,,Maa õnnistus" Tegevus toimus 20. sajandi algusses Norra eraldatud mägismaal, Kaugemaa talus. Tegelased jagunevad kaheks: 1. Püsivad, maalähedased Iisak, Inger, Siibert 2. Linlikud, ebakindlad tegelased Geissler, Eleseus, Brede, Barbro Probleemid: Suhtumine maasse Uskumuste tähtsus inimeste jaoks Tsivilisatsiooni halb mõju inimestele (Hamsuni põhiprobleem) Naise koht ühiskonnas. Alates sellest, et naine on kui elu jätkaja, naine kui võrgutaja, naine kui ihaldusobjekt, naine kui lapse ilmaletooja Kiitus inimese elutarkusele (vs. raamatutarkus) Idee: Ära ole ülbe, ära ole üleolev, kutsub inimest olema kannatlik ja kohanemisvõimeline. Loodusega kooskõlas elamine on ühtaegu hea ja halb. Keskkond, kus inimene elab, mõjutab ja muudab teda.
19. sajand. 1830-1840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, see-eest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes elades lahtub Carmeni armastus
19. sajand. 1830-1840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose’d tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen – kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, see-eest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees – Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga’ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes elades
Lev Tolstoi ''Anna Karenina'' Tegevuse koht ja aeg: 19. sajand, Venemaa. Peategelaste iseloomustused: Anna teose alguses küllaltki stoiline, rahulik. Ta on paljude ihaldusobjekt ja seltskonnas positiivne kuju, kellel tundub otsekui kõik olemas olevat: hea postisoon, abikaasa, laps, kena kodu. Loo arenedes ja Vronskiga kohtudes muutub närvilisemaks, ebakindlamaks. Ta ei saa enam, aru, mida täpselt soovib ja on otsustusvõimetu. Mis teost läbib ja kindlalt välja tuleb, on aga tema armastus enda poja vastu, mis on tõenäoliselt üks väheseid muutumatuna püsinud asju. Samuti võib
kroonika" ja palju teisigi tuntuid teoseid. Bizet' ooperis estiatud jutustus ,,Carmen", mille kirjutas Merimee, pärineb aastast 1845. Teos annab hea ülevaate tolleaegsete Hispaania mustlaste kommetest ja iseloomust. Tegevuse keskpuntis on kolm peategelast : mustlanna Carmen Helen Lokuta, kapral Don Jose Mart Madiste ja toreadoor Escamillo Jassi Zahharov. Carmen, kõigi meeste ihaldusobjekt, on üsnagi nooruslik, kirglik ja muidugi ilus. Ta kasutas oma ilu meeste võrgutamiseks ning ta oli harjunud saama oma tahtmist. Laulus ,,Habaneera" tuleb välja tema arusaam, et armastatust ei saa peale sundida ega taltsutada. Tema tujud on kiiresti vahelduma ning samamoodi on tal lugu armastusega. Kui ta ühel hetkel armastab kedagi, siis järgmine päev võib ta teda juba vihata. Tema soov on olla vaba hing ning ta jääb alati kindlaks oma põhimõtetele
Sissejuhatus: Zeus on minu arvates üks uhkemaid jumalaid kogu maailmas teda on kujutatud nii õiglase ja targa valitsejana kui ka liiderliku mehena, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Ta on võimas ja kardetav jumal, kes samas kreeklastel ka heatahtlikku naeru põhjustas oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu Kes ta oli? : Zeus oli vanakreeka peajumal ja samas ka taeva ja äikese jumal ,tema tunnusmärkideks oli piksenool,kotkas ning valitsuskepp. Sugulussudemed:
Henrik (Velvo Väli), Maarja (Piret Tanilov), dr. Repen (Aleksander Eelmaa), Kadi (Terje Pennie), Konrad (Kalju Orro), Anna (Mari Lill), Anne-Marie (Liia Kanemägi), sanitar (Tarvo Sõmer), kirikuõpetaja (Taavi Eelmaa) jne. Telelavastus võttis aset I Eesti Vabariigi ajal (1918-1939). Tegevus tiirles ümber kirjaniku Henriku, Päikesemaja (pidalitõvila) ja Maarja (Päikesemaja elanik). Henrik avastas kurva tõe päikesemaja elanike kohta ja edasi tuli tal võidelda iseendaga, sest tema ihaldusobjekt Maarja oli samuti pidalitõvila elanik. Olles selles masendusaugus küllalt aega viitnud otsustas ta lahkuda, jättes kõik seljataha, mille lõpptagajärjeks oli Maarja enesetapp. Peategelase rolli selles näitemängus etendas Velvo Väli. Kehastades Kenrikut suutis näitleja näidata ta romantilisust, poeetilisust ja mõtlikust. Emotsioone oleks võinud näost siiski rohkem peegelduda vaatajale. Silma riivis ka asjaolu, et näileja/tegelase suu oli tihti tibakene lahti
armastavad, võitlevad ja surevad nagu tavalised inimesedki. Mitte küll täpselt samamoodi nagu surelikud, kuid siiski. Ka viibisid jumalad väga tihti maa peal tavaliste inimeste seas. Kõigil jumalatel on oma teatud seosed surelike maailmaga, Zeusi puhul näiteks armusuhted. Zeus on minu arvates üks vastuolulisemaid jumalaid kogu maailma mütoloogias teda on kujutatud nii õiglase ja targa valitsejana kui ka liiderliku mehena, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Ta on võimas ja kardetav jumal, kes samas kreeklastel ka heatahtlikku naeru põhjustas oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale oli ta väga hea tegelane komöödias. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu. Järgneva referaadi olengi kirjutanud siis Zeusist ja tema jumalannadest. 1. KES ON ZEUS Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning ka taeva- ja äikesejumal. Teda
19. sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, seeeest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes
ta kartis et tema lapsed kukutavad tema troonilt nagu tema oli teinud oma isaga. Zeusi juhtimisel kuulutasid jumalad ja jumalannad koos kükloopidega Kronosele ja titaanidele sõja. Võitnud sõja jagasid Zeus, Poseidon ja Hades maa omavahel ära. Zeus sai taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Zeusi sümboliteks ja relvadeks said piksenool ja kõuemürin. Zeus on nii õiglane ja tark valitseja kui ka liiderlik mees, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Zeus käis tihti maa peal ja ühtis tavaliste inimestega kellest tekkisid pooljumalad. Nii tegid samuti ka teised jumalad. Zeusil oli kolm seaduslikku abielu Metisega, Themisega ja Heraga. Metisega tuli tal üks laps Athena. Themisega sündisid Zeusil hoorid Eunomia, Dike ja Eirene ja moirad Klotho, Lachesis ja Atropos. Heraga sai Zeus lausa neli järeltulijat - Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Zeusil oli ka abieluväliseid järeltulijaid
haarasid titaanid võimu ning sigitasid järgmise jumalate põlvkonna- Olümplased. (Day, Malcolm, 2007. 100 Tegelaskuju Antiikmütoloogiast. Jumalad ja Jumalannad. Quarto Publishing plc. Lehekülg 6) 5 3. Zeusist lähemalt Zeus on üks vastuolulisemaid jumalaid kogu maailma mütoloogias – teda on kujutatud nii õiglase ja targa valitsejana kui ka liiderliku mehena, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Ta on võimas ja kardetav jumal, kes samas kreeklastel ka heatahtlikku naeru põhjustas – oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale oli ta väga hea tegelane komöödias. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu
Elanikkonna kasv Tunnustamine Lagunemine või ühinemine o Dekoloniseerimine o Kommunism Koht süsteemis Realism Suurriikide poliitika o Läbisaamine või teravam vastasseis o Multi- või bipolaarsus o Tsüklilisus – üks riik ei ole kogu aeg võimas nt 1000 aastat järjest Geopoliitiline asend o Konkreetne positsioon o Puhverriik – väikeriik ei pea olema ihaldusobjekt, hoiab suurriigid üksteisest eemal Liberalism Üldiselt nõustub realismiga Kaubandusohud: o Sõltuvus väliskaubandusest o Üks partner – rikkam o Bilanss negatiivne naaberriik o Toodab toormaterjali o Üks tooteliik o Madal kasv
Tegelased: Mallory, Stevens- paevajuht, hea alpinist, noor, dusty-nägi räpane välja, jne Nagu malemäng, samme teatakse ette, ka hea plaan olemas. Valllutamine-mindi saarele, integreerumine, kindluse vallutamine, kahurite õhkimine ,,Lolita" Vladimir Nabokov Rainer, Kaalma Autor: 23.04.99-02.06.1977, vene päritolu USA kirjanik, tema tuntuim romaan ,,Lolita" Humbert: 44 aastane õpetaja, naistele ihaldusobjekt, haritud, salapedofiil, I suhe 12 aastase naisega, sisemine ja välimine vastuolu, käis pargis väikseid tüdrukuid vahtimas Lolita: sarnasus Annabellile tegi ta Humbertile ihaldusväärseks, lapsik, paheline, manipuleeriv Sisu: lapsepõlvearmastus, abiellub Valeriaga, armus Lolitasse, Charlotte saab jälile, tema tütar läheb nende juurde elama, Charlotte ja Humbert abielluvad, Charlotte
valitsejailt kõige vähem sooviksime. Mida teha: võim tuleks hajutada üle riigi erinevate asutuste vahel, seades sisse “kontrollid ja tasakaalud”, nii et liigambitsioonikatel on vähe võimalust oma võimu ära kasutada. tuleks piirata raha hulka, mida inimesed võivad kulutada oma valimiskampaaniale. valitsuse liikmetele ei tuleks maksta palka. Sest vastasel juhul saaks ministritoolist “alamklassi seiklejate ihaldusobjekt”. Neid, kellel endal puuduvad vahendid, kuid kes on ilmselt sobivad ja võimekad, võivad eraannetustega toetada nende valijad. hääletajad hääletaksid vastavalt oma arusaamisele üldisest huvist; see tähendab, nad peaksid hääletama nende kandidaatide poolt, kelle kohta nad usuvad, et nad kõige tõenäolisemalt parandavad kodanikke ja korraldavad riigi asju tõhusalt ning kõigi huvides.(analoogia vandekohtuga). Lahendusena näeb Mill:
Sven pidi tegema ainult skulptuuri alusosa. Sven tegi monumendi valmis Aini ideid varastades ja pani kokku enda ideedega ning teostas selle kolmanda isikuga. Teoses karjerismi teema, inimloomuse omadused (andekus, kadedus, edevus). ,,Lolita" Vladimir Nabokov 23.04.1899 02.06.1977. vene päritolu USA kirjanik. Tuntuim romaan ,,Lolita! 1955. Pedofiile suhte oma kasutütrega 12a. raamat sündis kihlveo tõttu, et ta ei suuda kirjutada raamatut, mis saaks kuulsaks. Humbert. Mees. Naite ihaldusobjekt. Haritud. Salapedofiil 9- 14a meeldisid. Sisemine ja välimine vastuolu, ei näidanud oma pahet välja. Käis pargis istumas, vaatas lapsi, lootis saab neid katsuda. Lolita. Sarnaneb annabelliga. 12a. Hubertil oli lapsepõlves armastus Annabelliga. Abiellub Valeriaga, mis ei täheda midagi, armastust polnud. Humbert mõtles koguaeg väikestest lastest. Kolis Ameerikasse. Läks maja vaatama, nägi seal last, armub. Üritab võimalikult palju lapsega aega veeta, poolehoidu teenida.
Kuid ta soovitab veel muidki meetmeid demokraatliku protsessi kuritarvituste vältimiseks. Ta pakub välja, et tuleks piirata raha hulka, mida inimesed võivad kulutada oma valimiskampaaniale. Kuidas saame me usaldada kedagi, kes on valmis raiskama suurt rahasummat valimistel võitmiseks? Teiseks väidab Mill mõnevõrra üllatavalt, et valitsuse liikmetele ei tuleks maksta palka. Sest vastasel juhul saaks ministritoolist "alamklassi seiklejate ihaldusobjekt" (Esindusvalitsus, 311). Neid, kellel endal puuduvad vahendid, kuid kes on ilmselt sobivad ja võimekad, võivad eraannetustega toetada nende valijad. Kuid esindusvalitsuse suurimaks takistuseks on hääletajate võimalik käitumine. Milli jaoks on eluliselt tähtis, et hääletajad hääletaksid vastavalt oma arusaamisele üldisest huvist; see tähendab, nad peaksid hääletama nende kandidaatide poolt, kelle kohta nad usuvad, et nad kõige tõenäolisemalt parandavad kodanikke ja