Väliskesta kaudu kulgevad elundite juurde veresooned ja närvid. Seedeelundkonna ELUNDID. Suuõõs on seedeaparaadi algus osa. Tema seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Suuõõnes asuvad hambad ja keel ning sinna avanevad suurte süljenäärmete juhad. Suuõõs jaotub: suuesikuks ja pärissuuõõneks. Hambad võtavad osa mälumisest ja tagavad kõne puhtuse ja kõla. Hambal on 3 osa: 1. igemest väljaulatuv osa hambakroon. 2. igemega katud osa hambakael. 3. igemest all pool on juus või juured mis kinnituvad hambasompu. Hambakrooni ja kaela sisemuses paikneb hambaõõs, mis juure osas kitseneb hambajuure kanaliks. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist. Dentiini katab hambakrooni osas inimkeha tugevaim mineraal: email e. hambavaap. Hambakaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement.
SEEDEELUNDKONNA ül. on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab
Rasvik-kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, milla vahel on rohkem rasvakudet. Väikerasvik-maksa alumise pinna, mao ja kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult, laskub alla väikevoognani, pöördub jälle üles ristikäärsooleni. Hammaste arv-20 piimahammast, 32 jäävhammast. Hammaste liigid-lõike-, silma-, eespuri- ja tagapurihambad. Hamba ehitus-hamba kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igimega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes. Juuretipu mulk viib hambajuurekanalisse, läheb üle hambaõõnde. Mõlemas asub säsi e pulp, mood sidekude, närvid, veresooned.Peamise massi mood luukude dentiin. Kroon on kaetud emailiga. Juur, kael on kaetud hambatsemendiga. Suured süljenäärmed-kõrvasüljenääre, lõuaalune süljenääre, keelealune süljenääre. Kurgu lümfaatiline rõngas-kurgukitsuse ja ninasõõrmete piirkond kuuest mandlist koosnev
73. Hammaste arv, liigid Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; (eespurihambad puuduvad) 2 tagapurihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 eespurihammast 3 tagapurihammast 74. Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega ja juur on igemes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes on pehme kude säsi, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab edirline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, juur ja kael kaetud hambatsemendiga. 75
Sülje ül. Soodustab seedimist, soodustab rääkimist, omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet), omab suuõõne pesemisfunktsiooni). · Joonis lk 110 73. Hammaste arv, liigid. 20 piimahammast 32 jäävhammast. · Kuju järgi jagunevad hambad lõike-, silma-, ees- ja tagapurihammasteks. · Joonis lk 109 74. Hamba ehitus. Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Peamise hambamassi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude
Tahab tihtipeale piima. Hommikul tõustes huul paistes ja valutav. Valu leeveneb rääkides. Sepia - niiske ilm, herpes seotud menstruatsiooniga - kas enne või kohe järgselt. Hamba väljatõmbamine Arnica - enne tõmbamist anda. Ei lase tekkida verejooksudel. Hypericum aitab väljatõmbamis järgse valu puhul. Närvivalu vastu. Staphisagria - kui kaks eelmist pole mõjunud. Igemepõletikud Hepar sulfur - vastuvõtlik tuuletõmbusele. Igemest võib tulla juustulõhnalist mädast eritist. Mercurius solubilis - paha lõhn suust, igemed jooksevad kergesti verd. Keelel katt, süljeeritus suurenenud. Silicea - külmale vastuvõtlik, igemed kardavad külma. Paised, mädanikud hammaste all. Hambajuure põletikud. Hammaste tulek lastel Calcium carbonicum Higistab, ei maga, ärkab iga krõpsu peale. Calcium phosphoricum - kui calcium carbonicum ei aita. Chamomilla - kui laps kiuslik, ärritunud, ei kannata mingisugust valu
näljaaegadest skorbuut! vms) ning ka nähtus nimega hüpoplaasia. Viimase puhul on hamba emailis näha horisontaalseid vagusid, mis annavad tunnistust toitumishäiretest või põetud haigustest lapseepõlves, hamba kujunemise perioodil (Kaubi kalmes leidus üks selline luustik matus nr .) Hammaste põhjal vanuse määramine eeldab kahesugust võimalust: Lastel ja noortel saab vanust määrata hammaste lõikumise (igemest väljatuleku) ja hamba kujunemise astmete alusel; Täiskasvanutel saab vanust määrata aga hammaste kulumise astme järgi. Mõlemal juhul on vanuse määramine siiski umbkaudne, kuid kui laste vanuse määramisel pakutakse tulemuse tõenäosuseks kõikumine paari aasta piires (mida vanem laps, seda suurem kõikumine), siis täiskasvanute puhul on tegemist mõnel juhul juba paarikümneaastase võimaliku kõikumisega. Probleem on selles, et hammaste kulumist
koostisosa. Email on piimvalge, läikiv, rakutu ja katab hambakrooni. Tsement ümbritseb juurt. Hambasäsi ülesandeks on dentiini moodustamine ja hamba toitmine. Juureümbrisel on kinnitumisfunktsioon ja osaleb hamba toitmisel. Madalakroonilised hambad – Neil on emailiga kaetud madal kroon, avar õõs ja hästiarenenud juur. Sageli nimetatakse ka juurtega hammasteks. Kasvavad kiiresti ja juur moodustub varakult. Katab email. Kõrgekroonilised hambad – Neil on kõrge igemest väljaulatuv osa. Samas puudub neil kael, kuid nad võivad terve elu vältel kasvada pikkusesse. Väikesed juured tekivad hilja või jäävadki moodustumata. Neid kutsutakse ka juurteta hammasteks. Nad on pruunikad, sest neid katab tsement. Asendi, ehituse ja funktsiooni alusel eristatakse lõikehambad, kihvhambad, eespurihambad, purihambad. Lõikehammaste ülesandeks on toidu haaramine, sellest kinnihoidmine, toidu tükeldamine. Kihvhambaid kasutab loom enesekaitseks ja ründamiseks
hambasompudesse. Neid ei loeta skeleti luude hulka, sest nende struktuur erineb luukoest ja neile ei kinnitu lihased. Eristatakse hambajuurt ja hambakrooni – sombust väljaulatuvat osa. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist. Hambad jagunevad ehitusel lühi- ja pikakroonilisteks. Lühikroonilistel hammastel katab email vaid sombust väljaulatuvat osa, kuna hambajuurel on dentiini katteks tsement. Lühikroonilised on kõik sea hambad ja mäletsejate lõikehambad. Hambakroon igemest sügavamale ei ulatu ning kuludes uuega ei asendu. Pikakroonilistel e. kurdhammastel ulatub emaili poolt ketud kroon ka sügavamale hambasompu. Hambakrooni igemetest väljaulatuv osa püsib enam- vähem ühepikkusena, kuna paralleelselt hamba kulumisega nihkub hammas samal ajal sombust väljapoole. Hamba kasv ei lõpe hambavahetusega, vaid jätkub veel aastaid hiljem. 26. Hammaste jaotus asukoha, kuju ja otstarbe põhjal Hambad jaotatakse lõike-, kihv-, eespuri- ja purihammasteks
Keelealune süljenääre-asub suu põhjas avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele 73. Hammaste arv,liigid Piimahambad-20 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8 tagapurihammast)212 Jäävhambad-32 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8eespurihammast+12 tagapurihammast)2123 Liigid- lõikehambad,silmahambad,eespurihambad ja tagapurihambad 74. Hamba ehitus Hammas: kroon- igemest kõrgemal Kael- kaetud igemega Juur- asub lõualuude hambasompudes Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned) Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned) kaetud: emailiga(kõige tugevam kude inimese organismis) Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga 75
Keelealune süljenääre-asub suu põhjas avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele 73. Hammaste arv,liigid Piimahambad-20 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8 tagapurihammast)212 Jäävhambad-32 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8eespurihammast+12 tagapurihammast)2123 Liigid- lõikehambad,silmahambad,eespurihambad ja tagapurihambad 74. Hamba ehitus Hammas: kroon- igemest kõrgemal Kael- kaetud igemega Juur- asub lõualuude hambasompudes Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned) Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned) kaetud: emailiga(kõige tugevam kude inimese organismis) Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga 75
Seedeelunkond 2 eespurihammast, dentes praemolares -tükeldamiseks 3 purihammast, dentes molares -mälumiseks, viimane n.n. tarkusehammas ei pruugi alati lõikuda, või areneb rudimentaalsena e. alaarenenuna. http://images.google.com/imgres?imgurl= http://images.google.com/imgres?imgurl= Igal hambal on järgnevad osad: igemest väljaulatuv kroon ja igemega kaetud hambakael, luu sees alveolaarjätkesse kinnitunud üks või mitu hambajuurt. Hambakrooni ja kaela sisemuses paikneb hambaõõs (cavum), mis juure osas kitseneb hambajuurekanaliks. Hambaõõnes paikneb kohevast sidekoest hambasäsi (pulpa), mis sisaldab vere- ja lümfisooni ning rikkalikult närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. Hamba põhilise kuju määrava osa annab dentiin e. hambaluu. Hambakrooni piirkonnas katab dentiini inimese
keemiliselt toitu. Süljeeritus hoiab suuõõne, keele, huulte ja söögitoru limaskesta niiskena süües ja söögiaegade vahepeal. Päevane süljeeritus: 1000-1500 ml. Keel Sisemised ja välimised keelelihased liigutavad keelt külgedele ja eest taha suunas, manööverdavad toitu närimiseks hammasteni, moodustavad sellest ümara neelamiseks sobiva kämbu ning suruvad neelamise käigus neelu. Hammas Ümbritsetud igemest (gengiva). Hammas koosneb kroonist, 1-3 juurest ja kaelast. Hammaste ülesanne on toitu haarata ja peenestada. Neel Lehtrikujuline õõs ninaõõne, suuõõne ja kõri taga. Neel toimib nii hingamis- kui seedeelundkonna osana ning suunab sissehingatud õhu ja allaneelatud toidu erinevatele kulgemisradadele. Moodustub skeletilihastest ja on kaetud limaskestaga. Söögitoru 25 cm pikkune lihaseline toru hingetoru taga. Söögitoru limaskest (mucosa) kaitseb seda vigastuste eest.
8-ni. II Orgaanilisedained: ·Antibakteriaalse toimega valgud (sialoperoksüdaas, laktoferriin ja lüsosüüm) ja immunoglobuliinid (IgA, IgG, IgM). ·Seedeensüümidest--amülaasi. Hambad: ·2 lõikehammast (üks juur) ·1 silmahammas (üks juur) ·2 eespurihammast (kaks juurt) ·2 purihammast (ülemistel kolm juurt, alumistel kaks juurt) ·1 tarkusehammas (kui arenevad välja, siis sama eelmisega) 8 kokku x 4= 32 ·Igal hambal (dens) võime eristada järgmisi osi: igemest väljaulatuvat krooni (1), igemega kaetud lühikest kaela (2)ja hambasombu sees asetsevat juurt (3). Hambas leiame hambaõõne, mis on täidetud hambasäsiga (8)(pulpadentis). Viimane sisaldab sidekude, veresooni ja närvilõpmeid ning on seetõttu väga tundlik (hambavalu!). ·Hamba peamise massi moodustab dentiin (5). See on eriline kõva luukude, milles ei ole luurakke ega veresooni, kuid teda läbivad enam-vähem paralleelselt kulgevad kanalikesed.
kat) jne. 1. kategooria materjali moodustab põhiliselt määratletud riskiteguriga materjal (määrus nr 999/2001, V lisa): veised üle 12 kuu vanuste veiste kolju, sealhulgas aju ja silmad, mandlid ja seljaaju; igas vanuses veiste soolestik kaksteistsõrmiksoolest kuni pärasooleni (kaasa arvatud pärasool); üle 30 kuu vanuste veiste selgroog, sealhulgas spinaalganglion; lambad/kitsed üle 12 kuu vanuste või igemest väljunud jäävlõikehambaga lammaste ja kitsede kolju, sealhulgas aju ja silmad, mandlid ja seljaaju; igas vanuses lammaste ja kitsede põrn. Seega kuuluvad siia organid ja koed, mis võivad loomade TSE-sse nakatumise korral kõige enam sisaldada prioone ning need tuleb kindlasti toiduahelast eemaldada. Selle kindlustamiseks tuleb juba pärast määratletud riskiteguriga materjali eemaldamist lihakehast/rümbast see märgistada
annaabi.ee 
