EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Karin Teedla LÄHETUSE ÕIGUSLIK KORRALDUS Referaat Juhendaja: Reet Nurmla Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Töölähetus on tööülesannete täitmine väljapool töölepinguga kokkulepitud töö tegemise asukohta. Teenistuslähetuseks loetakse avaliku teenistuja suunamist ministeeriumis kantsleri ja muus ametiasutuses ametiasutuse juhi korraldusel kindlaksmääratud ajavahemikuks
Eesti Vabariigi Siseministeerium Siseministrile 27. novembril 2012 ÕIGUSLIK ARVAMUS 15. novembril esitatud A.A. kaebuse kohta Politsei- ja Piirivalveameti otsusele 1. ARVAMUSE EESMÄRK 1.1 Käesoleva arvamuse eesmärgiks on anda õiguslikku hinnangut Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) toimingute seaduslikkusele, mis leidsid aset kirjas nr 12/145 (12. maist 2010) A.A.-le Eesti kodakondsust andmast keeldumise kohta, ning ettekirjutuses nr 14 (17. septembrist 2012) A.A. riigist väljasaatmise kohta. 1
.) on tuvastatud faktilise koosseisu ning võimalikult õigusselgeks tõlgendatud õigusnormi alusel argumenteeritud õigusliku otsustuse langetamine ja selle sidumine õigusliku tagajärjega. Õigusliku otsustuse tegemisel on reeglina peetud silmas õiguslikku otsustust süllogismina. Süllogistlik otsustus on väljendatav tuntud loogilise Barbara- figuuri abil: Süllogismi lahendamise kaudu leiab aset teo faktilise subsumptsioon abstraktsele koosseisule, kusjuures seotakse ka õiguslik tagajärg (imputatsioon). Prof A.Aarnio märgib, et väga lihtsas vormis osutab juriidilise süllogismi esimene eeldus (premiss) õigusnormile ja teine juhtumile kui faktile. Seetõttu räägitaksegi õigusküsimusest ja faktiküsimusest. Seaduse rakendamine tähendab siis seda, et juhtumi faktid paigutatakse üldises vormis oleva õigusnormi tunnustikku, faktid nagu kvalifitseeritakse õiguslikult (vrd Aarnio, lk 125). Suur eeldus näitab juhtumi kohta
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT PEREKONNA JA NAISE ÕIGUSLIK KÄSITLUS KORAANIS Referaat Juhendaja Lea Leppik Maie Ruus Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................3 1.KORAAN.................................................................................4 2
Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks.
Hoolitsema pagenenud talupoegade kinninapsamise eest ja nad tagastama; Uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid pahandusi ja neid karistama; Maakondades tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju; Kubermangude tasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike süüteod Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ja Liivimaa õuekohtus Tartus TALURAHVA ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD - Olukord enne reduktsiooni talupojad olid sunnismaised ja teoorjad; loonusrent ehk talupojad pidid osa saagist mõisale andma; riigimaksud ihunuhtlus - Reduktsioon ehk riigimaade ja mõisate tagasivõtmine tugev aadlikepoolne vastuseis; alguses Rootsi-aegsed maad ja mõisad, hiljem ka varasemad; Tagasivõetud mõisad anti endisele valdajale rendiks; Riigitulud kasvasid
aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD 1)sõltusid oma isandast-feodaalides 2)olid sunnismaised 3) nad harisid põlde või maksid andamit 4)isandal oli talupoja üle kohtuõigus,õigus ihunuhtlusega karistada ja ka surma mõista5 )talupojad pidid ise linnas oma toodangu maha müüma 6)talupoegadel oli nüüd võimalus rikastuda 7)talupoegade liikuvus, linnadesse põgenemine 8)said ennast raha eest vabaks osta 9)jõukamad talupojad ostsid talu päriseks 10) pidid maksma
Vahetu riigihaldus ehk riik. Otsene riigihaldus, kus riik tä idab teatud haldusü lesandeid ise. Riigile kuulub kompetentsi jaotamise kompetents. (Riik omab raha, võ ib sõ lmida lepinguid, võ tta õ igusi ja kohustusi, võ ib esineda kohtus, tema suhtes võ ib esitada nõ udeid) Kaudse riigihalduse kandjad Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusü lesannete tä itmise iseseisvatele õ igussubjektidele. Kaudse ehk delegeeritud riigihalduse kandjad on avalik- õ iguslik asutus (nt Tartu Uc likool), avalik.õ iguslik sihtasutus (nt Eesti Kultuurikapital) ja avalik-õ iguslik ü hendus (nt korporatsioon) Kohalik omavalitsus kui halduskandja Kohalik omavalitsus lahendab kõ iki neid kohaliku elu kü simusi, mis ei ole seadusega kellelegi teisele tä ita antud. Vahetu ehk Otsese riigihalduse puhul tä idab riik teatud haldusü lesandeid ise. OTSESE riigihalduse alla kuuluvad valitsusasutused, kes teostavad täidesaatvat
Kaitsja: Salune Ants pani toime teo, mis ei olnud vrikas, moraalne ega iguslik. Ta kasutas kurjasti andmeid, mida talle heauskselt usaldati ning tekitas sellega kahju inimesele, kes temast hoolis ja kes teda usaldas. Hetkel, mil ta otsustas Ella raha enda arvele le kanda, oli ta tiesti teadlik oma teo tsidusest ja illegaalsusest, seetttu puuduvad igasugused kergendavad asjaolud. Hoopis vastupidi, arvesse tuleb vtta raskendavaid asjaolusid, kuna salune tegutses majandusliku ja omakasu eesmrgil. Eesti Vabariigi phiseaduse 32 stestab,
Heauskne valdus ha pahauskne valdus. Valduse omandamine. Valduse lõppemine. Valdus tegelik võim asja üle. Valdus võib olla: 1). Seaduslik (põhinev õiguslikul alusel); 2). Ebaseaduslik (ei põhine õiguslikul alusel nt rajaneb vägivallal, salalisusel jne. kuid see tähendab, et ka varas on valdaja. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõestatud vastupidist Valdus võib olla: 1).Heauskne (valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.); 2) pahauskne (valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (näiteks asja üleandmise või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (nt korterivõtme üleandmisega). Piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle.
sihtotstarbeliselt. Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib võlaõigusseadustik. Tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja puuduse eest. Puuduse hindamisel tuleb arvestada,millised olid asja omadused selle ostjale üleandmise ajal. Müüja vastutab ka varjatud puuduste eest, mis ilmnevad pärast ostu sooritamist. Varjatud puudused on sellised puudused, mida pooltel ei olnud võimalik avastada asja väliselt üle vaadates. Õiguslik puudus: Asi ei vasta nõuetele kui selle kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Mitmetele seadmetele on kehtestatud õigusaktiga erinõuded nagu surveseadmetele, küttegaasiseadmetele, gaasipaigaldistele jne.. Müüja peab tundma oma ala prefessionaalina müüdava kaubaga seonduvaid siseriiklikke ja otsekohalduvaid EL õiguakte. 2. Tarbija teadmine puudustest. Pretensiooni esitamise õigus
Samas ei pea Platon sellega silmas mitte riigivimu poolt lalt alla sisse viidud riigikorraldust. Ta lhtub veendumusest, et inimesed oma loomupraste eelduste kohaselt jaotuvad sellistesse rhmadesse. Riigivim vib ksnes, kas aktsepteerida seda loomuprast jaotust, olles seega loomuprane. Vi seda mitte aktsepteerida ja mingil muul viisil lesehitatult olla loomuvastane. Niisiis, Platoni poliitilise petuse alusphimtteks on tees, et inimeste loomu- ehk snniprane vimete erinevus phjendab nende iguslik-poliitilist ebavrdsust. Hing Seisus Voorus mistuslik valitsejad tarkus sakas sjalis-administratiivne vaprus iglus ihalev tootjad mdukus iglusest kui riigi voorusest saab Platoni silmis olla juttu vaid siis, kui tarkuse, vapruse ja mdukuse vooruste kaudu defineeritud seisused on
hinnata.) ÕIGUSNORM on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijäuga. Õigusnormid moodustavad õiguskorra normatiivse aluse.Õigusnorm määrab õigussuhtes osalejate õigused ja kohustused. Ta mõtteks on õiguslike tagajärgede esilekutsumine. koosneb : 1) faktiline koosseis eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud, käsitud. 2) õiguslik tagajärg lubamine, käsk, keeld. ÕIGUSAKT on juriidiline dokument, millel on ]iguslik tähendus, toob kaasa teatud õigusei ja kohustusi. Õigusakt võib olla: 1)õigust loov akt ehk üldakt 2)üksikakt ÜLDAKT Normatiivsed aktid erinevad individuaalsetest selle poolest, et nad on suunatud õigusn. kehtestamisele, nad sisaldavad õigusnorme, s.t. nad sisaldavad ülkohustuslikke käitumisreegelid.Järelikult on üldise tähendusega ja seetõttu nimetatakse mõnikord ka õiguse üldaktidex
See ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära ka õigusnormide süsteemi. Vastavalt sellele eristatakse õigusharusid. Õigusnormide kogum mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusharudes omakorda eristatakse omakorda õigusinstituute. Õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Õiguslik traditsioon inimese teadvuse sügavalt juurdunud ja nende ajalooliselt kujunenud suhtumist. Õiguse rolli ühiskonnas õiguse olemusse ja õiguse poliitilisse ideoloogiasse samuti õigussüsteemi organisatsiooni ja juhtumisse. Läänelik õiguslik traditsioon on rajatud neljale sambale 1) Rooma eraõiguse tugev mõju 2) Kanoonilise õiguse mõju 3) Õiguskultuuri kõrge tase 4) Õigusriigi mõiste üldine toetamine Romaani-germaani õigusperekonda kuulub Eestis Civil law
annaabi.ee 
