Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormid tunnused: a) liigitunnused · ta on inimeste käitumise reegel · ta on üldise iseloomuga reegel · tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega b) spetsiifilised tunnused · lähtub riigist · tema täitmine tagatakse riigi sunnijõuga · ta on üldkohustuslik käitumisreegel
Need on kirjas dokumentides ja on kohustuslikud liikmeskonnale. Nende täitmist tagab korporatsioon oma organite kaudu. 3) Tavad ja traditsioonid 4) Religioosed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. 5) Välise kultuuri normid ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid ehk viisakusreeglid. 6) Õigusnormid 3.2. ÕIGUSNORMI MÕISTE JA KOHT SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEMIS. Lk 38 - 39 Õigusnorm riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi spetsiifilised tunnused:
..................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................18 SISSEJUHATUS Selle referaadi aluseks võtan Raul Naritsa „Õiguse Entsüklopeedia“ ja Advig Kirise, Poigo Nuuma, Ants Kukruse ning Enno Oidermaa „Õigusõpetuse“ õpiku. Peamiselt koostangi selle referaadi nende vaatenurgast lähtudes. Selles referaadis on põhiteemadeks küll õigusnormid ja õigussüsteem, aga käsitlen üsnagi põhjalikult ka sotsiaalseid norme, kuna õigusnormid kuuluvad ka sotsiaalsete normide hulka. Pööran tähelepanu ka erinevate sotsiaalsete normide liikidele, õigusnormi loogilisele struktuurile, kuid ka erinevatele õigusharudele ning juriidilisele faktile. Referaadi eesmärgiks ongi eelkõige anda põhjalik ülevaade õigusnormidest- nende liikidest, tunnustest, loogilisest struktuurist kuid ka sellest, kuidas sõnastada õigusnorme õigusakti
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest.
Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus,
kaudu. Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse 3 osa: 1) Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 2) Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused 3) Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuse olemasolul. Kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon) Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Õigusnormid väljendatakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes. Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme.
Õiguse entsüklopeedia Eksamil! 1. Õiguse mõiste ja tähtsus ning kuidas on see seotud riigi poliitika ja majandusega 2. Avaliku ja eraõiguse erinevus ehk vahet tegemine 3. Õiguse allikad ja avaldamise vormid (nt eesti õigusaktide süsteem) 4. Õigusnormid, mõiste ja struktuurielemendid (hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon) 5. Õigus perekond ja õigussüsteem (õiguse harud) 6. Õigussuhe ja struktuurieemendid(subjektid, sisu, objekt) 7. Õiguse rakendamise mõiste ja etapid ehk staadiumid 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid.
Üldiste reeglite abil on võimalikühtne ja katkematu kord ühiskondlikes suhetes ja juhuse ja suva mõju väheneb järsult ja ühiskondlikud suhted saavutavad oma stabiilsuse. 3. Milline norm on sotsiaalnorm? Sotsiaalne norm – üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. 4. millised on sotsiaalse nomri põhiliigid? Sotsiaalseid norme võib laias laastus jagada kahte rühma Õigusnormid Õigusvälised normid (tava, moraali, korporatsiooni, religiooni jne) Sotsiaalseid norme liigitatakse: Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted. Korporatiivsed normid – käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks,
Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud.
3. ptk (lk 87-114). 1 A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 38-61). J. Liventaal. Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (lk 63-91; 116-139) T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 45-61) Õppejõu poolt nimetatavad täiendavad allikad + õppejõu viidatud seadusetekstide analüüs normide hindamise aspektist! III referaat: Õigusnormid ja õigussüsteem Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist
3 2. Õigustloovate aktide jaotumine mandri-euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse...3 3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia................................................................................4 4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses.....................................................................................................................................4 5. Täielikud õigusnormid ja nende struktuuriosad....................................................................7 6. Õigustloovate aktide keeleline arusaadavus .........................................................................8 6.1.Õigusloovate aktide problemaatilisus.................................................................................8 7. Olulisemate märksõnade loend.............................................................................................9 Sissejuhatus
Konsensus e. üksmeelne kokkulepe otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid. Seaduste vajalikkus 1) aidata inimesel kohaneda ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla 2) reguleerida inimestevahelisi suhteid ning korraldada kooselu 3) aidata säilitada korda, stabiliseerides nii ühiskonda 4) Olla riigi tegutsemise aluseks. Loodusseadus eksisteerib inimeset ja ühiskonnakorraldusest sõltumata. Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusvormi kasutades. (Õigusakt), neid on kahte tüüpi: 1) Õigusaktid, mis sisaldavad üldise iseloomuga käitumisreegleid, kannavad üldakti nimetust 2) õigusaktid , mis reguleerivad üksikuid juhtumeid, kannavad üksikakti nimetust. Kirjutatud normid (tavad ja moraalinormid) kujunevad välja aastakümnete ja sadade jooksul, nende juured on rahva kultuuris ja kommetes.
annaabi.ee 
