaale. Atleetik noormees, väga arenenud kehaga, jäljendasid jumalaid ja eepose kangelasi. Naiste maailm oli väga piiratud (kodus sünnitusmasin). Naiste iluks olid tema rõivad ja soengud. Klassikaline ajajärk Kontrapost-tugijalg. Selle kasutusele võtuga muutusid kujud loomulikumaks. Polykleitos- tähtsaim skulptor. „Odakandja“-oluline, sest on ära kasutatud kontrapost ja seal on kujutatud ideaalset sõjalise keha ja see on ideaalsetes proportsioonides.
tulemusel hakkab dieeti pidama. Alguses võib tunduda kõik normaalne, kuid hiljem võib enda teadmatagi dieedist kujuneda välja toitumishäire. (1) Minu arust ei mängi inimese välimus aga väga suurt rolli igapäeva elus. Kui inimene hoolitseb enda eest, siis mõni kilo siia-sinna ei muuda midagi ning dieedipidamine on mõttetu. Toitumishäire võib tekkida ka täiesti tavalistest probleemidest, mis tekivad ühiskonna mõjul ja inimesed hakkavad taga ajama iluideaale. Näiteks tahetakse kõigile meeldida ning kuna tänapäeval peetakse ilusaks seda inimest, kes on kõhn, siis arvataksegi, et peab kaalu alandama. (1) Mina arvan, et inimesed lasevad end ühiskonnal liialt palju mõjutada. Olen ka mina kuulnud jutte, kus noored inimesed jätavad toitukordi vahele just sellepärast, et saada sellist keha nagu on nendel modellidel ajakirjade kaantel või moeshow'del. Minu jaoks see tundub absurdne. 1.3 Tekkepõhjused
20. sajandi alguse Saksamaal muutus aktiivseks liikumine loodusliku keskkonna säilitamise eest, mis propageeris kohalike taimede kasvatamist eksootiliste taimede asemel. Seda peeti peamiseks võtmeks ehtsa, Saksamaale iseloomuliku keskkonna säilitamisel. Park pidi muutuma oma ülesehituselt nõnda, et rahuldaks suurte masside soove. Ka sotsiaalsed ja funktsionaalsed aspektid vajasid suuremat tähelepanu. Uus pargimaastik pidi väljendama tarbija vajadusi rohkem kui abstraktseid iluideaale. Pargikujundus oli seega enamasti inimese, st kasutajakeskne. See on ka igati loomulik areng, kui vaadata samaaegseid arhitektuurisuundi - propageeriti moodsat elulaadi ja funktsionaalset arhitektuuri - Walter Gropius, Le Corbusier, Mies van der Rohe, Adolf Loos on tuntumad nimed sellest ajastust (vt modernismi osa). Ideede kiireima leviku innustajana Saksamaal võiks pidada Koostanud: 158
annaabi.ee 
