Armastuse narrid Ferdinand H. oli Eestimaa mõisniku poeg. Tal oli õrn, alalist armastust ihaldav süda. Juba lapsena oli ta kõiki oma koolipreilisid palavasti armastanud. Tartus pidi Ferdinand vanemate soovi mööda seadusetarkust õppima, aga ta ise oli endale kõrgemad sihid seadnud. Päeva ajal kirjutas ta armastuskirju. Ferdinand sai vanemate käest iga kuu alguses 200 rubla, aga ta ei tulnud selle rahaga toime, sest naisterahvad on kõige kallimad asjad siin ilmas. Õnneks oli tal hea südamega sõpru, kes talle raha laenasid. Ferdinandil oli juba palju võlgu ja tema lugu
et armastuse vastu mõistus ei aita, ei olnud Tanja rumal. Ta teadis olenemata oma kurbusest ja igatsusest, et Onegin ei huvitu siirast armastusest ja õnnelikust suhtest, mida ootas Tanja. Ta läks eluga edasi ja leidis oma eluarmastuse. Ära taha teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse – võib nüüd öelda Onegini kohta, kui ta tagasi tuli. Toimus nn rollide vahetus. Kui ennem lootis Onegin, et kui ta naaseb leiab ta eest teda endiselt ihaldav ja armastav Tanja. Kuid vastupidiselt sellele leidis nüüd Onegin ise end sellest olukorrast ning Tanja oli tema suhtes külm kui kivi. Me ei tea kunagi, mis meid ees ootab. Nõnda oli ka nendega. Onegin ei osanud arvatagi, et tunneb Tanja vastu selliseid tundeid ja seda poleks uskunud ka ilmselt Tanja, et suudab Onegini suhtes külmaks jääda ja eluga edasi minna. Õppida saame kõige paremini ainult läbi enda vigade.
on läbi käinud" ("Koduküla, kodumaa"), kuid tema masendavast hoiakust paistsid läbi mitmedki lootusekiired. Nii tundubki mulle, et kuna "kannatuse katkemine tuleb õhtul hilja", ootas Hando Runnel viimast hoopi eestlaste alalhoidlikkusele, mil enam "mitte mingi asja pääle vaevat vaim ei leebi" ja tuleb uus algus, nagu ta seda luuletuses "Katkemine" kirjeldas. Ajalugu viiski vabanemisele okupatsiooni köidikutest, millega kaasnes ka õigus oma arvamust avaldada. Igavest heaolu ihaldav eestlane ei hoolinud aga Runneli meelest oma intellektuaalide hoiatustest ja õpetussõnadest, mis nüüd kõigile selgelt ilma kõnekujunditeta kättesaadavad olid, ja ihkas täita oma unistust teiste rahvaste eduteed mööda astudes: "Kuidas küll püüdsid nad selle hääks lihvida sammu, / ikka ei tulnud see samm nendel välja nüüd ega ammu." Samas luuletuses toob ta välja ka põhjuse, miks eurooplaseks püüdlevail eestlastel pole see õnnestunud.
Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, ER, Tallinn 1991, lk 368375 (ülevaate autor Toomas Liiv) Henn-Kaarel Hellat, "Mõte Artur Alliksaare luules ja tema luule mõte" (ettekanne Tartu kirjanduspäevadel 1975) H.-K. Hellati kriitikakogumikus "Raamatu sisse minek", ER, Tallinn 1991, lk 115135 Eino Lainvoo, "Keskustelu Artur Alliksaarega Narva laagri laatsaretis" Akadeemia 1995, nr 8, lk 16331638 Hasso Krull, "Valmisolek ja ihaldav produktsioon. Kaks Alliksaart" (Alliksaar kui arbuja ja arbujate eitus) Looming 1998, nr 5, lk 776784; ka H. Krulli raamatus "Millimallikas: kirjutised 1996 2000", Tallinn 2000, lk 1528 "Artur Alliksaare dokumenteeritud legend" (Alliksaare kirjutatud 4 avaldust seoses vangilaagris viibimisega). Koostanud ja kommenteerinud Paul-Eerik Rummo Keel ja Kirjandus 2003, nr 4, lk 298307
Inimestele meeldib kuulda jaatusi rohkem kui eitusi, sest oma mõttele jaatava vastuse saamine on parem ja lõbusam kui eitav vastus. Kolmandaks meeldib inimarule lihtsus. Mõtted, mis tunduvad loogilised ehk põhinevad fantaasial, on lihtne mõelda. Kui aga on tarvis leida näited ja reegleid, miks mingi asi nii on, siis inimaru on aeglane ja saamatu. Sellistel puhkudel tuleb teda sundida selleks, et inimmõistusele saaks arusaadavaks mingi mõtte olemus. Neljandaks on inimaru ihaldav ning ei peatu ega puhka, vaid tungib oma mõttega kaugemale. Mõte jõuab maailma ääre juurde, kuid järgmisel hetkel avastatakse, et siiski on veel midagi kaugemat, kuid tegelikkuses ei ole kaugemale mõtlemine vajalik, sest maailma äärest kaugemal olevale ei leita põhjust ning seega ei ole võimalik ka inimmõistusel tõestada, et kaugemal on veel midagi. Kuid inimmõistusele nagu eelnevalt mainitud ei meeldi oma mõtetele vastu astuda, nad väldivad seda
seoste tekkimine keskkonna märguannete ja sellele järgnenud tasustava reageeringu vahel. Ka suur osa kooliõpingustest toimub operantse tingituse vahendusel. Näiteks vastates õpetajale, saab õpilane õpetaja tunnustuse osaliseks kiitmise või hinde näol. Väga paljud õpilased sooritavad kodutöid vaid seetõttu, et pälvida õpetaja või vanemate tunnustus või lihtsalt vältida ebameeldivusi. Tasustuse või kinnitusena toimib õpilaste puhul vaid see, mis on neile meeldiv ja ihaldav. (Krull E, 2000) 3.3. B. F. SKINNERI UURINGUD. VORMIMINE, PROG- RAMMÕPE JA ÕPETAVAD MASINAD Skinner uuris õppimise biheivioristlike seaduspärasuste rakendamist õpetamisel. Ta uuris kuidas keskkonnaga manipuleerides saavutada õppimisel maksimaalne efekt. Skinneri üheks olulisemaks õppimise seaduspärasuseks olid taastumisgraafikud. See ütleb, et õpitu jääb
Müüdi aineil põhinevad G. B. Tiepolo maal ja F. von Schilleri luuletus (Antiigileksikon, 1983). Üldisemas plaanis on Pegasos inspiratsiooni, loomepuhangu ning luulehobu võrdkujuks. 1 Perseus Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg, kelle isa oli Zeus. Preestritar ennustas, et Perseus tapab Akrisiose, mistõttu viimane pani ta ühes emaga kirstu ja heitis merre (Hamilton, 1975). Kalur Diktys päästis nad Seriphose saare lähedal. Danaet ihaldav saare valitseja Polydektes käskis Perseusel tuua hirmuäratava koletise Medusa pea. Perseust abistasid tarkusejumalanna Athena ja teejuht Hermes. Perseus kasutas Medusa kivistava pilgu vältimiseks peeglit ning nümfidelt saadud võlumütsi, tiivuliste sandaalide ja võlupaunaga õnnestus tal ülesanne korda saata. Tagasiteel päästis Etioopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütre Andromeda, kellega ka abiellus
boheemlane, rännu- ja naistehimuline Goldmund. Keskaega paigutatud tegevustikus on pilte kloostri-, mõisa-, talu- ja linnaelust, kirjeldatakse Goldmundi ainulist võimet naisi vallutada. ,,Võluri sõnad" - Herman Hesse ei unustanud kunagi oma kirglikku lapsepõlvesoovi saada võluriks. Tegelikkus rääkis tihti vastu sellele, mis talle hea tundus, ta pidi leidma salajase muutumisjõu iseendas. Kirjanikuna on Hessest tegelikult saanudki võlur, maisest ja argisest rohkemat ihaldav inimene, keda ei hoia ahelais omandi ja edu igatsus. Temast sai rändur, kes tunneb alguse võlu ega tea tee lõppu. Võluväge ei mõista ta võimu kasutamisena, vaid kutsumusena, mida järgitakse üksipäini ja tühjade kätega. Hesse oli argiselt võltsi tegelikkuse kriitik, kõigi inimlike igatsuste alalhoidja.
ja oletab, et need on kuidagi, kuigi tajumatul kombel niisugused nagu need vähesed, mis mõtet ümbritsevad; aga selleks et käia läbi kaugete ja heterogeensete näidete juurest, mille peal aksioome läbi katsutakse nagu tule peal, on aru täiesti aeglane ja saamatu, kui teda selleks ei sunnita karmide seaduste ja vägivaldse võimuga. XLVIII 4 Inimaru on ihaldav ega ole võimeline peatuma ja puhkama, vaid kibeleb kaugemale; aga asjata. Seega on mõeldamatu, et oleks mingi maailma äär või lõpp, vaid alati tuleb meile otsekui paratamatult pähe, et on miski kaugem. Jälle, ei saa mõelda, kuidas tänase päevani on igavik mööda voolanud; sest see eristus, mida on harjutud omaks võtma, et on lõpmatus enne ja lõpmatus pärast, ei saa kuidagi olla;
Mida enam muresid Ta suudab põhjustada, seda enam Tema aktsiad tõusevad. Keegi ei taha tüdrukut, kelle ilust ei saa aru keegi teine peale mehe enda. Ja nii tervitavadki mehed sterotüüpi, kuna see suunab nende maitse kuskile üldiselt tunnustatud väärtuste piirkonda Kuigi nad võivad protesteerida, sest mõned selle aspektid ei vasta nende fetishitele. Enamik fetisheid muidugi mahub stereotüübi variatiivsuspiirkonda. Jalgu hindav mees järgneb miniseelikutele, rindu ihaldav mees saab julgustust läbipaistvaist pluusidest ja avaratest kaelustest, kuigi mees, kellele meeldivad paksud naised, võib tunda end sunnituna neid salaja nautima. Sterotüübi variatiivsusele on seatud valjud piirid, kuna miski ei tohi takistada Tema funktsioneerimist seksiobjektina. Tema võib kanda nahka, niikaua kui ta tegelikult ei oska mootorrattaga ringi käia; Ta võib ka kummi kanda, kuid see ei tohi viidata Tema suurepärastele sukelduja- või veesuusatajaoskustele
Platoni arvates inimeste eri ülesanneteks ettevalmistamine nõuab haridust. Platoni arvates inimesed jagunevad vooruste järg: valitsejate voorus on tarkus (sofia), sõdurite voorus on vaprus (andreia) ja ülejäänud inimeste vooruseks on mõõdukus(sofrosum) ning kui iga klass täidab oma rolli ega püüa teiste rolli üle võta, siis toimib polis õiglaselt ja harmooniliselt. Vooruste aluseks pidas hinge (tark omab ratsionaalset hinge, vapper hing ja ihaldav hing). Platoni riigivormid:ühevalitsus (monarhia), väheste valitsus ja enamuse valitsus. Platoni arvates on õigluse eelduseks ühisomand ning eraomandus on vastuolude ja tülide allikaks ega sobi kokku õiglase riigiga. Aristoteles oli Platoni õpilane (Akadeemias) ja oli Aleksander Suur'e õpetaja. Avas oma filosoofiakooli (peripateetikute kooli peripat 'kaetud sammaskäik'). Kuulsamad teosed on 'Poliitika' ja 'Ateena politeia'.
seejärel, siis cnctus, a, um kogu, terve; täielik; pl. dlect, v, tum, re lõbustama, cnct, ae, a kõik (koos, kokku, täielikult, rõõmustama; pass. rõõmu v heameelt tervikuna) tundma, rõõmus olema cupidits, tis f iha, himu, kirg dle, v, tum, re hävitama cupd, dinis f (luules ka m) iha, himu, kirg dlig, lg, lctum, ere (välja) valima cupidus, a, um ihaldav, himuline, kirglik; dmitt, ms, missum, ere alla saatma; alla innukas laskma, langetama; pass. laskuma cupi, v (i), tum, ere ihaldama, himustama dmnstr, v, tum, re näitama, osutama cr adv. miks, mispärast dmum adv. alles, ainult cra, ae f mure, hool; hoolitsus dnique adv. viimaks, lõpuks; alles; üldse; cria, ae f kuuria (Rooma kodanikkonna lühidalt, ühesõnaga
annaabi.ee 
