Menüü Eelroad Kala punases marinaadis (marineeritud hõbeheik tomatipastaga) Seeneamps sinihallitusjuustu ja peekoniga Tiigerkrevetid kuumas õlis tsilli ja küüslauguga Viinamäeteod küüslauguvõis Grillitud hanemaks murakakeedise ja karusmarja- confitiga Salatid Suitsupardisalat grill-paprika ja sibulamoosiga Kuum köögiviljasalat seemnete ja ingverikastmega Supid Kreemjas seenesupp lehttainakaanega
Kõrge toiteväärtus! Kala koostis Vett: 50- 85% Valkku: 9- 27% Rasva: 0,3- 35% Mineraalained: 3% Süsivesikud: 0,5- 1% Vitamiinide hulk- toit ja elukeskkond Kõige rasvasem kala- angerjas, sisaldab 24,5 g rasva Tarbimine Eestis 2010. aastaseisuga tabis iga inimene 10,5 kg kala Tarbimine Eestis on suhteliselt väike Island- 888,4 kg elaniku kohta Elanike lemmikkalad TOP 10 Heik, hõbeheik Haug Kilu Koha Lest Series 1 Ahven Heeeringas Räim Forell Lõhe 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 2010. aasta Kala säilitamine o Temperatuur 0-2°C o Niiskus ja hapnik o Vältida ristsaastumist o Kasutatakse soola o Küpsetamine-
on ülekaalulised ja pissimisprobleemiga kassid, neid tuleb sööta 2-3 korda päevas. Joogiks on kassile värske vesi. Keskmist kasvu kass vajab ööpäevas umbes 2 klaasitäit vett. Dr. Ursula Mesikäpp Nõmme Loomakliinikust räägib et kassile võib anda järgmised tooted: – Kanaliha ja kõik kana osad, kops, maks, süda, nii toorelt kui keedetult. – Ka kalkuni- ja muude lindude liha – Hakkliha, metslooma liha, lamba liha, ja ka loomade süda – Valge kalaliha; hõbeheik, mintai kindlasti kuumutatult, 1-2 x nädalas – Hapendatud piimatooted; hapukoor, hapupiim, keefir, maitsestamata jogurt, kodujuust – Vahel harva keedumuna. Väga hea ja kasulik kassi tervisele on täisväärtuslik kuivtoit, mis kindlasti tasub osta kas kliinikust või loomapoest ja mitte supermarketist. Kvaliteetkrõbinad erinevalt marketikrõbinatest ei sisalda nn ballasti, seega sööb kass neid tegelikult palju vähem. Lisaks
kurk 1,5g kapsas 1,3g tomat 2 g maitsestamata jogurt 2,35g leib 11,2g ananass 9,4g õun 4g banaan 9,2g banaanikohupiimakreem 10,3g vaarikas 0,41g riis 8g Süsivesikud kokku 59,7g 59,7 g süsivesikuid annab meile 238,7 kcal. Rasvad Rasvad on vajalikud vitamiinide (A, D, E ja K) imendumiseks ja hormoonide normaalseks sünteesiks. Rasvad peaksid päevasest koguenergiast moodustama 25-30%. Rasvade sisaldus meie lõunasöögi menüüs: riis 0,13g hõbeheik 1,5g täisteraleib 0,8g maitsestamata jogurt 0,8g piim 5g banaanikohupiimakreem 1,2g puuviljad kokku 1g Rasvad kokku 18,33g 18,33g rasvu annab meile 165 kcal. Valgud Valgud peaksid päevasest koguenergiast moodustama 10-15%. Valgud on vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks. Valgud samuti osalevad antikehade tootmises. Osalevad ka paljude ühendite transpordis organismis. Peaaegu kõik ensüümid ja hormoonid on valgulise koostisega.
tekstuur, mille tulemuseks on paksenenud supi kasutamata maisitärklist. Hiina haikala uim tugevdab siseorganeid ja aeglustab vananemist. "Hai raiutakse tükkideks ja tükid pannakse vajutuse alla või rippuma. Siis algab käärimisprotsess, liha hakkab roiskuma. Ta on tugeva ammoniaagilõhna ja -maitsega. Islandi rahvustoit Mereannid (85-170g 3-5x nädalas) + hiidlest, tursk, vikerforell, ahven, haug, merikeel (v.a. hall), tuurakala v sageli: forell, hai, heik, hõbeheik, tuunikala, heeringas (värske), homaar, võikala, karpkala, krevett, lõhe, makrell harva: krabi, lest, siig - heeringas (suitsu ja marineeritud), kalmaar, kaheksajalg, konn, suitsulõhe ja lõhemari. Kirjeldus: Söögiks Kasutatakse peamiselt 8-50kiloseid haikalu. Kuigi väiksemaid haikalu tarnitakse ka tervelt, siis enamasti müüakse fileesid, Lõike või tükeldatud kala. Hailiha kohta luudevaba, tugeva Maitse ja Madala rasvasisaldusega, kontsistentsilt meenutab tavalist liha.
soolamiseks, vinnutamiseks.Punase lihaga kaladest saadakse väärtuslikku punast kalamarja . Karplased on karpkala, latikas, säinas, vimb, särg, koger jt.Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana. Tursalised on kalad, kellel lihas puudub rasv peaegu täielikult, kuid samas on nad ikkagi meeldivad maitsega. Lihas on vähe luid, mistõttu neid on hea töödelda. Tursalisi kasutatakse värskelt, kuumsuitsutamiseks, konservide valmistamiseks. Siia kuuluvad tursk, hõbeheik, luts. Kala jaguneb: -eluskala; -jahtunud kala; -jahutatud kala. Elusalt müüakse latikat,koha, ahvenat, forelli, angerjat. Eluskal hoitakse kaupluses akvaariumis, tavaliselt mitte üle 3 ööpäeva. Terve kala hoidub akvaariumi põhja, on liikuv, vigastamata soomustega. Jahtunud kala saab müügile harva ja ainult müügipiirkondadegapiirnevatel aladel. Ta säilib halvasti.Kvaliteetne jahutatud kala on tervete liikumatute uimedega, suletud
67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Kariibimeri ja Atlandi ookeani lõunaosa - vähemtähtis. väiksemad kalavarud: sooja vee tõttu (hapniku vähem) - eluahel tihedalt täis, aga massi ei ole. järsk kallas - ei pääse randa. (Aafrika rahvad ei ole ka erilised kalasööjad rahvad). 3) Vaikse ookeani avaalad (Aasia rannik, Venemaa, Hiina, Kanada, Alaska). Kariibi-Kamtsatka hoovus - hapnik - tekivad massilised kalaparved Alaska hoovus.
Puuvili, marjad 93,3 75,6 8,5 Köögivili 69,7 56,6 6,4 Kartul 69,6 46,8 1,8 Kohv, tee, kakao 4,2 3,5 3,6 6 5 Elanike lemmikkalad (% vastanutest) Andmed on aasta 2013 omad. TOP 10 Heik, hõbeheik Haug Kilu Koha Lest Series 1 Ahven Heeeringas Räim Forell Lõhe 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 7 6. Kala säilitamine Kala säilitamiseks peab olema temperatuur 0-2°C juures
40-80cm pikk ja 2-4kg Keha on kaetud väikeste soomustega Ühiseks tunnuseks hele küljejoon Liha on tihe ja kihiline Suht kuiv liha, sobib küpsetamiseks, keetmiseks jne Sobib kalahakkliha sisse, kasutatakse ka palju soolatult ja suitsutatult Kalamaks on oluline d-vitamiini allikas Kilttursk (haddock) Lahja, ilusa tiheda lihaga kala Maitsev suitsutatuna, küpsetatult, gratineeritult (üleküpsetatult) Merluus/hõbeheik (hake) Lahja ja maitsev toidukala Ei talu pika aegset keetmist Süsikas ehk saida (black pollock) Enamasti konserveeritult, pajaroogades, hautistes Atlandi pisitursk (tomcod) Väga hinnatud Tuulehaug Luud on rohelised ja suu nagu pikk nokk Kehal soomused, kuid need tulevad kergesti ära Liha lahja ja kuiv Sobib hästi marineerimiseks ja tarretise valmistamiseks Tuunikala (tun) Elutseb kõigis ookeanides Suur ja liharikas kala
haug Soomused, sisikond, selgroog 50 Luts Nahk, sisikond 30 lest Sisikond, uimed 10 lõhe Sisikond, luud 42 forell Sisikond, luud 40 koha Sisikond, luud 50 hõbeheik Sisikond, luud 50 tursk Sisikond, luud 55 mereahven Sisikond, luud 50 skumbria Sisikond, luud 40 kalad nahk 4 räim Pea, sisikond 35 räim Pea, sisikond, rood 55
Kallata juurde külm või siis leige vedelik. Panna kastrul pliidile tagasi ja segada kuni keema tõusmiseni. Keeta 3-5 minutit. Maitsestada soola ja pipraga. Mõnusalt õhukesed ja õhulised pannkoogid sobivad nii soolase kui magusa täidisega. Ligikaudu 6 portsjonile Kogus Koostis- ja maitseained 2 dl Spelta nisujahu 1 dl Odrajahu 1.5 tl Sool 1l Piim 3 tk Muna Või (praadimiseks) SUITSUKALATÄIDIS 500 g Suitsukala (tursk, hõbeheik) 1 tk Marineeritud kurk 1 tl Mädarõigas (marineeritud) 3 spl Maitsestamata jogurt 2 spl Majonees Segada jahud ja sool ning kloppida hulka piim ja munad. Jätta tainas 20 minutiks paisuma. Küpsetada suured ja õhukesed pitsilised koogid. Kooke võib serveerida nii moosi ja vahukoorega kui soolase täidisega. Kasutatud kirjandus Toidutare www.toidutare.ee Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Jahu http://www.seidlatuulik.ee/jahu.php
1. Nimeta maailma suurimaid kalapüügiriike? Hiina, Peruu, Tsiili, Jaapan, India, USA jne. 2. Nimeta maailma suurimaid kalakasvatusriike? Hiina, India, Peruu (Aasia riigid), (Hiina, Iisreal) 3. Millised piirkonnad maailmameres on kalarikkad, millised kalavaesed? Kalarikkamad piirkonnad - Norra meri kalavaesd: süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani piirkonnad (pinnakihid) 4. Too näiteid külmade ja soojade vete kaladest. Külmad veed - tursk,lõhe, heeringas, makrell, hõbeheik,moiva. Soojad veed - makrell, tuunikala,kalmaar, sardiin, ansoovid 5. Iseloomusta erinevaid kalapüügivorme: a. Sisevete püük - püütakse 1/10 maailma kalast, kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega kalad, peamiselt arengumaades (Hiina, India, Indoneesia), pindala piiratud- kalavarud kahanenud, saastuse oht b. Hajali rannapüük - toimub ranna lähedal, töötlemine rannakülades,
haug Soomused, sisikond 20 haug Soomused, sisikond, selgroog 50 luts Nahk, sisikond 30 lest Sisikond, uimed 10 lõhe Sisikond, luud 42 forell Sisikond, luud 40 koha Sisikond, luud 50 hõbeheik Sisikond, luud 50 tursk Sisikond, luud 55 mereahven Sisikond, luud 50 skumbria Sisikond, luud 40 kalad nahk 4 räim Pea, sisikond 35 räim Pea, sisikond, rood 55
soolamiseks, vinnutamiseks.Punase lihaga kaladest saadakse väärtuslikku punast kalamarja . Karplased on karpkala, latikas, säinas, vimb, särg, koger jt.Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana. Tursalised on kalad, kellel lihas puudub rasv peaegu täielikult, kuid samas on nad ikkagi meeldivad maitsega. Lihas on vähe luid, mistõttu neid on hea töödelda. Tursalisi kasutatakse värskelt, kuumsuitsutamiseks, konservide valmistamiseks. Siia kuuluvad tursk, hõbeheik, luts. 15 Kulinaaria Kalaliha on sidekoevaene ja õrn ning rikneb kiiresti, eriti kuumal aastaajal. Roiskumine algab tavaliselt sisikonnast ja lõpustest, mis on mikroobiderikkad. Seepärast tuleb kalad kiiresti puhastada, kergelt soolata, kinni katta, et porikärbsed ligi ei pääseks, panna hästi jahedasse kohta või hoidistada. Mõned päevad saab kalu värskena hoida jahutatult jäätükkide vahel. Seejuures on soovitatav vastpüütud kalad
vinnutamiseks.Punase lihaga kaladest saadakse väärtuslikku punast kalamarja . Karplased on karpkala, latikas, säinas, vimb, särg, koger jt.Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana. Tursalised on kalad, kellel lihas puudub rasv peaegu täielikult, kuid samas on nad ikkagi meeldivad maitsega. Lihas on vähe luid, mistõttu neid on hea töödelda. Tursalisi kasutatakse värskelt, kuumsuitsutamiseks, konservide valmistamiseks. Siia kuuluvad tursk, hõbeheik, luts. Kulinaaria Kalaliha on sidekoevaene ja õrn ning rikneb kiiresti, eriti kuumal aastaajal. Roiskumine algab tavaliselt sisikonnast ja lõpustest, mis on mikroobiderikkad. Seepärast tuleb kalad kiiresti puhastada, kergelt soolata, kinni katta, et porikärbsed ligi ei pääseks, panna hästi jahedasse kohta või hoidistada. Mõned päevad saab kalu värskena hoida jahutatult jäätükkide vahel. Seejuures on soovitatav vastpüütud kalad jääl jahutada ja kihtimisi kasti laduda
portsjoni kaal g 200 valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto 2 bruto 1 riis (veski mati,sõmer kg 0.024 0.024 0.048 2 vesi (riisi keetmiseks) l 0.150 0.150 0.300 3 köögivilja pulj.(riis ke kg 0.001 0.001 0.002 4 hõbeheik (kuumsuitsu kg 0.113 60 0.113 0.226 5 porrulauk kg 0.008 15 0.008 0.016 6 kanamuna tk/kg 0.500 0.500 1.000 7 salatikaste 8 majonees kg 0.030 0.030 0.060 9 hapukoor (20%) kg 0.020 0.020 0.040 10 valge jahv. Pipar kg 0.000 0.000 0.000 11 sool kg 0
kiisk. Tursklaste sugukonna tunnuseks on piklik keha, üks kuni kolm seljauime, mis katavad kogu seljaosa ning suur pea. Nahk on pehme, liha lahja ja erilise maitsega. Luud on suured ja kergesti eraldatavad, mis kergendab kasutamist. Maks on rikas A- ja D- vitamiinide poolest. Tursklased on põhiliselt ookeanikalad. Nende hulka kuuluvad atlandi tursk, balti tursk, kilttursk, süsikas (saida), navaaga, meriluts, mintai, putassuu, luts (mageveekala). Tursalistele lähedased on hõbeheik ja merlusa. Lestlaste tunnuseks on ovaalne ja lame keha. Seljauim on pikk. Keha ülemine, silmadega pool on tume, alumine on heleda värvusega. Liha on õrn, maitsev, keskmise rasvasusega, kuid valgusisaldus on mõnevõrra keskmisest väiksem. Lestalised on lest ja hiidlest (paltus). Hauglasi iseloomustab pikk keha ja suur pea. Seljauim asub sabauime lähedal. Liha on lahja ja võrdlemisi luine. Tähtsam esindaja on haug (võib kaaluda 5...20kg). Makrelllased on üks tähtsamaid püügikalu
annaabi.ee 
