KLIIMA JA SELLE MUUTUS Koostajad: Kaisa Benga ja Kerttu Rästa Õpetaja: Alli Kaarama Avinurme Gümnaasium Kliima Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes. Kliima uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse klimatoloogiaks. Kliimat iseloomustatakse mitmesuguste pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuuri, niiskuse, õhurõhu, tuule, sademete ja muude meteoroloogiliste elementidega. Kasvuhooneefekt
Kliimamuutused Kristen Kanep Kliima Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade režiim. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes. Kliima uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse klimatoloogiaks. Kliimat iseloomustatakse mitmesuguste pikaajaliselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuuri, niiskuse, õhurõhu, tuule, sademete ja muude meteoroloogiliste elementidega. Kliimamuutus
aastal kui Konstantinoopol nimetati uueks pealinnaks. Pärast 370. aastat tungisid Lääne-Roomasse ja rüüstasid seda üksteise järel germaani hõimude gootide, sakside ja frankide lained. 395. aastal pKr jaotas keiser Theodosius riigi lõplikult kaheks: Ida-rooma Keisririik (Konstantinoopol) ja Lääne-Rooma keisririik (Rooma). Impeeriumi sisevastolude tõttu jäid piirikaitsesse lüngad. Seda olukorda kasutas barbarite hõimuliit, keda olid liikvele lükanud rahvaarvu kasv ja ilmastu jahenemine. Alates 4. sajandist suurenes barbarite sisseränne seoses hunnide läände liikumisega. Piirist murdsid läbi peamiselt põgenikud. 5. sajandi alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410. aastal Rooma linna ning rajas 418. aastal Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid koos alaanidega tungides Rooma Aafrika-provintsi ja pannes seal aluse oma kuningriigile.
Atmosfäär-e.õhkkond.Maad ümbritsev kihilise ehitisega õhkkest.Meteroloogia-Teadus, mis uurib atmosfääri(ehitust,omadusi,protsesse).Ilm-Pidevalt muutuv atmosfääri seisund.Päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevate füüsikaliste protsesside tõttu.Ilmastik-Mõne a. vältel jägitav imade vaheldumine mingis kohas.Ilmaelemendid e. meteoroloogilised protsessid-Õhkkonna seisundit isel. andmed. Ilmastu e kliima-Mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine.Otsekiirgus- Paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgusHajuskiirgus-PK, mis jõuab maapinnale pärast pilvede, tolmu jne poolt põhjustatud hajumist õhus.Kogukiirgus e. sumaarne kiirgus-otse-ja hajukiirguse summa.Peegeldunud kiirgus e. albeedo-Pinnale langeva ja pinnalt peegelduva kiirgusenerg. Suhe. Iseloom. pinna peegeldusvõimet.Passaadid-Läänetuuled- P-ja L poolkera 60. laiuskraadidel läänest itta
· Troposfäär-atmosfääri alumine kiht (maapinnalt 815, temp. langeb, ilmastikunähtused) · Stratosfäär-atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal (1050km, temp. tõuseb, osoon) · Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri olek, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevad füüsikalised protsessid (kujundavad õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul) · Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim · Maa kiirgusbilanss- aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe · Konvektsioon- on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis · Õhutsirkulatsioon-õhu liikumine · Tuul- looduslikel põhjustel liikuv õhk · Mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mis muudab suunda kaks korda aastas (suvel merelt maale, talvel maalt merele)
Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal mussoonid-püsivad tuuled mandrite ja ookeanite vahel, kus tuule suund muutub 2x a. talvel- mandrilt ookeanile suvel vastupidi. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on peamiselt põhjustatud tuule poolt passaadid-püsivad tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole 2. Mis on kliima? Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade reziim. Kliima liigitub kliimavöötmeteks. Erinevad kliimavöötmed tekivad tänu Päikese ja Maa asendile teineteise suhtes päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab neid erinevalt. Kliima ei ole püsiv, vaid võib kas soojeneda või jaheneda. Maa kliima tervikuna määravad globaalse ja kosmilise ulatusega keskkonna elemendid. 3. Mereline kliima
Atmosfäär - ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgusele. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis
kirgas - särav, hele limusiin - luksusauto kiri - sõnade, häälduse, tähenduse liliput - kääbus märkimine; muster linnamelu - linnakära kitsarinnaline - väiklane, piiratud linnamägi - küngas, kus kunagi oli linnus silmaringiga linnugripp - nakkushaigus kliima - ilm, ilmastu literatuur - kirjandus klipp - lühike terviklik muusikapala või video- logo - firmamärk lõik looduskatastroof - suur loodusõnnetus koaala - kukkurkaru lõhmus - pärn koleerik - ruttu ja tugevasti erutuv inimtüüp lõimuma - millegagi liituma, ühte sulama kollektsioneerimine - kindlate esemete kogu- mine M
mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine ehk füèsiline murenemine) ja keemilisel (porsumine ehk keemiline murenemine) toimel Erosioon uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda Karst nähtus, mida põhjustab pinna- ja põhjavee keemiline ja mehaaniline toime kergesti lahustuvatesse ja lõhelistesse kivimitesse (lubjakivi, kips, sool vm) KLIIMA Ilm pidevalt muutuv õhkkonna seisund Kliima ehk ilmastu; mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine Atmosfäär ehk õhkkond ; Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest (gaaside lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi jt ning veeauru segu) ; eristatakse maapinnalt ülespoole troposfääri, stratosfääri, mesosfääri, termosfääri ja eksosfääri ; meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiri kõrguseks 1000 1200 km Päikesekiirgus Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog
ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond... koosneb sfääridest *Jaguneb sfäärideks temp muutumise järgi: 1)Troposfäär : *õhu temp langeb 6c ühe km kohta *80% kogu õhust on seal *seal tekivad kõik ilmastikunähtused 2)Stratosfäär: *õhu temp tõuseb osoonikihi tõttu,mis neelab UV-kiirgust, mille arvelt toimub soojenemine 3)Mesosfäär 4)Termosfäär Ilm-on õhu seisund antud kohas antud hetkel Kliima-on pikema ajaline ilmade muutumise reziim(30a-kliimamuutus) e ilmastu. Ilmastik-ilmad kokku nt ühes kuus. Ilma elemendid *temperatuur termomeeter *tuule kiirus m/s, anemomeeter *tuule suund edelatuul kagutuul Kliimategurid ****1)geograafiline laius-koha kaugus ekvaatorist, sellest sõltub päikesekiirguse langemise nurk, öö ja päeva pikkus, aastaaegade vaheldumine. Suvisel pööripäeval on päike seniidis põhjapöörijoonel 23,5N (kõige lähemal meile) Sügisesel pööripäeval on päike seniidis ekvaatoril
14. · Kliimat kujutavad tegurid 1. Päikesekiirgus- see on kõige tähtsam. Kiirgusenergia hulk, mille saab aluspind erineb olemasolevast asukohast maakeral. 2. Aluspinna iseloom- vee ja maismaa jaotus, reljeef, pinnase omadused, taimkate. 3. Atmosfääri tsirkulatsioon, mille kutsuvad esile erinevuse aluspinna soojenemises, mis omakorda sõltub kahest esimesest tegurist. · Klimatoloogia ja kliima mõiste Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim. Kliima uurimisega tegeleb teadus nimega klimatoloogia. Kliima iseloomustamisel tuleb arvestada ilmastikutüüpe ja ilmastikuvariante koos nende esinemisseadus ning välja tuua meteoroloogiliste elementide keskmised ja äärmised väärtused vastavalt perioodile jm järgi. Mida rohkem on elemente mõõdetud, seda paremini võib kliimat iseloomustada.
o trendid ja poliitikad o üleriigiline planeering visioon asustus transport energeetika rohevõrk o elluviimine maailma ja Euroopa arengutrendid: o maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse o üleminek teadmispõhisele majandusele o rahvastiku vananemine o linnastumine o ilmastu (kliima) muutumine o ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv o üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele o „rohelise“ ja „hõbedase“ majanduse ennakkasv Eesti 2030+ arengueesmärgid: o tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas o puhas looduskeskkond ja kestlik areng. Kaitse vs kestlik kasutamine; avatus
· Tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappe-gaasile ja veeaurule · Kaitseb Maad kosmiliste taevakehade ja UV- kiirguse eest · Võimalikud keemilised reaktsioonid: oksüdeerumine 10. KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID Ilm on õhu (atmosfääri) hetkeseisund antud ajal antud kohas. Ilmastik on suhteliselt pika ajavahemiku (nädalad, kuud, aastad) ilmade reziim. Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim. Kliima liigitub kliimavöötmeteks. Erinevad kliimavöötmed tekivad tänu Päikese ja Maa asendile teineteise suhtes päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab neid erinevalt. Kliimat kujundavad tegurid: Koha geograafiline laius ehk kaugus ekvaatorist, mis määrab Päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab Maad. See sõltub: päikese kõrgusest taevavõlvil (päikesekiirte
Geokronoloogiline skaala - ajaskaala, mis jagab Maa geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks: eoonideks, aegkondadeks, ajastuteks. H Heitvesi - inimese poolt kasutatud, selle tagajärjel saastunud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. Hoovus - mere või suure järve vee püsiv horisontaalsuunaline liikumine. --- 103 I Igikelts - pindmine, paari kuni mitmesaja meetri paksune, maakoore kestvalt läbikülmunud osa. Ilm - atmosfääri pidevalt muutuv seisund. Ilmastu, vt kliima. Isoterm e samatemperatuurijoon - joon, mis ühendab plaanil või kaardil kujutatava ala ühesuguse temperatuuriga punkte. J Jõe lang - veetaseme keskmine langus meetrites jõe 1 km pikkuse lõigu kohta. Jõestik - pea-, lisa- ja harujõgedest koosnev jõesüsteem. Järsakrand - rand, mida iseloomustab murrutusjärsak ehk pank. Vt pank. Järskrannik - pinnamoe suure kallakuse korral kujunenud rannik.
talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks
röövimetajad e. karnivoorid imetajate klassi lihatoidulised loomad. Kisklus e. röövlus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. K. reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit, nõrkade ja väikese kohanemisvõimega isendite hävimine tagab loodusliku valiku tõhususe. K-st on okasnahkseil, ämblikulaadseil, putukail ja eriti selgroogseil, laiemas tähenduses ka mikroobidel. Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustusaastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus. Pika aja vältel ei ole kliima püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. Vöötmete piires eristatakse merelist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud väike, sademete hulk suur) ja mandrilist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud suur, sademete hulk väike). Kliimaks (F
• Liikumisvabadus • Valikute mitmekesisus, keskkonnakvaliteet • Eesti asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine • Asustuse ruumiline tasakaalustamine • Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga • Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine Maailma ja Euroopa trendid • Maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse • Üleminek teadmispõhisele majandusele • Rahvastiku vananemine • Linnastumine • Ilmastu (kliima) muutumine • Ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv • Üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele • “Rohelise“ ja „hõbedase“ majanduse ennakkasv Ruumilise arengu visioon • Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ning välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik
) vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne.) sood 3. Mere-ökosüsteemid avaookean rannikuveed kalarikkad tsoonid lahed, jõgede deltad jne. Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Endla Reintam, 2008/2009 13 1) abiootiliste faktorite erinevus Optimum organismi elutegevuseks soodsaimate keskkonnaparameetri väärtustega piirkond ökoamplituudis. a) kliima (ilmastu) mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus; b) teised abiootilised komponendid, mis kujundavad mikrokliimat: reljeef tuul mullatüüp jm. 2) biootilised faktorid liikide omavahelised suhted; 3) füüsilised barjäärid; 4) biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju. Produtsendid Produtsendid on enamasti rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest
annaabi.ee 
