Midagi naisest, kunstist, kunstnikkudest... A.H.Tammsaare Tammsaare arutleb oma artiklis naiste rolli üle kunstis ja selle arengus. Ta tsiteerib Päevalehte, kus on öeldud, et naine mitte ainult meie kirjanduslist maitset, meie ilmavaadet ei aita sügavastada ja peenendada, vaid isegi poliitikalistes ja majanduslistes küsimustes meid vaimustada ja värskendada võib. Tammsaare aga ise ei paista selle väitega sugugi nõus olevat ja kogu artikli ulatuses üritab avstupidist tõestada. Ta toob välja ajaloolist vana Kreeka, teaduste ja kunstide maa, kus tegelikult naiste roll oli väga tühine loomisel ja arendamisel. Ka Kreeka poliitikas olevat naiste võimu ajal langus toimunud.
Ka ses suhtes seisab ta üksi oma aja keskel kui revolutsionäär, ja see näitab, kui palju kodanlikku julgust, iseloomukindlust ja iseseisvust omas too noor eesti soost akadeemiakodanik, kes oma algupära ei salanud ja tolleaegsele tõbraslikust õhkkonnast läbiimbunud ,,viisakale" seltskonnale kinda näkku julges visata. Peterson armastab eesti rahvast, tema keelt, minevikku. Ta kogub rahvalaule, püüab ka oma luuletusi rahvalaulu järele aimata jne. Tema rahvuslikku ilmavaadet tunnistab ka aforism ,,Tubakas". Mis puutub Petersoni ilmavaate algupärasse, siis peab ütlema, et ta kreeka filosoofidega tegemist on teinud. Kõige suuremat mõju on tema peale Diogenes avaldanud. Ka tunneb ta Platot ja Demokritost, kes õpetab, et tõeline õnn seisab hinge rahus. Inimese moraalne väärtus on ühenduses tema intellekti täiusega. Seepärast ei otsigi Demokritos õnne välisest headusest, vaid mõistusest. Kristina Treier 11.a
ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIK SEKTOR: Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ja nendest tulebki riigi tunnused. Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena,need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territ üle. Riigi institutsioonid on avalikud.
Tänapäevaks eri suundadesse liikunud ja eraldi seisvad pärimuskandjad olid kunagi üks terviklik nähtus esivanemate ilmapildis. See, miks mingit laulu ühel ajal lauldi, teist teisel ajal, miks tantsu sammud just mõnel peol just sellised ja teised mujal jälle teistsugused olid sellest ei saa aru, kui ei tunne esivanemate ellusuhtumist. Meie rahvas on omal maal põlisrahvas rahvas, kes on elanud ühes paigas tuhandeid aastaid, omades oma unikaalset ilmavaadet ja kultuuri. Tänapäeval kipuvad traditsioonid oma tähtsust kaotama, kultuurid segunevad ning valikuvõimalus ühest küljest suureneb pidevalt, teisest küljest vaadates aga ajab see inimesed segadusse. Eesti kultuur ei ole ainult kristlik kultuur eesti kultuur on kõigi siinsete usundite ( katoliiklased, luterlased, baptistid, nelipühilased ja sadakond muud usuliikumist ja sekti ) kultuur. Eesti kultuur on usuvabaduse kultuur ning iga mõistlik ühiskonnategelane peaks seda usuvabadust
Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 sektorit: 1) Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused 2) Erasektor eraettevõtted 3) Mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus eksisteerivad erikultuurid, maailmavaated, usud.. suhtume sallivalt Pluralism e. Mitmekesisus on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused, võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet Pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine oluliste eesmärkide ja väärtuste, aga ka kohustuste ja õigluse küsimuses ei soodusta ühist tegutsemist. 3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda. Arvan, et on. Samas arvan, et ei ole ka. Olenevalt olukorrast ning tegutsemistest, mis erinvates olukordades eesmärkideks seatakse ning kuidas selle kõigega planeerituse järgi toime tullakse. 4
Riigijuhid korraldasid matusepäeval eraldi mälestustseremoonia Pariisi Notre-Dame'i katedraalis. François Mitterrand Kui puhkes Teine maailmasõda, oli Mitterrand parajasti lõpetamas ajateenistust. Ta oli jalaväes seersant. 14. juunil 1940 langes ta sakslaste kätte vangi ja viidi vangilaagrisse Kasseli lähedal Ziegenhainis, mida tänapäeval nimetatakse Trutzhainiks. Seal ühines ta sõjavangide organisatsiooniga ja see mõjutas tema ilmavaadet: temast sai sotsialist. Kaks korda, 1941. aasta märtsis ja novembris, proovis ta ebaõnnestunult põgeneda. Kolmas põgenemiskatse 10. detsembril 1941 õnnestus. Ta naasis jalgsi Prantsusmaale ja läks koju, mis asus selles Prantsusmaa osas, mida sakslased ei kontrollinud. Oma mälestustes kirjutas Mitterrand, et oma ema sõbra abil sai ta tööd Vichy valitsuses kesktaseme ametnikuna, kelle tööülesanneteks oli sõjavangide eest hoolitsemine. Ühe ärakaranud sõjavangi kohta oli see
poliitiliste gruppide huvidest. Ideed võimu üleminekust tehnokraatide kätte olid populaarsed Ameerika sotsiaalteadustes 1960 70ndail aastail. Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonda jagatakse osadeks: poliitika-, majandus- ja sotsiaalsfäär. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolms peamist sektorit: esimene, teine ja kolmas. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused . võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg.. Ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime. Nt Põhja-Korea. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Võim inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on inimgruppide ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised ( omand, kapital) kui ka vaimsed (teadmised, kogemused)
kaastöölised! Neue Dörptsche Zeitung 1866, Mattiesen Ajakirjad: Der Landarzt 1765, P.E. Wilde, ilmus Riias, oli I eestikeelse ajakirja aluseks! Wochenblatt ohne Titel 1786, A. Kotzebue Beiträge... 1813, Rosenplänter Das Inland 1836, F.G. von Bunge Esimene eestikeelne ajakiri ,,Lühhike öppetus..." (1766-1767, Põltsamaa, toim. arst P.E. Wilde [sakslane], tlk A.W. Hupel). Peamiselt sisaldas nõuandeid haiguste puhul jm. Tahtis parandada talupoja elu ja arendada religioosset ilmavaadet. Valgustuslik. Esimene ajaleht ,,Tartu Maarahva Nädalaleht" (1806, Tartu, toim. kirikutegelane G.A. Oldekop, J.P. & C.A. von Roth). Peamiselt välisuudised, võetud Dörptsche Zeitungist. Ei meeldinud mõisnikele, kuna nüüd oli lihtinimene nendega võrdselt informeeritud. Püüdis ülem- ja alamkihte lepitada, rääkis ,,heast keisrist". Kristlik humanism. 8Mida tõi Snellman uut Soome ajakirjandusse ja millal hakatakse Eestis ajakirjandusvabadusest rääkima
meelevaldne tõlgendamine; teaduslik selgitustöö; liialdamine ja võimendamine; negatiivsete näidete eelistamine; püüd sobitada ateismi eesti rahvuskultuuri (sic!); halvustav toon; metafoorid; usu ja ebausu samastamine; vale; süüdistused. Siinkohal võib tutvustada autori nägemust vulgaarateismi kohta, mida võiks “kahe ringi teooriaks” nimetada. Kujutletagu kahte ringi, üks neist tähistab ateistlikku ilmavaadet, teine religioosset, mis lõikuvad ainult ühes kitsas osas, kuhu jäävad põhimõisted ja allikad. See on ka ainuke kokkupuutepunkt, sest kogu ülejäänud osa - interpretatsioon, vahendid ja kontekst luuakse omaenda diskursuses. Ümbritsevast taustast kistakse välja mingi infokild, interpreteeritakse seda omade reeglite kohaselt ja tõestatakse just täpselt seda, mida tarvis. Dialoog osutub seejuures täiesti võimatuks, sest tegelikult räägitakse üksteisest mööda
Püha Vaimu tuvi alla laskub. Seega: ürgtüüpi mütopüad võib leida nn primitiivide ehk vaimuhaigete ja laste juures. Need metslased on ikka veel müüdi rituaalsete algallikate lähistel ja avaldavad end nii keha kui keelega, tsivilisatsioonis müüt aga jäetud kutseliste etlejate hoolde. Usuhullustaja tunneb vajadust „tõtt“ valjult kuulutada. Väikesed lapsed saavad oma „ilmavaadet“ piibililoo põhjal sõltumatult kujundadamõttemaailm katab motiivistiku, milleks inimsugu on kulutanud aastatuhandeid. Nelja aastane hüüatab „Jumal oli esimene, kes suri.“ Ning „Kas välku on näha vee all?“ (kujutelm veealusest välgust on inimese ürgmälus ja võib nii nelja-aastase mõtteis üles kerkida). Viieaastane: „Kas George Washington oli esimene inimene?“esimene riigipea võrdub inimsoo esiisa.
Homogeensuse indikaatorid on raske teaduslik probleem. Kirjanduses on kasutatud järgmisi teste: jõukus või sissetulek, haridus, staatus või klass, religioon, rass, keel, etniline identifikatsioon, hoiakud, väärtused ning iseloom. Samas on taoliste indikaatorite puhul oluline siduda need ka homogeensuse tundega. Kirjanduses on sageli näiteks majanduslikke indikaatoreid kasutatud, kuid sama sotsiaalne klass või sissetulek ei pruugi tähendada sama ilmavaadet. Probleemist aitab üle `sotsiaalse distantsi' mõiste, mis möödab hoiakuid ja väärtusi. Respondentide valmisolekut seostada end teistega erinevates situatsioonides on skaleeritud ja võrreldud. Sarnasus teineteise suhtes ning erinevus isikute ja gruppidega väljastpoolt näiteb sotsiaalse homogeensuse tunnet. Vastastikune teadmine ja arusaamine kui integratsiooni aspekt. Vastastikune teadmine ja arusaamine
Ei ole ligemat kohta tiibadeta kahejalgsete tõsiloomuse paljastamiseks, nende vajaduste ja hädade alastikiskumiseks kui ühiskonna põhjas. Sellele suunale olid eesti kirjanduseski teed avanud Ed. Wilde ,,Külmale maale" ja E. Petersoni ,,Paised". Ei puudunud ehtimatule elutõele kutsuva mõtteradikalismi otsematki propagandat Tartu-Jurjevi ülikoolilinnas. Eesti rahvusliku ärkamise aadete lippu uuesti kergitava ,,Postimehe" kõrval püüdis siin omamaalaste keskel loodusteaduslikku ilmavaadet levitada, ühiskonna majanduslikke aluseid selgitada ja ideloogilisi pealeehitusi ümber hinnata liiatigi see pahempoolsete eesti intelligentide ja üliõpilaste ring, mis 1900-1901 välja andis Hermannilt ülevõetud ,,Rahva Lõbulehte". Mitmed selle ringi tegelastest olid endised treffneristid ja andsid samas koolis õpetust (J. L. Jürgens, J. W. Weski j. t.). Uue proosavaimu omandamiseks oli Treffneri eragümnaasiumi õppiv noorus üldse vastuvõtlikum kui
annaabi.ee 
