Korrus kõrgemal paiknes munkade magamisruum dormitoorium. Lõunatiiva idaosa võttis enda alla kahelööviline söögisaal refektoorium. Söögisaali kohal asus kloostri haiglaruum haigete ja eakate munkade tarvis. Lõunatiiva peakorruse läänepoolses osas asus kloostri köök, kust viidi ka toit ilmikvendadele, kes elasid kloostri läänetiivas. Läänetiiva poolkeldrikorrusel paiknesid ülemisele korrusele viiv trepp, kaevu portaal ning ilmikvendade eluruumide ahjude süsteem. Ka võis paikneda läänetiiva alumisel korrusel kloostri pagarikoda. Läänetiiva alumise korruse põhjapoolses osas oli kelder. Läänetiiva teise korruse lõunapoolses osas asus abti tuba ning selle kõrval ilmikvendade söögisaal. Selle kohal korrus kõrgemal nende magamisruumid. Siseõue ümbritses kahekorruseline võlvitud ristikäik, mis ühendas ruume. Aastatel 1425-1448 ehitati l kahe suure torniga eeshoov, mille rajamisel võeti eeskujuks Tallinna
rahvusvahelise tuntusega jesuiit, itaallane Antonio Possevino. Oma tegevust Põhja-Euroopas 1570. aastail Rootsist alustanud Possevino oli muuhulgas ka vahendajaks 1582. aasta Vene-Poola rahulepingu sõlmimisele.Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Tartu residentsist kasvas välja jesuiitide kolleegium (katoliku vaimlike ja ilmikvendade ühendus), mille juurde asutati gümnaasium. Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne oli koolitada eestlaste, lätlaste, venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele. Seminaris õppis ka Andreas Esto nimeline õpilane, keda on nime põhjal peetud eestlaseks. Gümnaasiumis toimus õppetöö ladina keeles, kuid misjonirännakutel selgitasid jesuiidid tõlgi vahendusel usutõdesid inimestele ka kuulajate emakeeles. Jesuiidid olid agarad vaimuliku
Ilmikvennad olid ,,poolmungad", kes elasid küll ranget elu, kuid palvusi ja vaimset tegevust oli palju vähem. Just ilmikvennad juhtisid kloostri majanduslikku külge ja nad olid osavad meistrid kõikidel tööaladel, eriti ehitajad ja kiviraidurid. Füüsiline töö oli aga nõutav ka munkadele, mistõttu tsistertslasi kutsuti ka põllumunkadeks. Kloostrites elas nii vaimulikke kui ka ilmikvendi, kuid neile olid eraldi ruumid ning munkade jumalateenistused ja ilmikvendade palvused toimusid eraldi. Reeglina olid ilmikvendade ruumid kloostrihoonete kompleksi (klausuuri) läänetiivas. /Tamm, lk 39/ Tsistertslastel olid ka nunnakloostrid. Tsistertslaste vaimulikud vennad Tsistertslaste sisekord nõudis kloostrikeskuste rajamist kaugetesse mahajäetud paikadesse, eemale linnadest ja suurtest teedest. Kuna nad liha ei söönud, siis pidid nad elama vee (jõgede, allikate) läheduses, et tegeleda kalakasvatusega.
Staarostide kohti määras ainult kuningas vaid poolakaid ja leedukaid. 1598 aastast lubati staarostite kohtadele ka sakslasi. Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus maapäev, osalesid suurte linnade esindajad. 1584 andis Stefan Batory linnaõigused Valgale. Vastureformatsioon luretlikule usule alustati, taheti teha katoliku usklikuks. Hariduse kujunemisel oli suur osa jesuiitide ordul. Nende peamine keskus oli Tartu. 1583 asutati kolleegium(preestrite ja ilmikvendade organisatsioon). Kolleegiumi raames asutati gümnaasium.Lisaks asutati tõlkide seminar. 1622 valmis väike ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat "Agenda Parva" läti,poola ja lõunaeesti murde keeles. Rootsi. Eestimaa hertsogkond - Põhja Eesti. Kõrgeima kohapealse esindajana oli kuberber. Kogu provints jagati 7 linnuselääniks : Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid foogtid. Taani. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna
1584 sai Valga alev endale linnaõigused. Üldiselt mõjutas linnade arengut Liivimaal ikkagi püsiv kindlusetus. Uut valdust hakati muutma katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. Vastureformatsiooni käigus alustati noorte kasvatamist katoliikluse vaimus. Praktilise hariduse kujundamisel etendas suurt osa jesuiitide ordu. Jesuiitide peamiseks keskuseks Eesti alal sai Tartu. 1583. ilmusid Tartusse ordu liikmes ja alustasid kohe kooselavate preestrite ja ilmikvendade organistatsiooni- kolleegiumi- kujundamist. Juhtnööre andis 1585. aastal Tartus olnud paavsti saadik Antonio Posevino. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati Tartus tõlkide seminar. Et vaimulikele eestikeelseks jumalateenistuseks juhtnööre anda, trükiti eestikeelseid raamatuid. Rootsi võim Põhja-Eestis: Rootsi valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas kohalik aadel. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused
aastal Poola sõjast välja astuma. Käsu Hans-Puhja köster, keda peetakse esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks; tema kirjutatud ,,Nutulaul" rääkis Tartu linna õhku laskmisest. Sigismund Augusti privileeg- dokument, mis tagas Liivimaa aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Vastureformatsioon- katoliku usu taastamine. Jesuiitide kolleegium-1583. aastal ilmusid Tartusse jesuiitide ordu liikmed, alustades kohe kooselavate preestrite ja ilmikvendade organisatsiooni-kollegiumi. Tõlkide seminar- jesuiitide asutatud kool; peale keelte ja vaimuliku alghariduse õpetati seminaristidele raamatuköitmist, rätsepatööd jms., samuti trükikunsti; õppetöö toimus ladina keeles. Rüütelkond-aadlid koondusid rüütelkonda; kõikides provintsi siseküsimustes jäi otsustusõigus Eestimaa rüütelkonnale. Suur näljahäda-1601.-1602. aastal lisandus sõjaraskustele ränk ikaldus ja näljahäda, mis kõige enam tabasid muidugi
Koormisi ühtlustati ja nend emääradest peeti kinni - soodustas talupoegadel omaalgatust talude pidamisel. XVII muutus tänu sõja jätk ja poola majanduslik langus. Talupoegadelt võeti- mis võtta andis! Poolastamise tähtsaimaks eelduseks oli katoliiklus. Algas vastureformatsioon. Jesuiitide ordu- tegutses reformatsiooni vastu kogu euroopas. , peamine keskus eesti alal Tartu, ordu liikmed ilmusid Tartusse 1583, alutates kohe preestrite ja ilmikvendade organisatsiooni - kolleegiumi- kujundamist. Asutatsi gümnaasium, tõlkide seminar, peale keelte ja vaimuliku alghariduse õpetati seminaristidele raamatuköitmist, rätsepatööd, trükikunsti( arvestati kui tulevaste tõlkeraamatute väljaandjatega) jne. Õppetöö toimus nii gümn. kui ka seminaris ladina keeles. 1622 ladina keelne kirikuteenistuse käsiraamat ''Agenda Parva'' ROOTSI VÕIM PÕHJA-EESTIS. Rootsi valdusse langenud P-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks.
Venemaad rünnati kahelt poolt Peipsit. Suured alad said poolakatele, aga Pihkva piiramisel sõlmiti Jam Zapolski vaherahu 1582. a. Ivan Julm sai tagasi kõik Vene linnad, aga pidi vastu andma kõik Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. 1583. a. sõlmiti ka Rootsi ja Venemaa vahel rahu. Eesti kolme kuninga valduses Poola Usuelu: 1583. a. tuli jesuiitide ordu e. Jeesuse selts, alustades preestrite ja ilmikvendade organisatsiooni kolleegiumi kujundamist. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati Tartusse tõlkide seminar, et õppida eesti keelt, et inimestega suhelda ja neid katoliku usku pöörata. Nii gümnaasiumis kui ka seminaris toimus õppetöö ladina keeles. Suhted kohalike aadlikega: algul jäeti neile kõik õigused, aga nad polnud usaldusväärsed, sisse toodi Poola-Leedu aadlikke. Talupoegade olukord: talupoegi asutati ümber tühjaks jäänud aladele, koormisi
ajakirjandus ja rajati trükikojad Tallinnas ja Tartus. 1675. a hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht Ordinari Freytags Post-Zeitung. ·Tartu jesuiitide kolleegium- Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Tartu residentsist kasvas välja jesuiitide kolleegium (katoliku vaimlike ja ilmikvendade ühendus), mille juurde asutati gümnaasium. Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne oli koolitada eestlaste, lätlaste, venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele. ·Academia Gustaviana- 30. juunil 1632 kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15
missioonile Rootsi, veenmaks kuningas Johan III vahetama protestantliku usu katoliikluse vastu. Muu hulgas oli Possevino ka vahendajaks 1582. aasta Vene-Poola rahulepingu sõlmimisel. Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Tartu residentsist kasvas välja jesuiitide kolleegium (katoliku vaimlike ja ilmikvendade ühendus), mille juurde asutati gümnaasium. Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne oli koolitada eestlaste, lätlaste, venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele. Seminaris õppis ka Andreas Esto nimeline õpilane, keda on nime põhjal peetud eestlaseks. Gümnaasiumis toimus õppetöö ladina keeles, kuid misjonirännakutel selgitasid jesuiidid tõlgi vahendusel usutõdesid inimestele ka kuulajate emakeeles
Kartuuslastele iseloomulikud jooned on veel: loobumine, askees ( eluviis, mida iseloomustab meeleliste soovide ja kirgede allasurumine) , paastumine, tsölibaat, mõtisklev ja mediteeriv eluviis. Riietust: Bruno kasutas jämedakoelist riiet, mida kandsid tollased talupojadki. Tänapäeval valge rüü, valge nahkvööga. Majandus: Kuni hiliskeskajani tegid kartuuslased ise tööd äraeltamiseks tegeleti põllu- ja metsamajandusega, mõnikord ka mäekaevandusega. Hiliskeskajast toetuti ilmikvendade ja sageli palgatöölistele. Tsitsertslased - Kõrgkeskaegse ,,munkluse kriisi" tagajärel mõningate benediktlaste seas vallandanud reaktsioonidest lõi pisike grupp benediktlasi varasemast ordust lahti ja rajasid 1098. aastal Citeaux'i kloostri. Eesmärgiks oli järgida täpselt Bendictuse algseid eeskirju. Kuna ordu pooldas ranget askeetliku eluviisi, siis ei levinud see väga lihtsasti alguses. Kuid pärast seda kui silmapaistev rüütlisuguvõsa esindaja Fontains Bernard liitus orduga 1113
Liivi sõja ajal levitati venelaste vallutatud aladel ka õigeusku Poola võim alustas katoliikluse taastamist e vastureformatsiooni Jesuiitide tegevus Tartus Poola ajal (vt õpik lk 101102): tegutses reformatsiooni vastu kogu Euroopas (Venemaa, Põhjamaad) praktilise hariduselu kujundamises etendas olulist osa jesuiitide ordu, peamise keskusega siin Tartus; ordu liikmed ilmusid siia 1583. a alustades kahe kolleegiumi (kooselavate preestrite ja ilmikvendade organisatsioon) kujundamist vastureformatsiooni peamisi misjonäre oli paavsti saadik Antonio Possevino (1585. a Tartus) kolleegiumi raames asutati gümnaasium, et koolitada, ja tõlkide seminar, et keelt õpetada õppetöö ladina keeles keeled, vaimulik algharidus, raamatuköitmine, rätsepatöö jne omasid kahte kirikut, mitu elumaja, maavaldusi suur populaarsus maarahva hulgas, linnas väiksem kolleegiumi liikmed tegelesid tõlkimise ja kirjastamisega 1622
annaabi.ee 
