3.2 Leetjate muldade orgaaniline aine ja huumuskatte seisund Leetjatele parasniiseketele muldadele moodustub salu- ja sürjemetsadele iseloomulik värske model-mull-huumusprofiil, mis koosneb põhiliselt keskmise tüsedusega metsakdust ja selle all asuvast keskmise (3,8-4,2%) huumusesisaldusega huumushorisondist. Metsakõdu koosneb õukesest varisekihist ja selle all vahetult mineraalse mulla pinnal asuvast defriitse iseloomuga pooleldi lagunenud O2-horisondist. Leetjate muldade huumushorisondi huumusvaru suurus oleneb paljuski lähtekivimist ja lõimisest. Kui kollakashalli liivsavimoreenil kujunenud leetja saviliivmulla huumushorisondi huumusvaru on põldudel umbes 90 Mg ha-1 siis leetja liivsavi-põllumulla huumusvaru on ligikaudu 100 Mg ha-1. Punakaspruunil tunduvalt madalamal 75-80 Mg ha-1. Huumusesisaldus nimetatud muldade huumushorisondis on vastavalt 2,7, 2,9, ja 2,1% Huumushorisondile järgnevas eluviaalses horisondid (E) on huumusesisaldus 0,4-0,7%. Bt-horisondi on
lähedal maksujõulistele katlamajadele, kus ka toodetavale soojusele on olemas piisav tarbijaskond. Pikamaaline transport viib aga energiaheina omahinna ülearu kõrgeks. Keskkonnamõjud · Energiaheina kasvatamine on positiivse mõjuga keskkonnale Eestis läbiviidud uuringud on tõestanud, et mitmeaastaste heintaimede kasvatamise tagajärjel suureneb mulla huumusvaru 1 t/ha aastas. Mullaviljakus suureneb kõige enam mineraal- ja orgaaniliste väetiste kooskasutamisel. · Energiaheina kasvatamine luha- ja lammialadel koos regulaarse niitmisega väldib nende kinnikasvamist ning loob soodsad tingimused avamaa lindude pesitsemiseks. · Päideroog on madala tuhasisaldusega (ca 4%), seetõttu on põletamisel tekkivate jäätmete kogus suhteliselt tagasihoidlik. Tekkiv tuhk on lihtsalt kasutatav põldude väetamiseks.
4. Kaer 5 96,00 307,2 Topeltsuperfosfaat 19,2 Sügisel külviga Kokku 12,8 X X X 110,3 Kokku 4. KOKKUVÕTE Antud väetusplaanis lubiväetist põldudele panna ei olnud vaja kuna põllu pH 6 on neutraalne ja pH-d korrigeerida pole vaja. Põllumaal oli ka fosfori ja kaaliumi vajadus. Hea saagi saamiseks tuleb põldu väetada fosfor- ja kaaliumväetistega. Orgaaniliste väetiste laotamine toob kaasa huumusvaru suurenemise ning selle läbi tõuseb mulla viljakus. Väetusplaanis oli vaatluse all: kartuli, tali-ja suvinisu ning kaera väetamine orgaanilise, lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetistega. Orgaaniline väetis, mis talus toodetakse, kulub ära antud väetussüsteemis ja sedatuleb juurde osta. 5. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Toomsoo, A. (2014). Agrokeemia laboratoorne praktikum. 2.PÕLLUKULTUURIDE VÄETAMINE PM 2002 3.EESTI MULDADEST PÕLLUMEHELE P.PENU 2006 4.MULLATEADUS R.KASK 1987 5.http://www
vahepeal tärganud umbrohud. Selleks haritakse põldu võimalikult vara ning jäetakse paariks nädalaks seisma. Seejärel haritakse mulda 2-3 cm sügavuselt ning külvatakse. · Mustkesa aitab hävitada nii mitmeaastaseid kui ka lühiealisi seemneumbrohte. Hävitatakse just madalama juurekavaga umbrohte (nt. orashein). Võib harida kas kevadest kesksuveni või kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Ei ole soovitatav, kuna huumusvaru väheneb väga kiiresti. 10 6. Keemilise tõrje tabel 6.1. Kartul Tehtava Tõrjutavad Prepara Kg või l Tõrje aeg Märkusi d tööd objektid adid ja hind/ ha kulunor maksum mid us Umbroh Lühiealiste Sencor 55/kg Enne tärkamist Ei tohiks utõrje kaheidulehelist WG 70 või siis pritsida, kui
Lõimis ls1 sl ls1 sl sl sl ls1 sl Boniteet, 54 48 55 35 48 44 58 51 hp 21 Lõimiseks määrati, kas kerge liivsavi või saviliiv. Punakaspruunil liivsavimoreenil kujunenud mulla huumushorisondi huumusvaru on väiksem (75-80 Mg ha-1), võrreldes kollakashallil liivsavimoreenil kujunenud või leetja liivsavi-põllumulla omaga. Kui leetjate põllumuldade keskmine reaktisoon on pHKCl 5,8-6,1, siis uuritaval mullal jääb see 6,4-7,0 vahele (tabel 1), need on optimaalsed kasvatamaks kõrvitsat, baklažaani, porgandit, maasikaid jms. Selliste põllumuldade lubajatrve on 4,2 t/ha. Leetjad mullad on ühed viljakamad ja sobivad ka intensiivsemaks kasvatamiseks
spetsiaalsed külvikorrad (köögivili, seemnekasvatus) rohumaade külvikorrad (pikaajalised rohumaad) Külvikorra tunnused kestus on 5-7 aastat kultuuride mitmekesisus üksteise järele paigutatakse erinevate botaaniliste omaduste ja erineva toitainetevajadusega kultuurid külvikorras peavad olema liblikõielised taimed külvikord sisaldab toitainete kogumise faasi kogumisfaasis suurendatakse mulla huumusvaru ning kasvatatakse liblikõielisi või nende segusid (nt ristik/kõrrelised) külvikord sisaldab toitainete kasutamise faasi kasutusfaasis kasvatatakse teravilju, kartulit, üheaastaseid kultuure 46. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel Head eelviljad 1. Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda ja söögijuurviljad), eriti need, mida kasvuaegselt väetatakse orgaaniliste väetistega ja intensiivselt haritakse. 2
Sünteetiliste mineraalväetiste kasutamine on keelatud. Taimekaitse alus on kahjustajate (kahjurid, haigused ja umbrohud) kõrget arvukust ärahoidev ehk ennetav tõrje. Selle peamised meetodid on sobivate külvikordade rakendamine, otstarbekohane ja õigeaegne mullaharimine, kultuurile optimaalsete kasvutingimuste loomine, kahjustuskindlamate sortide kasvatamine ning loodusliku mitmekesisuse säilitamine. 48. Huumusbilanss, huumusvaru arvutamine, reguleerimise võimalused Mulla huumusesisaldus on Eestis 3%, alla 1,5 on väga madal. Liivmullad on huumusvaesemad. Huumusesisalduse määramine: Orgaanilise aine üldsisalduse määramine kuumutuskaona C sisalduse määramine – laboris/Tjurini meetod (kergtuhastamine kemikaalidega) C% - 1,75 Huumusvaru arvutamine: leian huumushorisondi mahu, korrutan lasuvustihedusega, ristkorrutis huumusvaru leidmiseks (teada on huumusesisaldus %des)
6. Porgand / Sibul Külvikord ja keskkonnakaitse - Mõju kasurputukatele (nende arvukus suureneb näit. pikema õitsemisajaga taimede kasvatamise korral (raps)) - Nitraatide leostumine põhjavette Sobivad nn püüdjad taimed (järelkultuurid), mis vaba lämmastiku seovad. - Erosiooniohtlikel aladel sobivate kultuuride kasvatamine Vältida või vähendada rühvelkultuuride kasvatamist - Vedelsõnniku (läga) majandamiseks sobiva külvikorra rakendamine HUUMUSVARU BILANSS Külvikordade planeerimisel erineva tootmissuuna ja spetsialiseerumisega ettevõtetele on oluline teada kultuuride mõju mulla huumusvarule (t/ha) ja selle alusel arvutada konkreetse külvikorra huumuse bilanss, orgaaniliste väetiste (sõnnik, kompostid) mõju arvestamata. 1. Huumusvaru väheneb ühe hektari künnikihis aasta jooksul: a) rühvelkultuuride (kartul, söödajuurviljad, köögiviljad, mais jt.) kasvatamisel u 2 tonni,
· Külvikord integreeritud süsteemina sisaldab pikema perioodi peale etteplaneeritud mullaharimis-, väetamis-, umbrohutõrje ning taimehaiguste ja kahjuritetõrje tehnoloogiaid Külvikorra Tunnused kestus on 5-7 aastat · kultuuride mitmekesisus · üksteise järele paigutatakse erinevate omaduste ja erineva toitainetevajadusega kultuurid · külvikorras peavad olema liblikõielised taimed · külvikord sisaldab toitainete kogumise faasi · kogumisfaasis suurendatakse mulla huumusvaru ning kasvatatakse liblikõielisi või nende segusid (nt ristik/kõrrelised) · külvikord sisaldab toitainete kasutamise faasi · kasutusfaasis kasvatatakse teravilju, kartulit, üheaastaseid kultuure Liigid Stabiilsed Ebastabiilsed Üksikpõllu külvikord 45. Külvikorra koostamise ja sisseviimise alused -Jaotada külvikord lülideks.Lüli koosneb tavaliselt 2-4 kultuurist, millest esimene (sed) on mullaviljakust tõstvad ja millele järgnevad "halvemad " kultuurid
Talus on 60 ha künnimaad. Mitmeks väljaks põld jaotada? Kolmeks: põldhein teravili teravili (see on siiski halb variant kuna saagikus võib väheneda) Kui kasvatame kahel aastal põldheina Ph1 Ph2, siis ühe välja suuruseks võiks olla...10 ha. 60 ha:10 ha=6 välja. Seega tuleks rajada 6 kohaline külviväli. Külvikorda kavandades tuleb arvestada: külvikord sisaldab toitainete kogumise ja toitainete tarbimise faasi. Kogumisfaasis suurendatakse mulla huumusvaru ning kasvatatakse liblikõielisi või nende segusid (näiteks ristik, kõrrelised), hernes. Kasutusfaasis kasvatatakse teravilja, kartulit ja teisi üheaastaseid kultuure. Külvikorralüli: koosneb kultuuridest, kus esimeseks kultuuriks (kultuuride grupiks) on kultuur(id), millel on mullaviljakust tõstev ja taastav funktsioon; teiseks kultuuriks (kultuuride grupiks) on mullaviljakust põhiliselt tarbivad kultuurid.
väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja verejahu, mereadru, haljasväetis, Mõju mullale- rikkastab mulda huumusega, ¾ laguneb ja ¼ huumusvaru täienduseks, sõnniku andmisel tekkivad mullas aktiisvesed huumusained, mis kasvustimulaatorid, soodustab paremini mineraalväetise kasutust, parandavad mulla struktuuri, vee ja õhureziim taimedele soodsam, tõstavad mulla puhverdus võimet, tõstavad mulla mikrobioloogislist tegevust. Rikkastab CO 2 , soodustab fotosünteesi, Sõnnik. Koosneb väljaheidetest ja allapanust, toimub mikrobioloogiline tegevus,
Lõimisel, kergematel 40 45 hp. Rohumaad: kuivad palurohumaad Sobivad kõikidele kultuuridele Metsakõdu O1O3 (okkad, sammal jm.; moder) Harimiskindlad A 518 cm, fulvaatne, happeline (pH <3,64,5) Metsakõduvaru 2530 Mg ha-1 Teravili 25 30 ts ha-1 Huumusvaru 7080 Mg ha-1 Kartul 160 170 ts ha-1 Põldhein 30 35 ts-sü ha-1 Suur osa LP kultuuristatud Looduslikud rohumaad 10 14 ts kuiva heina ha Põllumuldades A 2830 cm (kündmisest) Hu 1,9 2,4% Kaasnevad mullad: K0, LP, K0g, KIg, LPg, G0, G(0), GI, G01 Lupjamise tagajärjel neutraalne või nõrgalt happeline (pH >5,6)
annaabi.ee 
