Antiikkirjandus eeposed Arhailine eepos Antiikkirjandus · Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus · Vanimad euroopas tekkinud kirjandused · Mõjutas hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist Homeros · Eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autor · Biograafilised andmed tema kohta puudusid · Arvatavasti tekkisid Homerose poeemid ja eeposed Väike-Aasias, Joonias · Elas arvatavasti 12 kuni 7. sajandini e.m.a. · Joonia pime rändlaulik "Ilias" · "Ilias" on Iliose e Iloni linna lugu · Loodud VIII saj keskpaiku · Sisaldab üle 15600 värsi · Eepose aineks on Trooja (Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid · Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal · Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest Ülevaade Iliase sisust · Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise · Puhkeb suur ...
Ilias Kokkuvõte Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha v...
Kultuurilood I (20. sept) * ILIAS Mnemoonika epiteet vormel, kordused, taustaandmed (kuidas tolleaegsed inimesed võisid mõelda, tunda). Kirjalikus keeles muutuvad ühel hetkel mõttetuks ja igavaks (erinevad kordused jmt), samas kui suulises kõnes hinnatakse neid. Vormeliteooria järgi on kultuur ressurss. Me ei pea nt regilaule sõna-sõnalt teadma, laul komponeeritakse igal esitusel uuesti, see on kultuuriga ümberkäimise vabadus. Juttu suurest sõjast, sõjaeepos. Sõda kestnud 9 aastat. Ahhailased on tulnud Trooja linna alla, 9a sõda käinud, ikka pole suutnud vallutada. Mehed lahutatud neile olulistest inimestest. Sõjameeste laagritest ei puudu naised, aga neid kõrgeid soost abikaasasid, kes Kreekasse maha jäänud, pole kaasa võetud. Tüdimus, asjad ei liigu, kumbki osapool pole võidule küllaltki lähedal. Sõjaseisukorraga ära harjutud, kuid siiski ei tea kunagi, mis edasi saab. (Mõiste ,,nostalgia" tä...
Ilias Trooja sõja põhjus: Zeusi tahe. Gaia kaebus inimeste (edaspidi in.) rohkuse üle ja paljub et Zeus in. hävitaks. Zeuas aga keeldub ja lubab puhkeda Trooja sõjal, et in. ennast ise hävitaksid. Ennustus: Trooja sõda ei võideta ilma Achilleuseta. Teema: Achilleuse viha Agamennoni ja hiljem troojalaste vastu. Olulised tegelased Kreeklased: (väärtus - ei lase ennast ennustustest hirmutada, orjus on hullem kui surm, au ja kuulsus on tähtsam kui elu) Agamennon kes?: Kreeklaste väejuht, Menelose vend tegevused: Omastas Achilleuse orjatari ja pidi ta tagastama. Acilleus kes?: Sangar tegevused: vihastab, ei lähe Trooja sõtta, annab sõbrale Potrokosele oma varustuse, et sõber võitleks tema eest sõjas. Sõbra surma järel kandub tema viha troojalastele. Ta tapab Hektori ja mõnitab tolle laipa. missugune?: julm, kindlameelne, kättemaksu himuline, metsik, verejanuline, halastamatu, raevukas. Potroklos kes?: Achilleuse sõber tegevused: võitl...
paistavad oma vapprusega silma. 6 4.HOMEROS JA HESIODOS Homeros on pime laulik kes on loonud ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" ,need on kaks meieni jõudnud eepost. ,,Ilias" on Ilioni linna lugu mis on loodud VII sajandi keskel ja sisaldab üle 15600 värsi. Eepose aineks on Trooja sõjaga seotud müüdid. ,,Odüsseia" on rohkem kui 12000 värsist koosnev eepos,mis on loodud vähemalt pool sajandit ,,Iliasest" hiljem. Odüseseia tegevus keskendub vaid ühele episoodile kangelase elus. Odüsseia on jaotatud 24 lauluks. ,,Odüsseias" kujutatakse rännakuid, jumalad sekkuvad endiselt inimeste tegevusse, kuid nüüd sõltguvad tagajärjed rohkem inimese iseloomust, mitte saatusest. Hesiodose maailmakäsitluse aluseks on kujutlus kahest tülijumalannast, kellest üks on halb, riidude ja sõdade põhjustaja ning teine hea, sest tema toetab ausat konkurentsi. Ta kiidab
Poeet Thespis tõi koorile lisaks näitleja. Seoses sellega draama osa kasvas. 16. Mis tähendab ,,Oikumeeni äärel" Inimese poolt asustatud maailma äärel olema. 17. Sophoklese roll teatriajaloos Sophoklese tähtsus väljendub kolmanda näitleja sissetoomisega, dekoratsiooni kasutusele võtt ja kooriliikmeid 12-15. Teada on, et ta on kirjutanud 123 näidendit, aga säilinud on aint 7. 18. Trooja hobune? Mõiste "Trooja hobune" on pärit Homerose "Iliasest". Trooja sõjas kinkisid kreeklased Trooja linnale suure puuhobuse, mille sisse olid peidetud Kreeka sõdalased. Kui troojalased hobuse linnaväravatest sisse olid vedanud, tulid sõdalased hobuse seest välja ja linn langes. 19. Oidipuse loo taga on mis motiiv? Selles maailmas hukkuvad ka need, kes pole karmi saatust ära teeninud. Täiuslikku õiglust pole olemas. Süül ja karistusel pole omavahelist seost. Pahe võimutseb ja hüve alistub. 20
Tülijumalanna õel vemp Peleuse pulmas, kolme peajumalann tüli, Parise valik, Helena ja Parise põgenemine, Iphigeneia ohverdamine, Trooja sõda, Odüsseuse eksirännakud, Penelope ootus, Telemachose otsingud, Klütaimnestra kättemaks, Orestese ja Elektra hukkumine. Meie nägime kogu küklosest umbes 50 päeva Trooja sõja 10. aastal ,,Ilias" ja Telemachia-osa ning mõningaid osi Odüsseuse seiklustest. Kaasaegsele kirjandusele ongi oluline olnud ,,Iliasest" inimese võitlus iseenesega armastuse eest, pereliikmete pärast, võitlus viha, armastus ja andeksandmine, ning ,,Odüsseiast" inimese (kangelase) teekond koju, oma kuningriiki, oma pere juurde ja tema pere (naise ja poja) 20-aastane ootamine. James Joyce ,,Ylysses" Teeba küklos algab Kadmose kuriteoga külalislahkuse reegli vastu, jätkub Agaue pojatapmise looga ning Oidipuse heitlusega tõe ja saatuse vahel, lõpeb aga tema ja Kreoni laste hukuga. Lugesime Sophokese
tegelikult see nii ei ole. IT mõistes on see pahavara, mis tuleb tavaliselt kaasa mõne teise programmi või rakendusega. Ehk siis nagu klassikalises Kreeka legendis on tegemist tarkvaraga, mis käivitades võib teha palju pahandust- ehk siis arvuti on Trooja- hobune on programm ja sõjamehed seal sees on viirus. Troojalased reeglina ise ei tule arvutisse, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse kooseisus käivitama. Mõiste "Trooja hobune" on pärit Homerose "Iliasest". Trooja sõjas kinkisid kreeklased Trooja linnale suure puuhobuse, mille sisse olid peidetud Kreeka sõdalased. Kui troojalased hobuse linnaväravatest sisse olid vedanud, tulid sõdalased hobuse seest välja ja linn langes. MIS ON VIIRUS? Viirus on arvutikoodijupp, mis kinnitab end programmi või faili külge, et arvutist arvutisse paljuneda ja nakkust edasi levitada. Viirused võivad rikkuda teie tarkvara, faile ning riistvara. MIS ON USS?
Küsimusel on kolm alaosa, vastata tuleb kõigile: a) Arutlege, kuidas ,,suures loos" kujutatakse inimesi mitmes mõõdus indiviididena ja erinevas suuruses gruppidena. (Mis määrab kuuluvuse nendesse gruppidesse kas veresugulus, etniline päritolu, mingi tarkus nagu kirjaoskus, vms?) b) Kas ,,suur lugu" on ,,suurte" või ,,väikeste" inimeste lugu? c) Miks ,,suured narratiivid" püsivad? Oma vastuses tooge näiteid Gilgamesist, Iliasest ja lisaks omal valikul kas Oidipusest või Njálli saagast või Kalevalast. Narratiivsus on inimkultuurile omane tunnus. Narratiivid on lood ehk jutustused, mida inimesed loovad ja annavad edasi teistele. Inimesele on vaja luua narratiive, et iseennast ja ümbritsevat mõtestada. Kindlasti on suurte lugude loomine seotud ka aja ja mäluga. Suured narratiivid aitavad säilitada inimesele olulisi mõtteid, andes neid niimoodi edasi järgnevatele põlvedele.
nähtustele põhjuslikke seletusi. ~8 saj õpiti uuesti lugema ja kirjutama(oskus kadus) foiniiklastelt laenatud tähestiku kasutusele võtt. 4 saj. Hakkas selle põhjal välja kujunema KOINEE Vana-Kreeka esimene ühtne kõnekeel. (Vaata õpikust lk. 11 perioode). Hellenism tekkis umbes 3-1 saj. eKr. On Aleksander Suure vallutustega levinud Kreeka keele ja kultuuri mõju periood. Arhailine eepos Homeros aoid, pime laulik. Teda peetakse ''Iliase'' ja ''Odüsseia'' Iliasest on pärit 1 müüt, Trooja sõda. See on iliose (Trooja) linna lugu ja sellega seotud müüdid. ''Ilias'' on kangelaseepos ''Odüseia'' kattub endas mitmeid tollaaegseid rändajate müüte. Põhimotiiv on mailmas ringirännanud meremehe seiklused ja naasmine koju. Nad on heksameetris(värsimõõt). Lisati epiteete, et näidata oma kirjanuslikku annet. Vastandamise kaudu andakse edasi oma mõtteid. Erinevus rahvaloomingust: 1. Keel on kunstlik keel. 2
Goethe nõustub ja hakkab seal tegelema eri valdkondadega: põllumajandus, mäekaevandus. Sel ajal on ta looming tagaplaanil. Läheb Carlsbardi plaanikohaselt paariks kuuks tervist parandama, kuid sealt sõidab 2 aastaks Itaaliasse. Itaalias huvitub ja uurib antiiki (autorid, kunst, ajaloolised paigad). Tema jaoks väga rikastav reis. Pöördub hiljem Weimarisse tagasi ja tegeleb seal 30a õukonnateatriga. Itaalias kirjutab teose ,,Iphigeneia Taurises", inspireeritud antiikaegsest ,,Iliasest". Goethe tutvub ühe noore neiu Christiane Vulpius, kellest sai tema laste ema. Naine oli vaest päritolu, kuid Goethe ei häbenenud seda. Siis algab tema luuleperiood: ,,Rooma eleegiad". ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" on tema romaani esimene osa (1790. II pool). Teine osa ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" ilmub 20a hiljem. Ta leiab sarnasusi ida ja lääne vahel. Toob välja universaalset, mis on iseloomulik inimesele, mitte ainult kas ida- või läänekultuurile
linnad/kohad H. elus viitavad, et need võisid sündida Kreeka Väike-Aasia rannikualadel ja saartel. H. eeposeod esitasid rapsoodid kitaara saatel, nende värss seostus üleva stiiliga. Ilias + Oüsseia olid iga kreeklase hariduse alus: mäletati peast kogu elu. 522. aastaks e.m.a. oli Ateenas tekkinud tava esitada neid suurtel panatenaiade pidustustel, mille alusepanijaks peetakse Ateena türanni Pesistratost, kes Cicero teatel hakkas esimesena kokku koguma H. teoseid. Iliasest on ligi 200 keskaegset ümberkirjutist. Selle teksti osadega papüürosefragmente on ligi 1500. Hellenismiajal koguti H. eeposte käsikirju Aleksandria raamatukogusse ja vastavalt kreeka alfabeedi tähtede arvule jaotati 24 lauluks. Aleksandira + uusaja filoloogid on tegelenud nn H. küsimusega, vaieldes eeposte terviklikkuse ja autentsuse üle. H. teosed -> tähtis ajalooallikas -> viited kreeklaste ettekujutlusele oma minevikust kui ka nende kaasaja olustiku detailidele
„Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odyssey“ 1997, Andrei Kontšalovski – järgib Homerose „Odüsseia“ lugu, mõned stseenid on võetud ka Homerose „Iliasest“ ja Vergiliuse „Aeneisest“. Trooja sõda; rännuepisoodid, millega seonduvad kükloop Polyphemos, Skylla ja loodusjõud, naasmine koju oma naise Penelope juurde. Perseus – muinasjutu elemendid Thermopylai lahing – Kreeka linnriigid Themistoklese juhtimisel vs Pärsia „The 300 Spartans“ 1962 Rudolph Mate „300“ 2006 Zack Snyder „Meet the Spartans“ 2008 paroodia 3. Iseloomustage Bütsantsi kunsti esteetika eripärasid.
Hektor hukkub, Achilleus seob Hektori keha oma sõjavankri külge ja lohistab vastase laipa mööda maad. Priamos (Hektori isa) tuleb Achilleuselt poja keha tagasi paluma, Achilleus nõustub lunaraha vastu võtma ja Hektori laiba loovutama. Mõlemad härduvad, nutavad inimelu viletsuse üle. Matused. Kompositsioon: ,,Iliases" areneb tegevus sirgjooneliselt ajalises järjestuses, kompositsioon on kergem kui ,,Odüsseial". ,,Odüsseia"- erinevalt ,,Iliasest" pole selle ainestik mitte niivõrd heroiline kui olustikuline ja muinasjutuline. ,,Odüsseia" teemaks on Ithaka kavala kuninga Odysseuse rännakud ja seiklused ta tagasipöördumisel Trooja sõjast. Teataval määral on ,,Odüsseia" ,,Iliase" jätkuks: eepose tegevus on paigutatud küll juba kümnendasse aastasse pärast Trooja langemist, kuid tegelaste kõnelustes mainitakse ka neid episoode, mis langevad aega ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" tegevuse vahel. Kõik
eemale hoida ja siirduvad ohutusse kohta. Hiired hakkavad ülekaalu saavutama, Zeus püüab neid välguga peatada, need ei kohku, suruvad vaenlastele peale. Lõpuks saadab Zeus 21 lahinguväljale vähid, kes sõrgadega asuvad hiirte sabu ja käppi lõikama ning ajavad nad põgenema. Nii sõda lõpebki. Mitmed stseenid parodeerivad vastavaid kohti Iliasest. Kasutatakse Homerosele tüüpilisi epiteete, võrdlusi, kordusi, endeid. Tühise süzee taustal mõjuvad Homerose pidulikud võtted eriti koomiliselt. Homerose hümnid, 33 Homerose stiilis kirjutatud jumalaile pühendatud daktülilises heksameetris hümni, koondatud kogumikku. Antiikajal peeti osa neist Homerose loominguks, ehkki selle üle vaieldi. Rapsoodid kasutasid neid sissejuhatusena (prooimion) oma retsitatsioonides kultuspidustustel
annaabi.ee 
