samblik jt. Kuivi nõmmerohumaid esineb piiratud ulatuses vaid huumuslikel leedemuldadel. Leedemuldade tekkel on iseloomulikuks jooneks kumardumisprotsessi puudumine või selle nõrk väljendumine. Leedemullad on valdavalt kujunenud liivadele metsataimestiku varisest moodustunud metsakõdu mõjul. Neil kujunenud huumuskate on selgelt eksogeense iseloomuga ning valdav osa mulla orgaanilisest alusest paikneb selgelt kihistunud huumuskatte kujul. Teiseks leedemuldade tekke oluliseks küljeks on leetumine, mis seisneb mulla mineraalse osa keemilises murenemises happeliste orgaanilise aine laguproduktide mõjul ja tekkinud laguproduktide mullaprofiilist eemaldumises või ümberpaiknemises leethorisondi alla. Väiksemas ulatuses võib leedemuldi olla ka saviliivadel, kuid üsna sageli võib kohata variante, kus lähtekivimi alumised kihid on kas raskema lõimisega või nad sisaldavad savikamaid vahekihte.
kõigis muldades esines keemine. Põllu ja rohumaa muldade põhjuslikkus seisneb nende kasutamises – põllumuldasid haritakse ning tahetakse tootmise tõttu (kunstlikult) viljakatena hoida, kuid looduslikud reguleerivad end ise. 20 6. Muldade agronoomilised omadused 6.1Huumuskate ja huumusesisaldus 6.1.1 Leetjad mullad Huumuskatte ja huumusesisalduse võrdlus huumusringi alusel 35.0 30.0 Huumuse sisaldus % 25.0 Huumusekatte tüsedus 20.0 cm 15.0 10.0 5.0 0.0 Joonis 10
Agromelioratiivsete võtete kasutamine Leetjas muldade korral tuleb kasutusele võtta kuivendamine, sest siis on need põllumaad head ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamata jätmisel väheneb tema ajutine liigniiskus, mis võib takistada mulla harimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Kahkjad mullad ei vaja üldiselt kuivendamist ning kaetus rohukamaraga tagab iga-aastase küllaldase rikastamise orgaanilise ainega ning huumuskatte struktuursuse paranemisega. Leetunud muldadel paraneb teraviljade kui kartuli ja põldheinte kasvatamine kui tehakse kuivendamist. Juhul kui tegemist oleks metsaga Leetja mulla korral tekivad algul lehtpuud, hiljem kuusk vähem mänd ja arukask, harvem haab ja hall lepp. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega, sagedamini esinevad pihlakas, sarapuu, metsmaasikas, sinilill, naistepuna, härghein jt. Samblarindes metsakährik, laanik ja palusammal. Kujunevad sinilille kasvukohatüübi puistud.
Gleistunud ja gleistumistunnustega näivleetunud muldade kasutuselevõtt põllumaana nõuab nende korralikku kuivendamist ning perioodilist sügavkobestamist ja lupjamist. Viljelemine kultuurrohumaana võib tulla kõne alla ka ilma kuivenduseta, kui kasutatakse neile sobiva koostisega heintaimede segu. Rohumaana kasutamisel ei vaja need mullad üldjuhul kuivendamist ja kaetus rohukamaraga tagab iga-aastase küllaldase rikastumise orgaanilise ainega ning huumuskatte struktuurse paranemise. [2] [3] Põllumassiivi metsastamine Valdav osa põllumaast koosneb gleistunud leetjast mullast ja gleistumistunnustega näivleetunud mullast. Lisaks mõned hektarid gleistunud näivleetunud mulda, leostunud- ja leetjat gleimulda. Juhul kui tegu oleks metsaga, siis neil muldadel esineksid järgmised metsakasvukohatüübid: naadi, jänesekapsa-mustika, osja, tarna, angervaksa ja sõnajala. Gleistunud leetjatel muldadel kasvavad metsad kuuluvad naadi kasvukohatüüpi
3.1 Leetjate muldade tunnused Leetjad mullad on automorfsed karbonaatsel ähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb nõrgalt väljakujuneneud eluviaalne horisont. Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC-horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm. Eluviaalsest horisondist on ibe- ja tolmuosakesed osaliselt umber paigutatud järgnevasse tekstuursesse või metamorfsesse-tekstuursesse sisseuhtehorisonti [2 lk 31] 3.2 Leetjate muldade orgaaniline aine ja huumuskatte seisund Leetjatele parasniiseketele muldadele moodustub salu- ja sürjemetsadele iseloomulik värske model-mull-huumusprofiil, mis koosneb põhiliselt keskmise tüsedusega metsakdust ja selle all asuvast keskmise (3,8-4,2%) huumusesisaldusega huumushorisondist. Metsakõdu koosneb õukesest varisekihist ja selle all vahetult mineraalse mulla pinnal asuvast defriitse iseloomuga pooleldi lagunenud O2-horisondist. Leetjate muldade
esineb rohkesti roostevärvi laike gleistumistunnused, mis katavad horisondist vähemalt 1/3. Vastavalt lähtekivimile ja omadustele eristatakse erinevad gleimuldi. Gleimuldade omadused ja nende tüüpprofiilid sõltuvad peamiselt lähtekivimi materjalist, liigniiskuse astmest ja põhjavee koostisest. Gleimullad asuvad madalatel tasandikel ja nõgudes ning liigniiskus võib olla tingitud nii kõrgest põhjaveest kui ka pealevalguvast pinnaveest. Huumuskatte all asuvates horisontides on savirikkamad leostunud, leetjad ja näivleetunud gleimullad, üldiselt suurendab gleistumine ka lasuvustihedust (Penu, 2005). 1 6. Muldade agronoomilised omadused 6.1 Gleistunud pruunmullad Rohumaal ja põllumaal tehtud kaevetes on gleistunud leetjas muld (KIg). Huumuseringis oli huumusehorisondi tüsedus suhteliselt sarnane jäädes vahemikus 23-26 cm (tabel 1 ja 3)
lähtekivimile ja omadustele eristatakse paepealseid (Gh), rähkseid (Gk), leostunud (Go), küllastunud (G(0)) küllastumata (G(I)), leetjaid (GI), näivleetunud (LPG), leetunud (LkG) ja leede- (LG) gleimuldi. Gleimuldade omadused ja nende tüüpprofiilid sõltuvad peamiselt lähtekivimi materjalist, liigniiskuse astmest ja põhjavee koostisest. Gleimullad asuvad madalatel tasandikel ja nõgudes ning liigniiskus võib olla tingitud nii kõrgest põhjaveest kui ka pealevalguvast pinnaveest. Huumuskatte all asuvates horisontides on savirikkamad leostunud, leetjad ja näivleetunud gleimullad, üldiselt suurendab gleistumine ka lasuvustihedust. Levik. Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared)
Lõimis on kahekihiline: ülemine on kaks astet kergema lõimisega kui alumine. Nende kihtide erinevus tekitab kevaditi ja sügiseti ajutist ülavett, mille mõjul muutub huumushorisont toorhuumuslikuks, mullas muutuvad tingimused anaeroobseks, künnihorisondi õhustatus on häiritud ning toimub gleistumine. Lisaks piirab ülavesi veel agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist, sest mullad ei soojene piisavalt intensiivselt ning põllutööd lükkuvad nädala või paar edasi. Huumuskatte poolest on gleistunud näivleetunud mullad madalama kuni keskmise huumusesisaldusega (huumust 2,2-2,6%), huumusesisalduseks on võetud keskmiselt 2,4%, üldlämmastiku sisaldus on 0,11-0,14%. Huumushorisondi tüsedus on mullas 23-25 cm, arvutustehetes on arvestatud selleks 24 cm. Gleistunud kahkjate muldade huumuskatted on nõrgalt happelised (pHKCl > 5,6) või ka neutraalsed, külvikorraväljade muld on happesusega 5,8
Inimene Loom Masin TAIM Agro- keemia MULD VÄETIS Kogu maailmas, kaasa arvatud Euroopas on teravalt üles kerkinud mullatalitlusvõime hoidmise vajadus. Põllumuldade degradeerumine: 1. taime toiteelementide sisalduse langus. 2. mulla huumusseisundi halvenemine (huumuse sisalduse langus). 3. umbrohtuvus. 4. huumuskatte lahjenemine (sügavkünd). 5. muldade liigtihenemine (rasked masinad). 6. muldade taashapestumine. 7. liigniiskus (kuivendussüsteemide amortiseerumine). 8. vajalike toiteelementide tasakaalustamatus. 9. mikroelementide puudus. AJALUGU - kuni 13saj. väetamise eelajalooline periood kogemuslik lähenemine (väljaheided põllule, alepõllundus põletati võsa). - 1471a. esimene teadaolev raamat agrokeemiast. - 1563a. ilmus Palissy töö, kus märgitakse, et taimed toituvad sooladest.
Kaasnevad mullad: KI, Lk, , LPg,KIg, Lkg, LPG, GI pH < 5,6 küllastumata muld K(I) Püsivalt Eesti muldade tüpoloogiasse sisse viidud ei ole Leetunud mullad - Lk Huumuskatte tüüp moder Podzoluvisols (WRB), Haplohuods, Fragiorthods (ST) Varisekihile järgneb detriitne O2,O3 siis 1418 cm-ne A, kus Hu sis väheneb sügavuse suunas Karbonaadivabal vaesel lähtekivimil tekkinud mullad, Hu fulvaatne, humifits. aste alla 90% kus ülemised hor.-d vaesunud miner
määrmaine). Oluline on koostamise aluseks olnud mõõtkava. Koostamise viisi järgi võib mullakaaridid tänapäeval jaotada: traditsioonilisteks ja digitaalseteks mullastikukaartideks. Digitaalne mullastikukaart jaguneb: digiteeritud ja digitaalselt koostatud kaartideks. Mullastikukaardi andmestik käib enamasti püsivate ehk ajas aegalselt muutuvate näitajate kohta, nagu mullaliik, lõimis, koreselisus, suur kivisus, huumuskatte tüsedus jm. Seega on suurem osa aastakümnete eest kaardistatud mullaandmetest kasutatav ka tänapäeval. Siiski tuleb teatud muldade ja maakasutuse korral info ajakohasust kriitiliselt hinnata. Inimtegevuse mõjul võivad kaardistatud näitajad suhteliselt kiiresti muutuda. 72. Mullastikukaardi analüüs. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust, nende muldade peamised levikualad Eestis jne.
annaabi.ee 
