,,Kuskil peab olema õnn.." Õnn on just kui müüt- mis tundub paljude jaoks nii kauge ja kättesaamatu. Teisalt jälle otsitakse õnne kui asja, selleni jõudmiseks rajatakse endale absurdseid kinnisideid. Milles peitub õnn? Miks tundub õnn nii kauge ja kättesaamatu? Üks suurimaid probleeme on, et inimesed ei väärtusta seda, mis neil on.Võetakse endale eeskujud, keda järgida, või aetakse ideaalsust näpuga taga. Tuleks lõpetada õnne kui asja otsimine ja vaadata omaenda nina alla. Sul ei pruugi küll olemas olla kõike, mida sa oled kunagi ihanud, kuid kindlasti on su ümber keegi või midagi, mida sa armastad. Goethe ,,Faust" on ilmselge näide sellest. Endale järjekindlalt sisendades, et maailmas ei ole midagi, mis teeks sind õnnelikuks- jäädki seda lõpuks uskuma. Kui aga lasta sellest mõttest lahti, võid avastada enda jaoks palju uut.
külm tuul, mis muudab ilma jahedaks, sinise taeva tähed - ideaalsus, puhta pilvitu taeva tähed, mis on küll raskesti märgatavad, kuid olemas, tulised tähed - enneolematus, pime udu - teadmatus, Isikustamine: Rahuga on jookslemas - keel liigub vaikselt rahva seas, ilma halbade kavatsusteta. Kui meri on hüüdmas - Eestimaa on kaitstud võimsa merepiiriga, meri justkui kaitseks emakeelt. igavikku omale otsida - tahe eesti keel igaveseks muuta, mõte on otsimas - lootus leida ideaalsust (jumalat) Metafoor: lauluallikas - meie esivanemad, kes on alusepanijad meie keelele, laulutuul - loomulikul viisil keele edasikandumine, öösekuningas - kuu, ainus valgusallikas pimedal ööl, kuul on hea ülevaade ööelust meie maal ning jälgib seda, inimese vaim - ininkond, eesti rahvas, Võrdlus: kui tasa ojakene (oma ilu tundmata)- meie keel areneb vaikselt, kuid tagasihoidlikult. nii kui pungasta lillekene - värskus, uus algus.
vale samm, et me peaksime võtma elu kui hüve ennast, mitte püüdlema eluks meile vajalikena tunduvate hüvede poole, siis kas oleks maailm praegu nii värvikirev ja huvitav. Selles olen ma temaga aga jällegi ühel nõul, et peaksime olema sallivamad, austama üksteist. Ehk teebki see meid sallimatuteks, et liialt palju oleme me rutiinis, kuhu ideaalil, arusaamisel milleks elu, pole asja. Me peaksime kõik saama vahetevahel ehk sinna, Chautauquase järve äärde, kus James nägi esmakordselt ideaalsust, kus inimesed ei püüdle hüvede poole, vaid naudivad elu kui seesugust. Ehk siis oleksime paremad, rõõmsamad, kaasatundvamad inimesed. Aga kuidas sinna saada? Meil pole ju aega ja tsiviliseeritusse sisse põigata see on meie jaoks ära hirmutatud minek. Teine võimalus on pääseda sellesse ilu ja headuse maailma veel läbi romantikute kirjapandud teoste. See on küll päris hea võimalus, kuid kauaks neid lehekülgi veel on?
imperfections. Ei saa olla see, kes sa pole. Sa võid esineda kellegi teisena, kuid sa ei saa olla see, kes sa ei ole. Hope is a walking dream Väike unistus mis ei täitu kunagi ! :) Minevik.. See kasvatab meist selle, kes me oleme. Jah, võibolla meile ei meeldi meie olevik aga isegi minevikku muutes, ei saaks me seda kunagi ideaalseks. Kas ideaalsust on üldse olemas ? Ma olen rahul sellega mis mul on. Aitäh, et olite ja tegite minust selle, kes ma olen. On mingi eriline kurbus, mis peitub saavutustes, teadmises, et kauaigatsetud eesmärk on lõpuks kätte võidetud ja elu peab nüüd minema uut rada Alles siis, kui tiivad on katki, mõistad, kuidas ihaldasid taeva ..
Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Ta pidas seda kohta saavutuste õhkkonnaks. Õhk on seal Jamesi arvates tulvil töökust, headust, korda, ideaalsust. Seal on olemas kõik vahendid rahuldamaks hädavajalikke ning enamikke ülearuseid inimvajadusi. . Ta oli lummatud kõigest lihtsast ning võrdles koosolekukeskust paradiisiga. “Paradiisist” ära tulles aga valdas endagi üllatuseks Jamesi kergendus. Ta vajas tasakaalu. Kõik oli “paradiisis” olnud liiga hästi: taltsas kord, väheinspireeriv headus. “Paradiisist” puudus äkilisus, oht: just need annavad meie maailmale väljendusrikkuse. Ajad muutusid näruseks,
profülaktika mõttes saame neid meeles pidada. Ainuüksi unistus ei pruugi anda rahvale midagi, kui pole tahet ja soovi tegelda eneseteostamise, kultuuri arendamise, sõprussuhete loomise, austuse pälvimise ja rahvuse säilitamisega Parimaks riigiks on arvatavasti demokraatlik riik. Vägivallal ei ole kohta täiuslikus või ideaalses ühiskonnas, kuid elame siiski ebatäiuslikus ühiskonnas ning oleme mitteperfektsed. Seni kuni pole saavutatud ideaalsust, on parimaks ühiskonnavormiks riik. Täiuslik riik on selline, mis viib võimaliku miinimumini vägivalla ja võimaliku maksimumini üksmeele ning üldise sallivuse teiste suhtes. Lõpetuseks võib öelda, et Eesti on kerkinud pea hävitatud ja lõplikult rüüstatud minevikust olevikku, mis tänu oma empaatiliste, töökatele ja ambitsioonikatele persoonidele on lootusrikas ja annab üha rohkem põhjust austada oma rahvust ning püüelda parima poole. Üha
romaanipärane kohmakus. Arhitektuur mõjutas kõiki teisi kunstiliike, kuigi arhitektuuri juhtijaks oli eesotsas kiriku disain, vähenes kiriku mõju kunstis, hakati keskenduma inimtunnetele, elurõõmule. Mind väga lummab gooti kunsti arhidektuur, mis on muidugi ka selle stiili peamine tunnus. See piklikus, vertikaalsus ja detailid tõmbavad kohe tähelepanu. Vitraazkunst annab sellele kõigele veel ideaalsust juurde. Kindlasti loodan isegi tulevikus oma silmaga just Prantsumaa gooti arhidektuuri näha. Arvan, et gooti stiilis suured, mõjuvõimsad ja läbimõeldud ehitised on vägagi täiuslikud. 7 PILTE GOOTI KUNSTIST Vitraazklaas Notre-Dame katedraalis, Pariisis. http://architecture.about.com/od/earlychristianmedieval/ss/gothic_6.htm 8 Amiens katedraal, Põhja-Prantsusmaa http://www
Kui Zadig saatuse keerdkäikude kaudu ministriks sai, tahtis ta oma tööd teha õiglaselt. Ta andis rohkem neile, kes seda väärisid, ning võttis ära nendelt, kes selle ära olid teeninud. Tema langetatud otsused ei olnud juhuslikud ega omakasupüüdlikud, hoopis vastupidi, ta tegi head riigile tervikuna, mõtlemata seejuures enda huvidele. Selline oli Voltaire'i meelest ideaalne maailmakord, mida valitseks tark ja aus mees, kes suudaks panna ühiskonna heaolu enda omast kõrgemale. Ideaalsust on aga kahjuks väga raske või isegi ehk võimatu saavutada. Seda tõestasid ka Zadigi ebaõnnestumised ning tema saatus, mis ikka ja jälle raskusi ta teele veeretas. Pikapeale jäi mulje, et maailmas ei olegi võimalik täielikku õiglust saavutada, sest ikka ja jälle sai hea tasutud kurjaga, ikka ja jälle tuli mängu armastus ning kadedus. Poliitilises mõttes oli see teos võrdlemisi tühi. Ta küll andis edasi ajakohast valitsemiskorda,
dislokatsioonid, kasvu seiskumine, alamterade struktuur, lisandid 62. Mille järgi määratakse kristalli suurust difraktomeetrias? Seda määratakse spektrijoone laienemise järgi, kui objektiks on pulber 63. Kuidas määratakse aatomite paiknemist difraktsioonanalüüsil? Seda määratakse difrageerunud intensiivsuste analüüsil, kui objektiks on monokristall või üldise difraktogrammi täpsustamise meetodil, kui objektiks on pulber. 64. Kuidas määratakse kristalli ideaalsust difraktsioonanalüüsil? Seda määratakse kas otsesel pildistamisel, kui objektiks on monokristall või joone kuju analüüsil, kui objektiks on pulber 65. Kuidas määratakse kristalli orientatsiooni difraktsioonanalüüsil? Seda määratakse monokristalli tagasipeegeldusel - objekt suur monokristall või tekstuuri analüüsil - objekt kompaktpulber 66. Kuidas määratakse kristallide geomeetriat difraktsioonanalüüsil?
Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu. Vihavimm, mis sündinud nõrkusest, on kahjulik eelkõige nõrgale endale- kui aga eeldada rikast natuuri, siis on ta ülearune tunne, tunne, mida valitseda on vaat et rikkuse tõend. Küsimused James'i Mis teeb elu tähendusrikkaks? kohta: · Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Ta pidas seda kohta saavutuste õhkkonnaks. Õhk on seal Jamesi arvates tulvil töökust, arukust, headust, korda, jõukust, ideaalsust. Seal on olemas kõik vahendid rahuldamaks hädavajalikke ning enamikke ülearuseid inimvajadusi. Maiku saab sellest, milline võiks inimühiskond olla, kui puuduksid kannatused ning negatiivsed nähtused ühiskonnas. Ta oli lummatud kõigest lihtsast ning võrdles koosolekukeskust paradiisiga. "Paradiisist" ära tulles aga valdas endagi üllatuseks Jamesi kergendus. Ta vajas tasakaalu. Kõik oli "paradiisis" olnud liiga hästi: taltsas kord, väheinspireeriv headus
Tahkumisentalpia; sublimatsioonientalpia = sulamis- ja aurustumisentalpia summa. Soojenemiskõver – graafik, mis näitab temperatuuri muutust, kui objekti soojendada (entalpia kasvab) konstantse kiirusega. Reaktsioonientalpia – keemilise reaktsiooniga kaasnev entalpiamuut. Reaktsioonivõrrand koos entalpiamuuduga on termokeemia võrrand. Seos H ja U vahel. Kui ei tarbita ega teki gaasi siis H = U. Kui reaktsioonis muutub gaasi moolide arv ngaas võrra, siis eeldades gaasi ideaalsust, on H = U + ngaasRT kus ngaas = nlõpp - nalg Hessi seadus – kuna entalpia on olekufunktsioon, saab reaktsioonientalpiat arvutada vastava reaktsiooni etappide entalpiamuutude summana. Söe (grafiidi) põlemise näide! Standardne tekkeentalpia – antud aine lihtainest tekke reaktsiooni entalpia, Hfo, ühik kj/mol Suvalise reaktsiooni entalpia saame produktide ja lähteainete entalpiate vahest:
2)Kultuurisõlteline relativism - millega seletada kultuuridevahelise eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga. Sallivus on globaliseeruva eurotsentristliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri üks põhiväärtusi. 1. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Ta tundis end seal viibides kui saavutuste õhkkonnas, õhk on seal täis töökust, arukust, headust, korda, ideaalsust jne. See koht oli varustatud kõigi vahenditega rahuldamaks hädavajalikke madalamaid ja enamikke ülearuseid kõrgemaid inimvajadusi. Seal sai aimu, milline võiks ideaalne inimühiskond olla, kui puuduksid kõik kannatused, pisarad, ohvrid ja patt. Tundus, et kõik oleks just kui perfektne, kuid sellest keskkonnast väljudes tundis James kergendust. Sealne taltsas headus oli väheinspireeriv ja liiga turvaline. Nii-öelda reaalses maailmas on aga olemas nii headus
o Alguses tundub, et see on ideaalse elu koht, kuid siis selgub just vastupidine. Inimesele on vaja halbu asju. Need niiöelda halvad asjad teevad elu põnevaks ja kui kõik oleks ainult hea, siis ei osataks seda üldse nii kõrgelt hinnata, kui seda head, mis on halbade aegade vahepeal. o Esmamulje oli ülipositiivne: ,,Õhk on seal tulvil kainust ja töökust, arukust ja headust, korda ja ideaalsust, jõukust ja reipust. [ ] Ühesõnaga siin te võite saada eelmaiku sellest, milline võiks inimühiskond olla, kui kõik seisaks valguse käes ning puuduksid kannatused ja hämarad nurgatagused." Kuid kui ta lahkus Chautauqua koosolekukeskusest tumedasse ja nurjatusse maailma, tabas ta end mõtlemast, et sealt lahkumine oli kergendus. ,,See kord seal on
Jumalad võtavad otse sündmustest osa. Aitavad üht või teist poolt. Teemaks on Vasco da Gama merereis Indiasse. Tegelased on portugali meresõitjad. Lugulaul, mis on väga eristatav teistest eepostest, sest sellel on tugev isamaa ülistuse teema. Ei ole dramaatilisi momente. Pole problemaatilisi tegelasi. Halvad on pärismaalased, kes sõdivad nende vastu, aga portugaallasi näidatakse alati heas valguses. Teos kulgeb küllaltki üheplaaniliselt. Kuid kollektiivne kangelasvaim on, mis annab ideaalsust eeposesse. Ülesehitus, kirjeldab peamiselt merereisi. Alonso de Ercilla. Hispaanlane.(vahelt jäi puudu, Epp segas msn'is :D) Eeposte katsetajad. Pierre de Rousard. Tegi katse kirjutada prantsuse rahvuseepost, millest pidi saama fransiaad. Inglismaal algab 16.sajandi teisel poolel kirjandulik tõus kui alustas tegevust Shakespeare. Aga enne teda oli E. Spencer, u kümmekond aastat Shakespeareist vanem. "Haldjate kuninganna". Kuninganna saadab teele 12 rüütlit, võitlema 12 pahega
Võtta puhas meelelisus, kaemuses on materiaalne objekt. Kui võtta kõik aistingud ära, siis jääb alles puhas vorm ja aeg. Matemaatiline aeg on homogeenne ehk püsiv, kus igahetk on teisega võrdne(seda kasutab füüsika) ja aritmeetika kirjeldab seda suktsessiooni. Puhtad meelelisuse vormid, mis rakenduvad üldiselt ja paratamatult asjadele ja mis on kogemusest sõltumatud. Lk 46, märkused. Võtab väited, mis teda pahandasid ja vastab neile märkustele. Need puudutavad aja ja ruumi ideaalsust. 4. Seminar. 14 prg. 14. prg. Loodus nagu teaduses käsitletuna. Loodus on loodusteaduse objekt. Tegeletakse kindlas aspektis. Loodus on kas uurimisobjekt või looduse nautimine. Loodusteaduse puhul on oluline loodusseaduse rakendamise juhud-kirjeldatavad seosed. Käsitlusviis transentsnaalfilosoofia – objekti käsitluse viisid. Esialgu lähtutakse objektist. Mõistetakse loodust objekti kaudu(esialgselt). Kant püstitab probleemi: tunnetus jaguneb kaheks, aprioorne ja apistoorne
annaabi.ee 
