Oma arvamusest nii palju, et Platon pidas filosoofe ilmselgelt kõige vooruslikemaks ja paremaks inimgrupiks. Kogu tema filosoofiat arvestades tundub loogiline, et inimene, filosoof, kes pühendab oma elu tõe püüdmisele, on parim valik Polise juhtimiseks. Kõik teised olid Platoni jaoks aheldatud koopas ja teadmatud tõelisuse olemasolust. 3. Idee on Platoni järgi mingisugune täiuslikkuse vorm. Kõigel siin meie maailmas on olemas kusagil ülevas ideedemaailmas oma vaste. Puul on olemas ideedemaailmas idee puust. Isegi abstraktsetel mõistetel on ideed. Ideedel üleüldse põhinebki meie reaalne maailm. Meie maailm on muutuv, kaduv vastupidiselt ideedega, mis on igavikulised, muutumatud, sõltumatud. Idee on iga asja juures see, mis asjas alati samaks jääb, st ei teki, hävi ega muutu. Idee pole ka nähtav, vaid on nähtav nö ,,hinge silmale" või mõtlemisele. Ideed peetakse
Kõigel on suundumus mingi hüve poole. tuleb üldjoonteski püüda tabada, mis see on, millise teadmise või võime juurde kuulub. Tundub, et see peaks kuuluma mõjukaimate ja kindlasti juhtivamate alade hulka ehk poliitikaga seotud. Igal ühel on õigus poliitikaga tegelemiseks, sest see puudutab ju kõiki. (Platon ütles, vaid teatud inimestegrupil on õigus). Aristoteles realistlikum ja materiaalsem arusaam ja seletus, kui Platonil, kes oli vaid ideedemaailmas kinni. 3. Milline seos on Aristotelese jaoks poliitikateadusel ja täpisteadustel? Igaüks otsustab õigesti asjade üle, mida ta tunneb ja teeb nende suhtes hea otsuse -- just nendes asjades, milles ta on haridust saanud, üldises mõttes aga siis, kui on kõigis asjus haritud. Täielik täpsus ei ole võimalik. Poliitika ei ole puhas teadus, sest koondab hästi palju erinevaid teaduseid kokku. Poliitikas orientiir puudub. Latt olgu
G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6. teleoloogiline maailmakirjeldus põhjused peituvad olevas endas, mitte ülemeelesises ideedemaailmas. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Mateerias peitev võimalikkus rakendub tegelikuks- see tähtsam, keegi järgneb ajaliselt võimalikkusele. Kogu maailm pidevas liikumises, mis avaldub põhjusliku vastasmõju kaudu. 7. subjekt iseenesena aluseks lebav, iseseisvalt olev. Enne uusaega nimetati subjektiks mistahes iseseisvat olevat (nt. puu)
ühte.Elab paljudes riikides, lõpuks läheb Londonisse ja jääb sinna elu lõpuni. Teosed: „Kapital 1“ , „Kommunistliku partei manifest“ (koos Engelsiga). Töötas koos Engelsiga, ei läinud tülli(Engels oli rikkast perest, toetas Marxi rahaliselt). Õpib Hegelit, kuid tahab ta asetada kindlatele jalgadele. Hegeli arvates ühiskond pidevalt muutub, maailma panevad liikuma vastuolud -> dialektika: tees- antitees-süntees . Hegel mõtles seda vaimu/ideedemaailmas. Feuerbachi materialism ->kõige aluseks on mateeria, ideede maailma pole olemas. Feuerbachi mateeria+Hegeli dialektika -> Marx rakendab seda ühiskonnas -> Orjapidajad(orjanduslik ük) Feodaalid(feodalism) Töösturid(kapitalism) Kommunism Tees | Süntees ->(sõjad) | Süntees-> | Süntees-> Antitees Orjad Talupojad Töölised
neid tõelisteks asjadeks (inimesed näevad ideede varje), ideed moodustavad omaette maailma ja neid saab näha vaid mõistusega, inimese hing enne esimest kehastumist ideede maailmas näeb ideesid, kehastudes unustab kõik nähtu, võimeline meeldetuletama, uue teadasaamine on ununenu meeldetuletamine ● teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, arvamus (doksa) on meelelise maailma kohta ● uskus reinkarnatsiooni, hing luuakse, viibib ideedemaailmas, siis kehastub, siis viibib ideedemaailmas, ning taaskehastub ● Ideaalne riik: seal on 3 seisust 1)valitsejad- väärtuslikud 2)sõjamehed- vähem väärtuslikud 3)rahvas- kõige vähem väärtuslikud ● eesmärk on teha kogu riik õnnelikuks tervikuna ● ideaalses riigis on 4 voorust: 1)tarkus - valitsejatel 2)mehisus- sõjameestel 3)harmoonia - riigil tervikul 4)õiglus - riigil tervikul
Maailm jaguneb kaheks: 1. muutuv vool (elame selles) 2. muutumatu reaalsus Ütleb, et meeleelundid on petlikud, seega nähtav maailm on pettus ja ainuke reaalne maailm on ideede maailm (nähtamatu, muutumatu, tajumatu)- asjade tõeline algkuju. Koopamüüt- koopasse aheldatud ja seljaga koopasuu poole, näeme ainult varje. ,,Politeias"- headuseidee Hing kaevub ideede taha, lõpuks kohtub headuse- ideega. Päike on valguse ja kõige oleva allikas, samamoodi nagu headuse-idee ideedemaailmas. H-I on müstika, ei ole teaduslikult seletatav. Tavakodanik peab jälgima H-I'd, et olla kõlblik. Armastab filosoofe ja tahab, et filosoofid valitseksid riiki. Aristoteles: Omakorda Platoni õpilane. Vooruste-eetika Voorus vs pahe Voorus on loomutäius. Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomu joone (pahede) vahel. Äärmused- liiga palju, liiga vähe Nt. hirmu tekitatud äärmused on hulljulgus ja argus,
Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. Polyteia sisaldab kõiki Platoni filosoofia põhiseisukohti. Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad hinge kolmele tasandile: 1. DOXA - Arvamas, kui paljas uks tuleneb otse meeltest. 2. DIANOIA - Ratsionaalne arusaamine 3. NOESIS - Otsene intuitsioon ideedest. Platon pooldas hingederändamise õpetust: Jumal lõi hinged ja asustas nendega tähed. Igal tähel on üks hing, hingesi juurde ei looda. Hinged toituvad ideede vaatlusest. Ideedemaailmas näeb hing ideaalset ilu ja õiglust. Hingega on nagu sõjavankriga, mille üks ratsu perutab ja kisub materiaalse maailma poole. Tõeline maailm on ideede maailm. "Kui ideede maailma vaadelda meheliku algena ja mateeriat naiseliku algena, siis meeleline maailm on nende laps." (Timaioses) Demiurg("rahva heaks töötav") loob meelelise maailma, mille eeskujuks on ideed. Ideede maailm asub taevavõlvi kohal ning seda saab vaid mõistusega näha. Tunnetus on meeldetuletamine - anamnesis.
Me näeme vaid illusiooni ehk varju. See, mida me kogeme, on niiöelda tõelise maailma eelmaitse. Praegune maailm on tulevase maailma eelosa. Platonil oli headuse idee. Kui inimese hing puutub headusega kokku, toimub ta kehas ja mõttes muudatus. Kui inimene end pidevalt harjutab ja õpetab, tõuseb ta hing ideemaailma. Selleks peab inimene head tegema headel eesmärkidel. Suurim idee, millega inimese hing võib kokku sulada, on headuse idee. Platoni arvates on headuse idee ideedemaailmas samaväärne mis meie maailmas on Päike. Ilma selleta maailm hääbuks. Ülim headus eksisteerib ainult ideedemaailmas, sest praegune maailm on muutuv, pole püsiv ega igavene. Ülimat headust saab tajuda ainult inimene, sest inimhinged on pärit ideedemaailmast. Keha on hinge vangla. Ihu tuleb kurnata, et hing päästa. Vaimne pool on primaarne, sest see on igavene. VOORUSTE EETIKA
Ideed luuakse ühe korraga, selleks, et idee kehastuks asjas või inimeses on vaja mateeriat,ideed ja kolmandaks on vaja jumala ehk demiurgi abi. Samas on asjad ja inimesed oma ideede kahvatud koopiad. Tunnetusõpetus (Hingede rändamise teooria) Algab hingede rängamisega kõik hinged loodakse ühekorraga. Iga inimhing asub omaette tähel. Enne kehasse asumist käib hing ideede maailmas kust ta saab teadmisi ja seejärel asub kehasse. Ühed on targemad seepärast, et targemate hinged olid ideedemaailmas kauem, rumalatel aga vähem. Seda tunneb ära sellest, et targa inimese hing on kergem, ta suudab lennata, tiivustada, tõusta taeva poole. Teadmiste väljatoomiseks on vaja meeldetuletamist ehk anamneesi (õppimist) ja ka õpetaja abi. Aristoteles 5 Tema andis esimese teaduste jaotuse jagades need kolmeks: teoreetilised teadused loodusteadused, filosoofia praktilised teadused poliitika
Ta on vastu igasugusele relativismile. Et objektiivne teadmine ja objektiivsed väärtused oleksid võimalikud, selleks vajame me ideid. Mehisuse idee. Ideede ja meelelise maailma suhe Ideid ei või tuletada meelelisest maailmast. Platon uurib võrdsuse ideed. Mõtlemine on meelelise tajuga võrreldes alati esmane, tunnetusteoreetiliselt ja loogiliselt. Olev kui selline, asjade tuum ja olemus on saavutatav vaid mõtlemise abil. Tüübid ja liigid. Ideed ja keelefilosoofia Õiglus viitab ideedemaailmas olevale muutumatule ja igavesele õigluse ideele, alles siis konkreetseid tegusid. Mõisted ei ole ajas ja ruumis, nad ei ole liha ja veri. Mis nad siis on? Seda küsimust nim filosoofias universaalide probleemiks. Platon arvab, et olev peab olema täiuslik. Ta ise pole täielik platonist. Ühiskonnafilosoofia Mis on õiglus? Platonil on eesmärk esitada üksikasjalik visioon ideaalsest riigist. Dialoog ,,Riik". Elitaarne ühiskonna ideaal
Nad seletavad Gaunilo argumendi mittekehtivust sellega, et saare täiuslikkus on kontingentne (selline, mis võib olla ja võib mitte olla), kuna aga Jumala täiuslikkus on paratamatu. Universaalidetüli. Nominalism ja realism. Realism universaalid on mõtetega ja individuaalsete objektidega seotud, kuid eksisteerivad neist eraldi. Näide: kaks valget hobust 9 Realism väidab, et on olemas universaalne 'valge' mõiste, mida need hobused jagavad. Platoni'i kohaselt on ideedemaailmas olemas kõige perfektsem 'valge'. Platoni ideedemaailm on kõige klassikalisem realismi näide, kuigi ta ei suuda põhjendada, kus täpselt see ideedemaailm asub. Augustinus omakorda väidab, et kõik universaalid tulevad Jumalast. Realism tähistab antud juhul esimest Porphyriose poolt sõnastatud valikut. Et sõna realism on filosoofias kasutusel erinevates tähendustes, siis kasutatakse kirjanduses tihti ka täpsustavat nimetust universaalide-realism
lõhna ja maitsebuketi järgi on vaja tuletada veini mark ning aastakäik. Leian, et taoline täpsustus on hädavajalik, sest psühhoanalüütilises mõistesüsteemis sõnasõnalise tõlgenduse juurde jäämine ning definitsioonidesse takerdumine võib oluliselt kammitseda mõtlemist ning viia veidrate ning ekslike järeldusteni. 3.2.6. Arhetüübid Arhetüüpide kontseptsioon kuulub muidugi Jungi tähtsama panuse hulka. Tegemist on platonistliku ideega, kus ,,ideedemaailmas" asuv ideaal ehk abstraktsioon ,,loob" reaalmaailmas 31 asju ning tõlgendusi vastavalt sellele ideaalile. Kontseptsioon ,,asi iseeneses" on muidugi hästi tuttav ka Kanti kaudu ning samalaadseid mõtteid võib leida Rudolf Ottolt. Sõna ,,arhetüüp" ise on Jungi sõnul pärit Augustinuselt. Jung kinnitab, et idee ise ei ole temapoolne originaallooming. ,,Ma andsin vaid empiirilise aluspõhja teooriale, mida varem nimetati ürgseteks või
Ideed pole üksnes püsivad, kõigi kehaliste asjade algkujud vaid ka nende põhjus ja eesmärk. Tegelikkus ei küüni kunagi ideemaailma täiuslikkuseni. Iga asi sisaldab selle asja ideed ja asjade kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on selle valmistaja asja ideed tajunud. Iga inimene satub kord ideede maailma. Reeglina 10 000 aasta tagant. Filosoofid olid eelistatud seisundis nemad said seal käia 3000-aastaste vaheaegadega. Mida rohkem inimene ideedemaailmas nägi, seda suurema tõenäosusega ta inimeseks ümber sündis. Need, kes üldse ideid ei näinud, sündisid taimede või loomadena.. Ideedeõpetusele rajas ta oma tunnetusteooria: meeleline kogemus ja mõiste v. idee asuvad eri tasanditel; eetika: moraalne käitumine on inimese üha suurenev sarnasus absoluutse hüve e. jumala ideega. Inimhing jaguneb 3-ks vaim (nous), meel (thymos) ja meelelisus