John Locke Essee inimarust Kokkuvõte Oma essee esimeses osas käsitleb John Locke küsimust, kuidas jõuab inimene oma vaimus erinevate ideedeni. Oletades, et inimese vaim on puhas valge paber, siis kogu oma ideede varamu,arutluse ja teadmise materjali saab ta läbi kogemuste, sest sellest tulenebki kogu teadmine. Tema sõnul võib jaotada ideede lähteallikad kaheks : oma ettekujutluse asjade omadustest (värv,materjal jm) saame läbi meelte tajumuste ning neid materiaalseid asju nimetab autor aistimiseks. Kui meie vaim tegeleb ideedega ja hing nende üle ,,arutlema"
olukorrale. Eesti majanduse arengule saavad aidata kaasa kõik inseneeria valdkonnad. Näiteks teedeehituses saab arendada vahemaa läbimise kiirust ja, kui Eestis suudetakse luua selline lahendus, mis on eelnevatest palju tõhusam, siis sooviksid seda lahendust kasutada ka teised riigid või ettevõtted. Samas toovad ka kõrgetasemelised lahendused lisaks juurde ka muid huvilisi, turiste, mis omakorda viib ideede mitmekülgsuseni ja jällegi uute ideedeni, kuna lisanduvad teadmised ka mujalt maailmast. Ehk inseneeria aitab nii mitmekülgselt kaasa majandusele. Suutes kiirendada erinevaid protsesse aitavad insenerid kaasa tootmisele. Kõik need arendused loovad meile mugavuse ja see ongi see, mida 21. sajandi inimene vajab ja tahab. Me soovime, et kõik toimiks meie nägemuse järgi. See, kes selle ellu viib on insener. Insenerid tegelevad loomisega, keskkonna parandamise ja kaitsmisega, transpordi toimimisega, sealhulgas, teed,
märksõnadega seoses meenub. Järgmine samm on saadud materjali liigendamine: tuleb otsustada, millised märksõnad, fraasid, mõisted, pealkirjad sobivad kokku, milline on nende ühine tähendus.Kui kirjapandud sõnad on väga erinevad või väga sarnased, peab millestki loobuma. Heuristilised küsimused Heade mõtete saamiseks võib kasutada küsimusi kes?, mis?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See meetod aitab jõuda uute mõtete ja ideedeni. Küsimuste vastustest nähtub, kas saadud ainestik on ühekülgne ja seda tuleks uute küsimustega täiendada, või piisab sellest teema lahtikirjutamiseks. Ühe küsimuse vastus võib olla kogu lõigu peamõtteks. Mandala Meetodi eesmärk on koguda teemast lähtuva keskse mõtte või idee ümber märksõnade või fraasidena autori vahetute tunnete ja mõttevälgatusete ajel tekkinud mõtteid: teemaga seonduvaid nähtusi, probleeme, mõisteid, nimesid jm
Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci oli juba eluajal tuntud kui sädelev isiksus ja üks Itaalia andekamaid maalikunstnikke. Varasest noorusest saadik tõukas teda tagant raugematu energia. Ta pingutas selle nimel, et maalida ja joonistada täiuslikult. Samuti pani ta paberile üksikasjalikke joonistusi loodusest, inimkeha anatoomiast ja mehaanikast. Ta jõudis mitmete tähelepannuväärsete ideedeni. Tema märkmetest leitud visandid meenutavad tanke, lennukeid, helikoptereid ja paljusid teisi masinaid, mis leitati alles kuni 400 pärast kunstniku surma. Leonardo da Vinci sündis põneval perioodil Itaalia ajaloos, mis sai hiljem tuntuks renessansi nime all. Huvi vana-kreeka ja -rooma kultuuri vastu tõi 14. sajandil kaasa teaduse ja kunstide taaselavnemise. 1452. aasta aprillis aünnitas talutüdruk Caterina väikese Vinci linna lähistel asuvas külas
sel päeva. Arvan, et hingedepäev võib ka olla mingi seotud Platoni hinge käsitlusega. Dualism- maailm on lõhenenud materiaalseks ja vaimseks maailmaks ning inimene on lõhenenud kehaks ja hingeks. Seisukohta, et keha ja hing, vaim ja mateeria on ühtsed, nimetatakse monismiks. 1.1.1 Ideedemaailma ülesehitus Kuna ideedemaailm on täiuslik, peab seal valitsema korrapära. Platoni järgi ideedepüramiidi pidi üles liikudes jõuame üldisemate ideedeni. Nt. elusolend jne inimene mees noormees. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Üks idee on teise suhtes genos, aga kolmanda suhtes eidos. See ahel ei saa olla lõputu, muidu oleks ebatäiuslik. Püramiid tipneb Platonil hüve ideega (agathon); Hüvesus; Üldisemad ideed; Vähem üldised ideed. See konstruktsioon on eetilise alatooniga: kuna kõik ideed tulenevad hüvesuse ideest,
Kirjutamise eesmärk on pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, pole mõtet kirjutama hakatagi. Vajaliku ainestiku leidmiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid. * Loetelud 3-5 minuti jooksul kirjutatakse mõttevooluna paberile kõik, mis teema või probleemi kohta meenub, kasutades märksõnu. Mustandi kirjutamisel tuginetakse huvitavamatele märksõnadele. * Heuristilised küsimused kes?, mida?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See meetod aitab jõuda uute mõtete ja ideedeni. Küsimuste vastustest nähtub, kas saadud ainestik on liiga ühekülgne ja vajaks uute küsimustega täiendamist või piisab sellest teema lahtikirjutamiseks. Ühe küsimuse vastus võib olla kogu lõigu peamõtteks. Küsimused ja vastused peavad olema korraga vaadeldavad. Jaga paberileht kuueks osaks ja kirjuta küsimus lahtri ülaserva, vastus selle alla. * Mandala keskse mõtte või idee ümber kogutakse autori vahetute tunnete ja mõtete
Kirjutamise eesmärk on pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, pole mõtet kirjutama hakatagi. Vajaliku ainestiku leidmiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: *Loetelud 3-5 minuti jooksul kirjutatakse mõttevooluna paberile kõik, mis teema või probleemi kohta meenub, kasutades märksõnu. Mustandi kirjutamisel tuginetakse huvitavamatele märksõnadele. *Heuristilised küsimused kes?, mida?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See meetod aitab jõuda uute mõtete ja ideedeni. Küsimuste vastustest nähtub, kas saadud ainestik on liiga ühekülgne ja vajaks uute küsimustega täiendamist või piisab sellest teema lahtikirjutamiseks. Ühe küsimuse vastus võib olla kogu lõigu peamõtteks. Küsimused ja vastused peavad olema korraga vaadeldavad. Jaga paberileht kuueks osaks ja kirjuta küsimus lahtri ülaserva, vastus selle alla. *Mandala keskse mõtte või idee ümber kogutakse autori vahetute tunnete ja mõtete
sõltumatus armastus turvalisus halastus mõistus Mida ei saa raha eest osta? Heuristline küsimussari põhineb kindlas järjekorras esitatud küsimustele. See meetod aitab autoril mõtlemisel, vaatenurga leidmisel ja ainestiku loogilisel esitamisel ning aitab kergesti jõuda uute ideedeni. NÄIDE : Hariduse vajalikkusest Kes? Kes vajavad haridust? Kes on eeskujuks? Kes toetab? Mida? Mida on vaja õppida, et edasi jõuda? Kus? Kus on parem saada haridust? Millal? Millal ma pean minema edasi õppima? Kuidas? Kuidas suhtud noored haridusse? Miks? Miks minna ülikooli? Miks ma tahan saada . . . ? Teksti analüüsiks võib lähtuda järgmistele küsimustest : Kes on teksti autor? Mis on teksti sisuks? Mida autor taotleb?
Tõeline ilu on nn sisemine ilu. Seda saab näha läbi intellektuaalse nägemisvõime. Tema arvates on kunst tõelise ilu võlts koopia. Platoni kunstipõlgust võib leida “Politeia” 10. peatükis. Tema kirjeldatud ideaalses riigis kunstnikul kohta ei ole. Ideaalses riigis peaksid valitsema filosoofid, kes suudavad tunnetada asjade tõelisi olemusi. Platon pidas kõrgeimaks eesmärgiks otsida ja selgitada TÕDE, leida tõeliselt olev, jõuda puhaste IDEEDENI. Kõik, mis on meeltega tajutav, empiiriline maailma on näiv ja pettekujutelm. Viimast ei saa usaldada. Kunst on aga jäljenduste jäljendus, tõest kaugeimal asuv nähtus siin ilmas, see pole mitte kuidagi kontaktis asjade tõelise ideega. Kunst kutsub lisaks esile ohtlikku maaniat ja entusiasmi, mis segab jällegi puhaste ideede 11 tunnetamist
ei olnud selles ainus. emile durkheim : on olemas struktuurid ühisknonnas, mida inimene kasutabl, aga kuhu ta ei sisene. on malemängu reeglite kogum. see on nagu keel. ja on malemäng. malemängus ja keeles toimub esitamine. saussure väidab, et seni on tegeldud ainult kõne uurimisega. keele sturktuur ja organisatsioon on homogeenne. filosoofiliselt on saussure ilmselgelt platoni jätkaja platoni 2 sfääri : ideedemaailm : see pihustub meile tajutavas maailms juhuslikeks nähtusteks. ideedeni me siuudame jõuda ainulr mõtlemise kaudu, ja sellega tegelevad ainult filosoofid. meeldimine võib asuda vaataja silmades, ilu seal küll ei asu. tähistaja ja tähistatu jaotus : juba jälle. peirce : märk on miski mis asendab midagi mingis suhtes kellegi jaoks mingis mahus. saussure : tähistaja ja tähistatava («tähistatu» kasutas ka tõnis, päris hea, siis meid on juba kaks) suhe on täiesti juhuslik ja kokkuleppeline. keeleline suhe ei tule laua loomusest. seda pole selle
*mõistuse teoreetiline huvi tähendab seda, et ehkki teadmisel on piirid, millest üle ei tohi minna, on meie mõistuse teoreetiline huvi selline, et ta paratamatult ületab neid piire, st ta läheb oma järeldustega lõpmatusse. Sel juhul, kui ta ületab piire, ei ole enam tegemist teadmisega, vaid mõistusideedega. Nt mõistuse teoreetiline huvi on selline, et me paratamatult jõuame oma mõtetes selliste ideedeni nagu algpõhjus jne. Need mõistusideed on regulatiivsed, st annavad suunda ja määravad sihi, aga need ei ole teadmised ranges tähenduses. Ma loodan, et sai pisut selgemaks. Mõistust võib mõelda kui väga neurootilise inimesena. Kui neurootilisel inimesel on köha, siis ta paratmatult hakkab järeldama, et nii mul on köha, mis sellest järeldada võib, kindlasti on mul kopsudega viga jne jne, kuni ta jõuab järelduseni, et tal on mingi tõsine surmatõbi
arendatud karakterid. Kogu ajastu oli mõjutatud 1917. aasta revolutsioonist: individuaalne ajastu oli lõppemas ja uue disharmoonilise maailma kirjeldamiseks puudusid vahendid. MHT jäi individualismi juurde, kui ümberkaudne maailm läks massidesse. Vahtangov kirjutas 1917 artiklis ,,Rahvalikust teatrist", et rahva hing peab kohtuma kunstniku hingega. Stanislavski süsteemi raames oli seni olnud juttu üksikinimese hingest; üleminek üksikult üldisele meenutab pööret Freudi ideedelt Jungi ideedeni. Jung kuulutas, et individuaalsel alateadvusel on sügavamad juured, mis ulatuvad psüühika sügavasse kihti. Oli produktiivne: aasta enne surma valmisid Strindbergi ,,Erik XIV", Anski ,,Hadibuk" (juudi teater), Gozzi ,,Printsess Turandot" (püsis mängukavas aastaid). Ülistas rõõmsat, helget teatrit, mida käsitles avara ja avatuna. Võis käsitleda mitterealistlikku dramaturgiat ja ühendada see näitleja ümberkehastumisvõime ja psühholoogilise rollitõega
annaabi.ee 
