Inimesele on olnud alati loomuomane püüelda parema elu poole ning saavutada ülim eesmärk õnn. Mõni teeb selleks personaalseid plaane, osadel on aga globaalsed visioonid, mis teostumisel muudaksid tervet maailma. Selliste visioonide tulemusel tekivad utoopiad, mis saavad eksisteerida ainult teoorias ning mille põhiväärtuseks on võrdsus. Reaalses maailmas saab utoopiast lihtsalt antiutoopia. Tavaliselt kujutab ideaalühiskond endast keskkonda, kus kõiki inimesi seovad võrdsed alused ning keegi ei ole õnnetu. Spekulatsioonidega võrdsest ja õnnelikust maailmast alustas juba Platon oma ,,Politeiases". Utoopia kirjanduszanrina sai alguse alles pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal. Kirjanik lõi Utoopia nimelise saare, kus kõik inimesed on õnnelikud ja elu on korraldatud ainult ratsionaalsetel alustel.
10.Libaralism? Soov kaitsta revolutsiooniaastatel kätte võidetud vabadusi tõi kaaasa liberalismi kujunemise.Algul oli liberalism suunatud feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu ning esindas kolmanda seisuse majandushuve. Liberaalid nõudsid sõna-,koosoleku- ja ÜHINEMISVABADUST ning usuvabadust. Kõik pidid seaduse ees olema võrdsed. Riik pidi lihtsalt pidi kontrollima et reeglitest kinni peetaks. 11. Rahvuslus? 12.Sotsialism? Sotsialistide ideaalühiskond pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. See pidi ära hoidma ebavõrdsuse ja vaesuse. Nende vaated olid kohati naiivsed ja teostamatud.
ühiskonna aeglast ja järjepidevat arengut ning olid vastu igasugustele murrangulistele uuendustele. Liberaalid pidasid kõige tähtsamaks üksikisiku vabadusi ja esindasid põhiliselt tõusva kodanluse majandushuve. Sotsialistid püüdsid leida niisugust ühiskonda mis oleks õiglane ja kindlustaks sotsiaalse võrdsuse kõigile. 21. Miks ja millal need kolm poliitilist voolu tekkisid? 22. Milline pidi sotsialistide utopistide arvates olema õiglane ühiskond? Sotsialistide ideaalühiskond pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. Nende vaated oli kohati naiivsed ja teostamatud. 23. Mille poolest erines marksism varasematest poliitilistest õpetustest? Ta ei olnud rahumeelne ja leplik
Pooldati konstiutsioonilist monarhiat või vabariiki, valimisõiguste laiendamist, eraomandit. Esindajad: John Stewart Mill, John Locke, Constant de Rebecque 13.Sotsialism- poliitiline õpetus, mis seisis sotsiaalse võrdsuse eest. Linnad ei suutnud sammu pidada urbaniseerumise ja tööstusliku arenguga. Suure hulga inimeste vajadustega oli raske toime tulla. Töö-, palga- ja elutingimused olid halvad ning oli vaja lahendusi leida. Sotsialistide.utopistide ideed: ideaalühiskond põhineb ühisomandil, kohustulikul ja kollektiivsel tööl. Majandustegevust tuleb planeerida ja reguleerida. Külluseühiskond, kus puudub vaesus, viletus ja ebavõrdsus. Markism: kapitalistidelt tuleb haarata poliitiline võim ja kehtestada proletariaatide dikatuur. Tootmisvahendid kuulutatakse riigi omaks, puuduvad klassis ja eraomand. 14.Romantism levis 19 saj I poolel. Tunnused: esiplaanil on tunded; huvi looduse vastu; huvi keskaja vastu; huvi kaugete eksootiliste maade vastu.
Sonett- luulevorm, mis pärineb keskaegsest Itaalia kirjandusest; Petrarca; luule oli avatud ja emotsionaalne Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus; Boccaccio- novelli kui žanri rajaja; kmkmd“Dekameron''; igapäevastest asjad; ei puuduta poliitikat ega religiooni Essee- kunstilise proosa žanr; Montaigne, Prantsuse kirjanik- pani aluse esseekirjandusele Utoopia- ideaalriik või ideaalühiskond; Thomas More- “Utoopia” Renessansi teater, sellega tulnud uus mõiste: commedia dell’arte. maskidega näidend; maskid andsid edasi emotsioone; ainult mehed; rahvakomöödia; “Armastus kolme apelsini vastu” Humanism ja kuulsamaid humaniste, nende maailmapilt ja teosed. humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine; Erasmus- ,,Narruse kiitus''; Thomas More- ,,Utoopia'', ideaalne maailm; Montaigne- ,,Esseed''
turvatunnet (isiklikku julgeolekut, aga ka ressursse äraelamiseks), mida suudab neile pakkuda vaid riik, mis on ühiskonnaelu paratamatu ning parim vorm; konservatiivid usuvad ka seda, et riik ja ühiskond saavad ning peavad inimesi õige loomusega isiksusteks kasvatama. · Perekond ja abielu- on ühiskonna vundament, üks vanimaid institutsioone. Pere on ka ühiskonna miniatuurseks mudeliks, sellele peaks vastama ideaalühiskond. Kindel ja tugev perekond paneb aluse ka stabiilsele, tugevale ja sidusale ühiskonnale, olles laste esmaseks sotsialiseerijaks. Stabiilsete ja pikaajaliste peresuhete alus on abielu. Konservatiive iseloomustab vastuseis lahutustele; · Kogukond põhineb regionaalsel printsiibil, seob indiviide ja nende perekondi. Kristlikel demokraatidel on kogukond väga olulisel kohal, seevastu Thatcheri poliitika Suurbritannias oli pigem kohalikke omavalitsusi (kui kogukonna
vastuolusid UTOPISM/SOTSIALISM · SOTSIALISM · Kiire majanduslik areng, eelkõige tööstuse edenemine, muutis 19. Sad olulisest ühiskonna sotsiaalset struktuuri ning põhjustas uusi vastuolusid · Süvenes varanduslik ebavõrdsus ja seetõttu hakati otsima ühiskonnakorraldust, mis oleks õiglane ja kindlustaks kõigile võrdsuse · Sellise ühiskonnakorralduse nimetuseks sai sotsialism. · Uus ideaalühiskond pidi tuginema - o Ühisomandile o Kohustuslikule kollektiivsele tööle o Kindlatele plaanidele tuginevale majandustegevusele · Ideaalne tulevikuühiskond pidi olema külluseühiskond, kus rahuldatakse kõikide vajadused ja valitseks sotsiaalne õiglus · Kuulsamad utopistid-sotsialistid Henri Saint Simon ja Robert Owen · SOTSIALISTID-UTOPISTID · Kuna Saint Simoni, Oweni jt samasuguste mõtlejate vaated olid kaugel reaalsest elust
17. Demokraatliku ühiskonna tunnused. Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Konkurents võimu nimel Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine Mõisted: Ühishüve - Ühishüve on teenus, rajatis, õigus vms, mille olemasolu on kasulik kõigile ühiskonna liikmetele, ka neile, kes seda vahetult ei kasuta. Anarhism (ühiskond ilma riigita) See on õpetus ühiskonnast, kus ei ole riigivõimu; ideaalühiskond on riigita ühiskond. Skvottimine mitte kasutuses oleva või mahajäetud maa-ala või hoone loata hõivamine ja kasutamine eluasemena või ürituste korraldamiseks. Fordism kaasaegne sotsiaalmajanduslik süsteem, mis põhineb masstoodangul ja selle eesmärgiks on toota odavat kaupa Suveräänsus kõrgeim riigivõim Enklaav riik või riigi osa, mida täielikult ümbritseb teine riik Nišipartei kasulikud idioodid - Inimesed, kes reeglina puhtast teadmatusest reklaamivad mõnd
kriitilisemad pahede suhtes. · Sügavalt usklikena uuriti põhjalikult Piiblit. b. Erasmus Rotterdamist "Narruse kiitus": · Naeruvääristas kõikvõimalikke elukutseid ja ühiskonnapahesid. · Kriitika kiriku ja paavstide aadressil. c. Thomas More'i "Utoopia": · Kritiseeris Inglise ühiskonnakorraldust (oli Henry VIII lordkantsler) kasuahnust, ebavõrdsust ja kuritegevust. · Utoopia saare ideaalühiskond, kus puudub eraomand ja kehtib üldine töökohustus ning demokraatlik valitsemine. · Henry VIII lasi ta hukata, kuna ei kiitnud heaks kuninga samme katoliku kiriku alt pääsemiseks. d. William Shakespeare'i näidendite temaatika: · Antiikaeg ("Suveöö unenägu") · Renessansiaegne Itaalia ("Romeo ja Julia") · Inglismaa ja naabermaade ajalugu ("Macbeth" ja "Hamlet") 5. Uus maailmapilt a. Mikolaj Koperniku heliotsentriline e
Mujal ei pööratud nii suurt tähelepanu inimese naudingutele, vaid oldi kriitilisemad pahede suhtes. Sügavalt usklikena uuriti põhjalikult Piiblit. *Erasmus Rotterdamist "Narruse kiitus":Naeruvääristas kõikvõimalikke elukutseid ja ühiskonnapahesid. Kriitika kiriku ja paavstide aadressil.Thomas More'i "Utoopia":Kritiseeris Inglise ühiskonnakorraldust (oli Henry VIII lordkantsler) kasuahnust, ebavõrdsust ja kuritegevust.Utoopia saare ideaalühiskond, kus puudub eraomand ja kehtib üldine töökohustus ning demokraatlik valitsemine. Henry VIII lasi ta hukata, kuna ei kiitnud heaks kuninga samme katoliku kiriku alt pääsemiseks.William Shakespeare'i näidendite temaatika:Antiikaeg ("Suveöö unenägu")Renessansiaegne Itaalia ("Romeo ja Julia")nglismaa ja naabermaade ajalugu ("Macbeth" ja "Hamlet") b) Karl Suur *oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 444800
Valgustuslik ülevus läheb vastuollu biograafiliste detailidega. Siin tuleb esile see, mis valgustusteoste puhul on märgatav- siin põimub ka fiktsionaalne element.Piirid hägusad.Siin ühendub ilmekalt romaan ja autobiograafia. Autor kasutab oma elu siin. Räägib sellest ja arutab selle üle. Analüüsib seda, mõtestab seda, analüüsib kunstilisel kombel. Laad ja stiil on ilukirjanduslik ja see annab talle selle romaani külje. Pihtimuste ilmumise ajal oli R ka veendunud, et ideaalühiskond või heaühiskond on võimalik väljaspool Prantsusmaad. Hiljem ta otsustab sellessuhtes ümber ja pihtimusteaegne R on juba üsna romantikute eelkäia. Üsna preoromantilised teosed: Pihtimused ja".... mõtisklused". Esimesed olid pigem valgustuslikud teosed. Esimesed osad on kainemad ja arutlevamad ja mida edasi, seda pessimistlikumaks romaan muutub. Sama toimub ka üksildase uitaja mõtisklustega. R-le ka siin teoses on tähtsad individuaalsus, vabadus, sõltumatus ja
Mujal ei pööratud nii suurt tähelepanu inimese naudingutele, vaid oldi kriitilisemad pahede suhtes. Sügavalt usklikena uuriti põhjalikult Piiblit. Erasmus Rotterdamist "Narruse kiitus": Naeruvääristas kõikvõimalikke elukutseid ja ühiskonnapahesid. Kriitika kiriku ja paavstide aadressil. Thomas More'i "Utoopia": Kritiseeris Inglise ühiskonnakorraldust (oli Henry VIII lordkantsler) kasuahnust, ebavõrdsust ja kuritegevust. Utoopia saare ideaalühiskond, kus puudub eraomand ja kehtib üldine töökohustus ning demokraatlik valitsemine. Henry VIII lasi ta hukata, kuna ei kiitnud heaks kuninga samme katoliku kiriku alt pääsemiseks. William Shakespeare'i näidendite temaatika: Antiikaeg ("Suveöö unenägu") Renessansiaegne Itaalia ("Romeo ja Julia") Inglismaa ja naabermaade ajalugu ("Macbeth" ja "Hamlet") Uus maailmapilt Mikolaj Koperniku heliotsentriline e. päikesekeskne maailma süsteem. Giordano Bruno:
Mujal ei pööratud nii suurt tähelepanu inimese naudingutele, vaid oldi kriitilisemad pahede suhtes. Sügavalt usklikena uuriti põhjalikult Piiblit. Erasmus Rotterdamist "Narruse kiitus": Naeruvääristas kõikvõimalikke elukutseid ja ühiskonnapahesid. Kriitika kiriku ja paavstide aadressil. Thomas More'i "Utoopia": Kritiseeris Inglise ühiskonnakorraldust (oli Henry VIII lordkantsler) kasuahnust, ebavõrdsust ja kuritegevust. Utoopia saare ideaalühiskond, kus puudub eraomand ja kehtib üldine töökohustus ning demokraatlik valitsemine. Henry VIII lasi ta hukata, kuna ei kiitnud heaks kuninga samme katoliku kiriku alt pääsemiseks. William Shakespeare'i näidendite temaatika: Antiikaeg ("Suveöö unenägu") Renessansiaegne Itaalia ("Romeo ja Julia") Inglismaa ja naabermaade ajalugu ("Macbeth" ja "Hamlet") Uus maailmapilt Mikolaj Koperniku heliotsentriline e. päikesekeskne maailma süsteem. Giordano Bruno:
Mujal ei pööratud nii suurt tähelepanu inimese naudingutele, vaid oldi kriitilisemad pahede suhtes. Sügavalt usklikena uuriti põhjalikult Piiblit. Erasmus Rotterdamist – “Narruse kiitus”: Naeruvääristas kõikvõimalikke elukutseid ja ühiskonnapahesid. Kriitika kiriku ja paavstide aadressil. Thomas More’i “Utoopia”: Kritiseeris Inglise ühiskonnakorraldust (oli Henry VIII lordkantsler) – kasuahnust, ebavõrdsust ja kuritegevust. Utoopia saare ideaalühiskond, kus puudub eraomand ja kehtib üldine töökohustus ning demokraatlik valitsemine. Henry VIII lasi ta hukata, kuna ei kiitnud heaks kuninga samme katoliku kiriku alt pääsemiseks. William Shakespeare’i näidendite temaatika: Antiikaeg (“Suveöö unenägu”) Renessansiaegne Itaalia (“Romeo ja Julia“) Inglismaa ja naabermaade ajalugu (“Macbeth” ja “Hamlet”) Uus maailmapilt Mikolaj Koperniku heliotsentriline e. päikesekeskne maailma süsteem. Giordano Bruno:
annaabi.ee 
