6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks. Mineralisatsioon toimub ja humifikatsioon.Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid, mis mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. Huumusainete tekkele avaldab suurt mõju perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub
6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks. Mineralisatsioon toimub ja humifikatsioon.Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid, mis mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. Huumusainete tekkele avaldab suurt mõju perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub
*T-turbahorisont-tekib(kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel) soodes lag-mata taimejäänuste ladestumisel *G-gleihorisont- veega küllastunud aladel hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tul tekkinud sikakas-/rohekashall horisont. 1.huumuse kuhjumisprotsess- sõltub kliimast, lähtekivimist, veereziimist, orgaanilisest ainest. Seda intensiivsem, mida paremad on tingimused org aine akumulatsiooniks ja humifikatsiooniks. 2.leostumine- veeslahustuvate soolade väljauhtumine, esineb karbonaadirikka(Ca, Mg soolad) lähtekivimiga aladel, kus karbonaadid lahustuvad ja uhutakse välja, esineb sademeterikastel aladel(sademed ületavad aurumise- mullakiht läbiuhutav). 3.leetumine- osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. Läbi mulla liikuv vesi kannab keemil ühendid mullaprofiilis allapoole, mulla ülaosa vaesub
huumuse kõige vastupidavam osa, mis kujunenud lessiveerumise tulemusena. lagundatakse mulla peenemad keemiliselt ei lahustu. Lõuna Eestis, vajavad lupjamist mineraalosakesed, kusjuures laguproduktid Huumusainete teket nimetatakse Alltüüp 3Gleistuud leostunud mullad kantakse mullast laskuva veega minema. humifikatsiooniks, mis on iseloomult K0g: Leetumine toimub happelise reaktsiooni sünteetiline protess, kus toimub Lõuna-Eesti leetjate, näivleetunud, tingimustes ja põhjustab mullareaktsiooni lihtsamatest ühenditest keerulisemate leetunud ja analoogsete muldade edasist hapestumist. Muld vaesub
..3 . µ µ 20...35. 5. µ . 6. , µ -µ µ µ µ µ µ µ. 7. . 17. µ µ. µ µ : 1) µ µ µ . 2) µ. µ µ µ µ µ, µ µ µ µ . . µ µ µ 85...95% µ, µ µ . . 18. µ µ . µ µ: µ µ, , - 40..70%, - 2,5...5%. µ µ µ . µ, µ µ µ: 1. µ µ , µ (, ) (µ), µ . µ . 2. Fulvohapped µ µ µ µ µ. 3. Humiinained (µ µ) µ µ µ , µ µ. 19. µ. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Faktorid, mis mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. µ µ , µ µ µ. 20. µ µ µ. 1. , µ, µ µµ, µ µ µ µ. 2. , µ, µ µ. 3. µ µ - µ µ. 4. , µ, µ µ µ . µ µ µ µ µ. 5. µ (). 6. µ µµ µ . 21. µ µ , µ , .
-Happelises keskkonnas lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses keskkonnas bakterid. 6. Mulla füüsikalistest, keemilistest ja füüsikalis- keemilistest tingimustest -Näiteks suure savisisaldusega muldades on lagunemine aeglasem kui kergemates muldades. 7. Mulla bioloogilisest aktiivsusest 11. Huumuse omadused ja koostis. Omadused- - värvus tumepruun kuni must - happeline - C-sisaldus 40..70% - N-sisaldus 2,5...5% 12. Humifikatsioon. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid, mis mõjutasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. 13
70. - head mullad (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui aeglane lagunemine. 60. - keskmised mullad ka anaeroobsel lagunemisel. Valguvaeste Huumusainete teket nimetatakse 50. - keskmised mullad (Eesti taimejäänuste (C:N suhe üle 25...30) korral humifikatsiooniks, mis on iseloomult keskmine on 41) kasutatakse vabanenud lämmastik sünteetiline protsess, kus toimub 40. - halvad mullad mikroorganismide poolt ära. Nitrifikatsioon lihtsamatest ühenditest keerulisemate 30. - halvad mullad nitrifitseerijad bakterid kui autotroofsed moodustamine. Toimub mikroorganismide 20
Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla mineraalosa. · Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. 14. Humifikatsioon.- Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid, mis mõjutasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. 15
sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid, mis mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine.
sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid, mis mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. 19
ja amorfsete mineraalide rohkuse tõttu ka hästi tihenenud. 8.3. Mullaprotsessid · Kamardumine on huumuse kuhjumine mulda ning huumushorisondi moodustumine. Kamardumise laad ja intensiivsus sõltuvad kliimast, taimkattest, mulla lähtekivimist ja veereziimist ning mulda koguneva orgaanilise aine hulgast, koostisest ja muundumisest. Kamardumine on intensiivsem seal, kus on head tingimused orgaanilise aine akumulatsiooniks (settimiseks) ja humifikatsiooniks (huumustumiseks) rohkelt vett ja soe kliima · Leetumine on protsess, kus happeliste huumusainete mõjul mulla mineraalosa laguneb ja lagusaadused liiguvad koos laskuva veevooluga sügavamatesse kihtidesse. Mulla ülaosa vaesub mitmetest keemilistest ühenditest (Ca, Mg, Fe, K), suureneb mulla happesus ning mulda kujuneb leethorisont (E). Leetumine tekib siis kui taimkate on liigivaene ning temast
sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. 15. Humifikatsioon. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid, mis mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. 16
Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla mineraalosa. · Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. 14. Humifikatsioon.- Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid, mis mõjutasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. 15
annaabi.ee 
