Lepakäbid leiva sisse. Et lepakäbisid seostati näljaga, seda tunnistavad ka vanasõnad. Need jämedad ümmargused on tegelikult lepa vilikonnad, mida tavapäraselt kutsutakse käbideks. Usuti ka seda, et kui kevadel on lepad urvas, siis sügisel kaerad pääs. Külluslikku viljasaaki ennustasid eeskätt isasurvad, mida hellitlevalt kutsuti ka leivaurbadeks. Kui aga puul oli rohkesti tumenenud vilikondi ehk käbisid, millest seemned olid ammu tuulde lennanud, pidi see tähendama ikaldust. Siit nimetus näljaurvad. Värviandja ja toidunõude materjal. Lepakäbidega värviti vanasti pühademune. Selleks lõigati lepakäbid kääridega peeneks ning mähiti koos riidega munade ümber. Pärast keetmist pesti munad kohe värvipurust puhtaks, et see ei kuivaks koore külge kinni. Kõige lõpuks anti pruunidele munadele ilus läige, tõmmates need üle õhukese rasvakihiga. Aasta puu EL 02/2004 Urmas Kokassaar
BARTOLOMEUS KUNSTIS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PETER PAUL RUBENS VALENTIN DE BOLOGNE JUSEPE DE RIBERA 1611 17.sajand 1644 VANARAHVA USKUMUSED Pärtlipäeval töötamisest arvati põllule ikaldust, seepärast seisis neil päevil põllutöö. Rukist külvati kolm päeva enne või kolm päeva varem. Lambaid pärtlipäeval pügades sai pika villa. Pärtlepäeval pannakse kotti vilja ja vilja pääle kotisuhu hobuseraud: vili õnnistub . Sellel päeval käidi kosjas. Tehti lambavihad, mis valmistati peaaegu igasuguste lehtpuude okstest sel päeval tehtud vihad maitsesid lammastele rohkem Selleks ajaks pidid talinisu külvatud olema. ILMA ENNUSTAMINE PÄRTLIPÄEVA
hästi tugev ja reljeefne. Lillemotiivid on sageli mitmekordsed. 19.05.14 5 Iiripitsi ajalugu Kõige uhkemateks heegeldatud pitsidekd võib lugeda 29.saj keskel Iirimaalt alguse saanud pitse, mis mõneti jäljendavad Veneetsia nõeltehnikas pitse. Uus heegeltehnika ja imeilusad keerukad pitsid aitasid iirlastel peale 1846. Aasta suurt kartulisaagi ikaldust ellu jääda. Algul õpetasid rahvale pitsivalmistamist nunnad, seejärel rajati mitmeid heegeldus koole, et õpetada talupoegadele pitsivalmistamist, mis aitaks rasked ajad üle elada. Pärast, seda kui kuninganna Victoria hakkas kandma talle kingitud Iiri pitsi, läksid need kaunid ja keerulised pitsid eriti moodi. 19.05.14 6 Mõningaid pilte Iiripitsist
tagaplaanile, sest oli selge, et rahva enamuse toetus kuulus sel hetkel Maryle. Seda oskas ka viimane hinnata, kui ta mõned päevad hiljem kuningannaks sai, kutsudes Elizabethi tagasi õukonda ning nimetades ta troonipärijaks.Kuna aga Mary oli katoliiklane siis kohe pärast võimule saamist alustas ta katoliikluse levitamist ja protestantide põletamist tuleriidal.Protestantidest Maryl vabaneda ei õnnestunud.Pärast mitmeaastast ikaldust kannatasid inglased nälga.Kurnatud ja pettunud Mary suri novembris 1558.Kuna Mary abielu hispaania Felipega ei olnud õnnelik ja neil ei olnud lapsi,läks pärimisõigus üle Elizabethile. Enne oma surma seadis Mary aga tingimuseks, et Elizabeth peab troonile saamiseks pöörduma katoliku usku. Troonile saanud, ei järginud Elizabeth aga Mary juhiseid ning püüdis esialgu kahe religioosse leeri vahel laveerida. Ka tema kroonimisel polnud võimalik aru
jätta.Leiba ahjust välja võttes jälgiti, kas kellegi õnneks pandud kõrs on kõrbenud. Nääripäevaks küpsetatud leiva- või saiakaku nimetus Saaremaal nääris. Nääriööl on taevavaatlust peetud isegi olulisemaks kui jõuluööl. Taevavaatlus ja selge öö tähendasid, et järgmisel aastal on laudas palju noori loomi. Tähistaevas võis tähendada veel head viljasaaki või heina-aega, rikkalikku pähkli- või kalasaaki. Halb märk on see, kui mets on lumeta (oodata on ikaldust ja nälga). Kui mets on lausa lumevangis, puud lumest lookas või koguni murduvad, arvatakse, et tuleb sõda ja hävingut. Rannarahvas jälgis, kus on mere kohal eriline heledus kalakoit; nendes vetes teati tulevat soodsaid püügivõimalusi. Peamiselt Saaremaal on olnud kombeks vana-aasta ööl õunapuid, kreegi- ja sarapuid raputada, et need saaki kannaksid. Saagikuse suurendamiseks on viljapuid ka suitsutatud. Nääriöö tuult peeti saagisoodsaks sarapuudele. See
Selle südamlikkuse peale suudles Werther last, mille peale too nutma puhkes ja ütles et see vale tegu oli. 8.juuli- ühises tõllas, ei pööranud Lotte Wertherile tähelepanu, vaid pärast tõllast lahkumist vaatas ta kord Wertherit, mis oli Wertheri jaoks piisav. 10 juuli- Lotte rääkis loo, mis halva tervisega naine M oli oma mehele rääkinud. Rikas Mr. M oli oma naisele ka veel elus olles andnud vaid ikaldust, sest eelmine naine oli saanud vähesega hakkama. 10-28 juuli- räägib Werther pühendumusest Lotte vastu ja kõigest mida ta Lotte nimel ei teeks ( tsitaat, kõik siin maailmas osutub lõpuks tühiseks, sestap kes kasutab end ära, raha või millegi muu pärast, laske heaks, oli loll ilma et see oleks tema enese kirg, ta enese vajadus) Oma päevikut lugedes paneb ta imeks, kui teadlikult ja samm-sammult ta kõigesse on tunginud kui selgelt
Rüütelkonnad eluolud. Formaalne ja reaalne võim lahus. Keel saksa, taheti häid suhteid baltisaksa aadelkonnaga. Kui võim võeti üle Rootslastelt kinnitati bs ak eriõigused. Balti Erikord : oli tollipiir ja maks. Baltisaksa aadlike eriõigused, talurahvale aeg raske. Mõtted orjusest vabanemiseks võis peast heita. 1739. Roseni deklaratsioon talupoeg kuulub mõisnikule, kuulub talle ka tp vara. Sajandi lõpuks oli ra. Jälle tõusnud ½ miljonile, sest polnud sõdu ega ikaldust. Isegi Lä-Eur. Polnud orjus lõplikult kadunud. Katariina II tegi palju läänelike reforme. Tegi ka reformi, et saada eestis lahti baltisakslastelt, tollipiirist, saksa keelest. Tegi aadlikest allood, et b.s ära osta, et nad läheks teiste reformidega kaasa. 1783. reform, mis tähendas tegelt Balti erikorra tühistamist. Asehalduskord: Aadlikud võrdsustati, uued haldusjaotused, pearahamaks kõigilt meeshingedelt, kubermange hakkasid juhtima asehaldurid. Katariina II tegi katse kõike
klaasaknad, korstnaga ahi. 19.sajandi teisel poolel oli koolimajades ka õpilaste ööbimisruum, nende toidukraami jaoks sahver, kaks elutuba, õpetaja köök, sahver ja esik. Magasiaidad Riigitalupoegade majandusliku seisu parandamiseks hakati rajama laenuviljaaitu ehk magasiaitu, kust hätta sattunud talupojad said laenata vilja kas külviks või toiduks (algselt Saaremaal). Pärast suurt ikaldust ja näljahäda (18.saj lõpus) leiti, et targem on rajada magasiaidad kõikidesse mõisavaldadesse ja seda peavad tegema talupojad ise. Algas massiline magasiaitade ehitamine. Algul sarnanesid nad taluaitadega, olid palkseintega ja õlgkatustega, olid üsna väikesed, ees oli postidele toetuv varikatus, trepp ja platvorm. Enamik 19.sajandil ehitatud ja tänaseni säilinud magasiaitu on kiviseintega ja meenutab mitmes mõttes mõisaaitu. Neil olid õhupilud. Väiksemad aidad
Algasid välised tööd, mis kestsid mihklipäevani. Rahvapärimustes on suur vahe, mis toimus enne ja pärast jüripäeva. Enne jüripäeva suplemine pidi tagama hea tervise, seevastu mahaistumine oli ohtlik. Kindlasti tehti jürituld, kari aeti läbi jüritule suitsu. See puhastas ja kaitses karja. Enne jüripäeva ei tohtinud tuld teha. Väga tähtsad olid ilmavaatlused. Kui jüripäev oli päikesepaisteline, lootis vanarahvas ilusat suve ja head rukkisaaki. Kui aga sadas, oli karta ikaldust. Kui enne jüripäeva müristas, tuli külm kevad, hilisem müristamne tõi sooja kevade. Jälgiti ka vikerkaart, hallasid, lund, jääd, tähti, pilvisust, meretõusu, tuule suunda. · Markusepäev, marguse-, ussikuningapäev (25.04.) Oma koht on saagi ja ilma ennustamisel. Koerus öeldi: ,,Missugune ilm on sel päeval, niisugune on ka suvi." MAI - LEHEKUU, ÕIEKUU · Volbripäev (01.05.) Et halba endast, majast ja perest eemale hoida, tuleb tuld teha,
Pärimisküsimus. Suremus on suur, eriti laste ja sünnitajate. Eluloolisi andmeid (abielu, lastesünd, surmapäev) olemas vaid aaselkonna ja hiljem linnakodanikest, talupoegadest andmed puuduvad. Rahvast piirasid: nälg, haigused ja sõjad. Keskaja lõpul rahvaarv jälle kasvab, võimalus paremini süüa sada, peale katku hakati laste eest paremini hoolitsema. Nälg oli keskaegse inimese jaoks igapäevane oht. Ikaldused, polnud transporti, mis tooks nt vilja, et ikaldust leevendada. Ainult meretranspordist sõltuvad linnad Madalmaad, Itaalia said transportida vajalikku. Leib, viljasaadused peatoidus. Ülemikihid saavad paremat toitu, sh liha. Vilja puuduses rikkamad ostsid vilja kokku, hind tõusis veelgi ja lihtrahvas ei jaksanud vilja osta. Nälja ajal võis süüa asju, mida varem ei söödud, minna linna almuseid kerjama. Viljasaak sõltub otseselt kliimast, keskajal muutus kliima mereliseks, soojemaks ja niiskemaks. Alates 14
Tagasilöökideks olid: sõjakaotused, taud ja näljahädad, mis olid põhjustatud korduvatest ikaldusaastatest. Neist leidub teateid nii kroonikates kui ka dokumentaalsetes allikates. Henriku Liivimaa kroonika teatab taudist: 1211-1212. 1315-1317 ikaldus kogu Euroopas. 1343-1345 Jüriöö ülestõus. 1351. aastal jõudis katkulaine Liivimaale 1/4 elanikkonast suri. Näljahäda 1420.-1430. aastatel. Toiduainete hinnatõus näitab ikaldust ja nälga. Tallinnas 1464. aastal jäi alles vaid 1/3 inimesi. Linnarahvastiku suurus: Kodanike ega maksumaksjate loetelud ei näita linnaelanike koguarvu, sest mitte kõik linlased ei olnud täieõiguslikud kodanikud või maksukohuslased. 1210. aastal Riias elas 1000 inimest, paarkümmend aastat hiljem 2400, 1350. aastal Riias elas 6000 - 7000 elanikku. Alles 15. saj alguses kasvas elanike hulk 8000 inimeseni. Umbes 1550 elas Liivimaa suurimas linnas Riias vähemalt 12 000 asukat
kõrgmeister andis 1379 aastal armukirja, et vasallid võisid hakati oma maid edasi pärandama meesliini pidi kui ka naisliini pidi kuni 5 astme suguvõsani. Kuidas kindlustada endale ja suguvõsale suuremaid sissetulekuid,üks võimalus oli suurendada talurahva koormisi. 16 saj alguseks oli esialgselt kümnisest välja kasvamine 25% põllusaaduste ära võtmine maksudeks. Põllupidamise edukus sõltus ilmastikust, esines ikaldust ja näljahädasid. Teine võimalus oli hakata ise tootma ja tegelema põllumajandusega. Selleks oli neil vaja hankida maad, maad saadi harida üles uudismaad, töömahukas ja raske, teine võimalus oli võtta endale päris isiklikku kasutusse tühjad talud, kolmas võimalus, nõuda maad sisse talupoegadelt, kas siis mingi võla katteks või osa maksust.Kõiki neid võimalusi kasutati ja nende kõrval kujunesid mõisapõllud ja mõisamaad
.. Homerose ODÜSSEIA, lk 90: Alkinoos'e aed. Õuest väljudes ning väravaist, nägid määratut aeda, mis neli vakamaad suur, igalt poolt tarast piiratud kõrgest. Palju ses kasvamas lopsakaid puid, täis kõiksugu vilju: pirne, granaate ja häid helekülgseid, helkivaid õunu, viigipuu maitsvaid marju ja lokkavaid, haljaid oliive. Kas suvi olgu või talv - läbi aasta nad kannavad vilja; ep ole ikaldust neil ega rikkeid, sest puhub ikka Zephyros, pehme ja soe, üht õitsetab, küpsetab teist jo. Pirnile järgneb pirn seal valmides, õunale õungi ning mari marjale liitub ka viigi- ja viinapuu okstel. Viinapuu-istandus suur, täis rippumas tarjasid rohkeid, seal oli; üks osa sest lage tanner, kus päikese paistel marjad jo kuivasid, kuid osas teises vast korjati puilt neid.
annaabi.ee 
