põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites, mille täpsus võib minna välja milliliitrite kujuni. Meetodi/metoodika valimine 2) Metoodika valideerimine 3) Proovi võtmine 4) Proovi jagamine identseteks alamproovideks 5)Proovi ettevalmistamine 6) lahuste valmistamine 7) Füüsikaliste või keemiliste suuruse mõõtmine 8)Tulemuse arvutamine ja selle hindamine. 57. Analüüsi etapid. 1. meetodi/metoodika valimine 2. Metoodika valideerimine 3. Proovi võtmine 4. Proovi jagamine identseteks alamproovideks 5. Proovide kaalumine ja ekstraheerimine, lahuse valmistamine 6. Segajate mõju elimineerimine 7. Kalibreerimisproovide või -lahuste valmistamine 8
o Näiteks EDTA-ga tiitrimine · Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks o Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites o Detailsuse aste võib minna välja milliliitrite ja anumate kujuni · Analüüsi etapid: o Meetodi/metoodika valimine o Metoodika valideerimine (juba valideeritud ja rutiinkasutuses oleva meetodi korral) o Proovi võtmine o Proovi jagamine identseteks alamproovideks o Proovi ettevalmistamine (mineraliseerimine või ekstraheerimine) ja lahuse valmistamine o Segajate mõju elimineerimine: Eraldamine või Modifikaatorite/maskeerjate lisamine o Kalibreerimisproovide või lahuste valmistamine o Analüüsiaparatuuri kalibreerimine o Füüsikaliste või keemiliste suuruse mõõtmine, mis on seotud analüüdi konsentratsiooniga proovis
objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites, mille täpsus võib minna välja milliliitrite kujuni. Meetodi/metoodika valimine 2) Metoodika valideerimine 3) Proovi võtmine 4) Proovi jagamine identseteks alamproovideks 5)Proovi ettevalmistamine 6) lahuste valmistamine 7) Füüsikaliste või keemiliste suuruse mõõtmine 8)Tulemuse arvutamine ja selle hindamine. 71. Analüüsi etapid. 1. meetodi/metoodika valimine 2. Metoodika valideerimine 3. Proovi võtmine 4. Proovi jagamine identseteks alamproovideks 5. Proovide kaalumine ja ekstraheerimine, lahuse valmistamine 6. Segajate mõju elimineerimine 7. Kalibreerimisproovide või -lahuste väleissmistamine
Analüüsimeetod (analysis method) on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks. (Keemiline, füüsikaline, füsiokeemiline) Näiteks EDTA-ga tiitrimine Analüüsimetoodika (analysis procedure) on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites 32. Analüüsi etapid. 1. Meetodi/metoodika valimine 2. Metoodika valideerimine 3. Proovi võtmine 4. Proovi jagamine identseteks alamproovideks 5. Proovi kaalumine ja ettevalmistamine (ekstraheerimine), lahuse valmistamine 6. Segajate mõju elimineerimine 7. Kalibreerimisproovide või -lahuste valmistamine 8. Analüüsiaparatuuri kalibreerimine 9. Füüsikaliste või keemiliste suuruse mõõtmine, mis on seotud analüüdi konsentratsiooniga proovis 10. Tulemuse arvutamine ja selle usaldusväärsuse (määramatuse) hindamine. 33. Valideerimine.
Emissioonspektrid aine aatomite, molekulide ergastamisel toimub valguse kiirgumine Röntgenspektrid nende saamisel kasutatakse röntgenkiirust Mass-spektrid tekivad ainete ioniseerimisel kiirete elektronidega vaakumis. Tuumafüüsikalised meetodid ainete kiiritamine elementaarosakestega Isotoopide analüüs tegeletakse isotoopide olemasolu ja koostise selgitamisega. 96. Analüüsi etapid. Meetodi/metoodika valimine; Metoodika valideerimine; Proovi võtmine; Proovi jagamine identseteks alamproovideks; Proovi ettevalmistamine ja lahuse valmistamine; Segajate mõju elemineerimine; Eraldamine või modifikaatorite lisamine; Kalibreerimisproovide või lahuste valmistamine; Analüüsiaparatuuri kalibreerimine; Füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine; Tulemuste arvutamine ja selle usaldusväärsuse hindamine. 97. Valideerimine. Valideerimine on protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgiks, st kas ta sobib analüüsi tegemiseks
proovis, 89. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt: Kasutada võib: Piigi pindala, Piigi kõrgust. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kaliibrimisgraafiku meetodil. 90. Analüüsimeetod- põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks ja –metoodika- detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks. 91. Analüüsi etapid: 1.Meetodi/metoodika valimine; 2. Metoodika valideerimine; 3. Proovi võtmine; 4. Proovi jagamine identseteks alamproovideks; 5. Proovi ettevalmistamine(mineraliseerimine või ekstraheerimine) ja lahuse valmistamine; 6. Segajate mõju elimineerimine; 7. Kalibreerimisproovide- või lahuste valmistamine; 8. Analüüsiaparatuuri kalibreerimine; 9. Füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine, mis on seotud analüüdi kontsentratsiooniga proovis; 10. Tulemuse arvutamine ja selle usaldusväärsuse(määramatuse) hindamine 92
Röntgenspektrid nende saamisel kasutatakse röntgenkiirust Mass-spektrid tekivad ainete ioniseerimisel kiirete elektronidega vaakumis. Tuumafüüsikalised meetodid ainete kiiritamine elementaarosakestega Isotoopide analüüs tegeletakse isotoopide olemasolu ja koostise selgitamisega. 96. Analüüsi etapid. Meetodi/metoodika valimine; Metoodika valideerimine; Proovi võtmine; Proovi jagamine identseteks alamproovideks; Proovi ettevalmistamine ja lahuse valmistamine; Segajate mõju elemineerimine; Eraldamine või modifikaatorite lisamine; Kalibreerimisproovide või lahuste valmistamine; Analüüsiaparatuuri kalibreerimine; Füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine; Tulemuste arvutamine ja selle usaldusväärsuse hindamine. 97. Valideerimine. Valideerimine on protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab
elemendi konsentratsioon nendes lahustes ühesugused. 97. Analüüsimeetod ja metoodika: · Keemiline analüüs on enamasti paljuetapiline protsess · Analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks · Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks 98. Analüüsi etapid: · Meetodi/metoodika valimine · Metoodika valideerimine · Proovi võtmine · Proovi jagamine identseteks alamproovideks · Proovi ettevalmistamine ja lahuse valmistamine · Segajate mõju elmineerimine (eraldamine või modifikaatorite/ maskeerijate lisamine) · Kalibreerimisproovide või- lahuste valmistamine · Analüüsiaparatuuri kalibreerimine · Füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine, mis on seotud analüüdi konsentratsiooniga proovis · Tulemuste arvutamine ja selle usaldusväärsuse hindamine 99
Sisaldab infot juurkataloogis paiknevate failide ja kataloogide kohta. FAT12 ja FAT16 puhul omab fikseeritud suurust, mis piirab failide ja kataloogide hulka. FAT32 puhul nimetatud piirang puudub ja Juurkataloogi algus on sisuliselt Andmesektori algus. Andmed. Selles piirkonnas asuvad failid ja kataloogid. Piirkond on jagatud eelmääratletud suurusega klastriteks, millele viitab FAT #1 ja FAT #2 tabel. Failipaigutustabel Partitsioon on jagatud identseteks klastriteks, mille suurus varieerub kasutatava FAT failisüsteemi piires. Iga fail hõlmab üht või enamat sellist klastrit, seega võib mitut klastrit hõlmavat faili tähistada kui klastriahelat, kuigi failiga seotud klastrid paiknevad ketta andme sektoris killustatult. Failipaigutustabeli kanne võib sisaldada üht viiest: järgmise klastriahelas oleva klastri number klastriahelat lõpetav klaster riknenud klaster reserveeritud klaster
Proov = Analuut + Maatriks 69. Analüüsimeetod ja metoodika. Analuusimeetod on pohimotteline menetlus teatud liiki objektides teatud analuudi sisalduse maaramiseks. Naiteks EDTA-ga tiitrimine. Analuusimetoodika on detailne eeskiri analuusi labiviimiseks. Naiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi maaramiseks vase-tsingi sulamites. 70. Analüüsi etapid. 1. Meetodi/metoodika valimine 2. Metoodika valideerimine 3. Proovi võtmine 4. Proovi jagamine identseteks alamproovideks 5. Proovi kaalumine ja ettevalmistamine (ekstraheerimine), lahuse valmistamine 6. Segajate mõju elimineerimine 7. Kalibreerimisproovide või -lahuste valmistamine 8. Analüüsiaparatuuri kalibreerimine 9. Füüsikaliste või keemiliste suuruse mõõtmine, mis on seotud analüüdi konsentratsiooniga proovis 10. Tulemuse arvutamine ja selle usaldusväärsuse (määramatuse) hindamine. 71. Valideerimine.
põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites, mille täpsus võib minna välja milliliitrite kujuni. 48. 1)Meetodi/metoodika valimine 2) Metoodika valideerimine 3) Proovi võtmine 4) Proovi jagamine identseteks alamproovideks 5)Proovi ettevalmistamine 6) lahuste valmistamine 7) Füüsikaliste või keemiliste suuruse mõõtmine 8)Tulemuse arvutamine ja selle hindamine. 49. valideerimine- protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile ehk kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada – Eesmärgile vastavus määratletakse metoodika headust iseloomustavate parameetrite kaudu .Valideerimise
sisalduse määramiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimine •Analüüsimetoodika (analysis procedure) on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites 94. Analüüsi etapid. Meetodi/metoodika valimine •Metoodika valideerimine (juba valideeritud ja rutiinkasutuses oleva meetodi korral) •Proovi võtmine •Proovi jagamine identseteks alamproovideks •Proovi ettevalmistamine (mineraliseerimine või ekstraheerimine) ja lahuse valmistamine •Segajate mõju elimineerimine •Kalibreerimisproovide või –lahuste valmistamine •Analüüsiaparatuuri kalibreerimine •Füüsikaliste või keemiliste suuruse mõõtmine, mis on seotud analüüdi konsentratsiooniga proovis •Tulemuse arvutamine ja selle usaldusväärsuse (määramatuse) hindamine 95. Valideerimine.
Tänapäeval on palju kasutusel ka kromatograafilised meetodid Füüsiko-keemilised meetodid – kasutatakse aparatuuri, millega uuritakse tasakaalulises süsteemis kulgevaid keemilisi ja faasilisi muundumisi füüsikaliste ja geomeetriliste meetodite abil. 84. Analüüsi etapid. Meetodi/metoodika valimine Metoodika valideerimine Proovi võtmine Proovi jagamine identseteks alamproovideks Proovi kaalumine ja ettevalmistamine (ekstraheerimine), lahuse valmistamine Segajate mõju elimineerimine Kalibreerimisproovide või -lahuste valmistamine Analüüsiaparaadi kalibreerimine Füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine, mis on seotus analüüdi kontsentratsiooniga proovis Tulemuste arvutamine ja selle usaldusväärsuse (määramatuse) hindamine 85
järgi selle jälje jätnud objekti tunnuste välja selgitamises ning nende tunnuste võrdlemises objekti tunnustega, mis võis selle jälje jätta. Identifitseerimine on võimalik seetõttu, et materiaalse maailma iga kindla kujuga objekt on individuaalne ja tema väliskuju on suhteliselt püsiv. Objekti individuaalsus tähendab tema kordumatust. Iga üksikobjekt on identne ainult iseendaga (väär on nt pidada kaht jälge või siis jälge ja teda jätnud eset omavahel identseteks). 2. Objekti tunnus Igal objektil on ainult talle omane tunnuste kogum. Tunnused jagunevad: o üldtunnused o eritunnused Üldtunnused: kui tunnus on omane paljudele objektidele, siis ei võimalda see tunnus üht objekti teisest oluliselt eristada (nt objekti kuju, suurus, värvus, materjal, kaal). Nende tunnuste alusel saab nentida ainult objekti sarnasust teiste samaliigiliste objektidega.
sisalduse määramiseks. Näiteks EDTA-ga tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks. Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites. Detailsuse aste võib minna välja milliliitrite ja anumate kujuni 94. Analüüsi etapid. Meetodi/metoodika valimine Metoodika valideerimine (juba valideeritud ja rutiinkasutuses oleva meetodi korral) Proovi võtmine Proovi jagamine identseteks alamproovideks Proovi ettevalmistamine (mineraliseerimine või ekstraheerimine) ja lahuse valmistamine Segajate mõju elimineerimine Kalibreerimisproovide või lahuste valmistamine Analüüsiaparatuuri kalibreerimine Füüsikaliste või keemiliste suuruse mõõtmine, mis on seotud analüüdi konsentratsiooniga proovis Tulemuse arvutamine ja selle usaldusväärsuse (määramatuse) hindamine 95. Valideerimine.
kvantitatiivset analüüsi (kui palju mingeid aineid sisaldab uuritav objekt). NT: Joogivesi analüüsipbjektiks, prooviks mingi osa sellest, analüüdiks Cr6+ ja maatriksiks kõik muu. Analüüsiobjektiks kast apelsine, prooviks valitakse mingi osa neist, analüüdiks tieabendasool ja maatriks kõik muu. 2. Tüüpiline keemilise analüüsi käik. Selgitage näite varal. Meetodi/metoodika valimine > metoodika valideerimine > proovi võtmine > proovi jagamine identseteks alamproovideks > proovi ettevalmistamine (nt mineraliseerimine, ekstraheerimine) ja lahuse valmistamine > segajate mõju elimineerimine (eraldamine, maskeerimine, modifitseerimine) > kalibreerimisproovide/ -lahuste valmistamine > analüüsiaparatuuri kalibreerimine > füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine > arvutused ja tulemuse usaldusväärsuse (määramatuse) hindamine. 3. Analüüsimeetodi ja analüüsimetoodika selektiivsus. Tooge näiteid selektiivsusest ja
orienteeritud teoloogile kristliku mõtlemistraditsiooni ,,hereetilise" hülgamisena võib mõnele teisele näida tänuväärt innovatsioonina. 3.4.2. Müüdid kui Jungi teoloogia üks allikaid Jung näeb nii unenägusid, müüte kui ka usulisi kujundeid inimkonna ühise pärandina kollektiivses alateadvuses. ,,Sarnasus teatud unenäomotiivide ning mütologeemide vahel on nii hämmastav, et neid võib pidada mitte pelgalt sarnasteks, vaid identseteks." (JUNG 1977:300) Müütide ning unenägude teemad põimuvad tihedalt inimese psüühikas. Samasse sfääri kuuluvad ka dogmaatika loodud kujundid, nagu näiteks rist või Kolmainsus. Siiski on mütologeemi ning usulause vahel erinevus. ,,Sest kui mütoloogilised figuurid ilmuvad kui kahvatud varjukujud ning reliktid kaugest minevikust, mis on jäänud meile võõraks, siis usulause esindab vahetut ,,numinoosset" kogemust. See on elav mütologeem." (ibid)
annaabi.ee 
