Tartu Kutsehariduskeskus Laura Kuus 3-KÄIGULINE LÕUNASÖÖK Iseseisevtöö Juhendaja: Ülle Kruuda Tartu 2013 Eelroog Klassikaline Caesari salat vutimunaga Pearoog Sous-vide (50ºC) valmistatud lõhefilee, selleri ja rohelise herne kreem, võiga praetud miniköögiviljad, valge veini- sidruni kaste Järelroog
VANA- VIGALA TEHNIKA- JA TEENINDUSKOOL Angela Vodolastzenko Lõputöö Kahe käiguline pidulik lõuna aruanne Vana- Vigala 2011 1 SISUKORD 1. MENÜÜ.................................................................................................3 2. MENÜÜ PÕHJENDUS..........................................................................4 3. Kirjastiil Times New Roman......................................................5 4. Pealkirjad joonda vasakule küljele................................
Laste kolmekäiguline menüü (talv) MENÜÜ Eelroog: Kana-köögiviljasupp Mitmeviljaleib, Pearoog: Kodune hakk-kotlet, keedetud kartuli, kaalika- porgandisalat, lihaleeme kaste teraviljaleib, arooniamahl Dessert: Lusika pannkoogid õunamoosiga Piim TÄNAN KUULAMAST
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK K-16B Kevin Suur Moodul TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Moodul RESTORANITÖÖ KORRALDUS PIDULIK KOLMEKÄIGULINE ÕHTUSÖÖK Kirjalik aruanne Juhendajad: Pärnu 2019 1 SISUKORD ( Pealkiri 1, kirjasuurus 18 pt, läbiv suur täht) !Siia tee ise automaatsisukord kõige viimasena 2 MENÜÜ PÕHJENDUS Pakun kolmekäigulist romantilist õhtusöögiks eelroaks Spinati- ja brokolipüreesupp
PÄRNUMAAKUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Marek Tamme KOLMEKÄIGULINE ÕHTUSÖÖK KAHELE Lõputöö Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2006 SISUKORD Menüü ........................................................................ 3 Menüüpõhjendus ....................................................... 4 Spinati- ja brokolisupp ............................................... 5 Broilerikintsu rullid ..................................................... 7 Apelsinikreem .................................
KOKK I KUTSEKVALIFIKATSIOON ÜKSKORD MEHHIKOS Juhendaja: Anne Kersna ja Tiina Parm Tallinn 2010 SISUKORD KOKK I KUTSEKVALIFIKATSIOON............................................................................ 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 1. KOLMEKÄIGULINE ROMANTILINE ÕHTUSÖÖK.........................................................3 1.1 Äriidee põhjendus ja kliendid......................................................................................... 4 1.2 Menüü.............................................................................................................................. 5 2. KALKULATSIOONIKAARDID JA TÖÖKÄIGUD............................................................ 6 2
3- käiguline õhtusöök I käik Singisalat krõbekartulitega Sink, porru, tomat, salatilehed, serveeritakse koos krõbekartuliga Mineraal vesi II käik Lõheroos toorjuustuga Lõhefilee, toorjuust, lillkapsakuskus Kuiv valge vein III käik Tiramisu Biskiviitküsised, kange kohv, mandliliköör, toorjuust, vahukoor, muna, tuhkusukur, vanillsuhkur
Kuressaare Ametikool Toitlustuse ja majutuse õppesuund Kokk Kalle Kuusk KOLMEKÄIGULINE PIDULIK ÕHTUSÖÖK Kirjalik aruanne Kuressaare 2013 SISUKORD 2 MENÜÜ Eelroog Peedipüreesupp piimavahuga (punane sibul, kartul, köögiviljapuljong, rõõsk koor, tüümian, basiilik, äädikas) Pearoog Mee ja tähtanisiiga küpsetatud kanafilee, küüslaugu ürdikartuli, mee-porgandi ja
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Saara Susi KOLMEKÄIGULINE LÕUNASÖÖK KAHELE Kirjalik aruanne Pärnu 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................................. 2 MENÜÜ........................................................................................................................................................3 MENÜÜ PÕHJENDUS......................
Kolme käiguline menüü Porgandi-õunasalat portsjoni kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 18% ta ToiduainedÜhik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto Ühiku hind Retsepti h porgand kg 0,025 20 0,02 0,05 0,04 0,00 kr
MENÜÜ Eelroog Idusalat vähisabade, kartuli- ja trühvlimajoneesiga Joogiks: Valge vein Pearoog Praetud paltusefilee, blanśeeritud pak-choi kapsa, fenkolipüree ja siiamarja kastmega Joogiks: Valge vein Dessert Kodune juustukook põldmarjakastmega Joogiks: Koorekohv Töövahendid ja nõud 1. Kelnerirätt veini valamiseks 2. Kandik 3. Leivakorv koos maitseainetega 4. Valge veini pokaal 5. Leivataldrik 6. Eelroa taldrik 7. Eelroa all olev taldrik koos salfrätiga 8. Eelroa kahvel ja nuga 9. Pearoa taldrik 10. Pearoa kahvel ja nuga 11. Desserdi taldrik 12. Desserdi kahvel 13. Kohvitass 14. Kohvitassi alustaldrik koos salfrätiga 15. Kohvi jaoks lusikas 16. Kohvi jaoks suhkrutoos 17. Kohvi jaoks koorekann 18. Volditud salfrätik Ettevalmistustöö Laua eelkatmise et...
Viiekäiguline pidulik õhtusöök. Table-d'hote menüü. Aastaaeg: Talv/Kevad Rahvus: Koreaalased, 30in. Õhtusöögi hind ühele inimesele: 40eur. Ürituse pikkus: 18:30 23:00 Koread ümbritseb vesi ning selletõttu on põhiroaks riis ja mereannid. Turul võib leida krevette, krabisid, austreid, kalmaare, mida süüakse kuivatatuna, marineerituna, pasteedina või kastmetes, hautatuna, aurutatuna ja grillituna. Kala isegi segatakse hommikupudru sisse. Toitu maitsestatakse küüslaugu, ingveri, sojakastme, riisiäädika, seesamiõli või kuivatatud ansoovisega. Nagu ka Jaapanis on nende põhitoiduks riis, köögiviljad ja kala. Riigi põhjaosas süüakse rohkem sealiha, lõunaosas aga veiseliha, ning kokad ei karda kombineerida liha, sealhulgas linnuliha, kalaga. Supid on sageli nuudlipõhised, kohalikuks eksootikaks on tatranuudlid. Ka wok on Korea köögis tavaline. Õhtusöögi ajal istub Korea perekond põrandal madala laua ümber. Toit serveeritakse aurutatud rii...
............................................................................. 20 4.5. Võlli astmete geomeetriliste parameetrite määramine .............................................. 20 4.6. Veerelaagrite valik .................................................................................................... 21 4.7. Toereaktsioonide rakenduspunktide vahekaugused .................................................. 21 4.7.1. Aeglasekäiguline võll......................................................................................... 21 4.7.2. Kiirekäiguline võll ............................................................................................. 22 4.8. Võlli laagrite toereaktsioonide määramine ............................................................... 22 4.8.1. Aeglasekäiguline võll........................................................................................
annaabi.ee 
