Naisi võidi jumaldada ja ülistada, kuid keegi polnud püüdnud kujutada nende hingeelu. Boccaccio tõi esimesena naise maa peale. Kuida Boccaccio õnnepäevad lõppesid varsti. Fiametta hülgas ta ning kirjaniku vaimustuse sekka hakkas ta kostma kurbi ja kaeblikke noote. Armastuse idüll oli kestnud vaevalt kolm aastat. Ajavahemikul 1340-1350 elas Boccaccsio poliitiku ja diplomaadi elu. 1350. aastal kohtus ta esmakordselt Petrarcaga. Kahe suure humanisti tutvus muutus peagi lähedaseks sõpruseks. Eriti sidus neid vaimustatud austus antiikkultuuri vastu. Vahepeal valmis Boccacciol rida teduslikke töid, mille tase tõendab, et ta oli saanud küllaltki mitmekülgse teadusliku ettevalmistuse filosoofias, ajaloos, füüsikas ja astronoomias. Aastail 1348-1353 lõi Giovanni Boccaccio sajast novellist koosneva kuulsa "Deakameroni". See oma mahlakuse, eluläheduse, inimtüüpide külluse poolest otse võrratu teos võimaldab pilku heita Itaalia 14
Elu on tõsine asi või kuidas? Kui võimu- ja usumehed võtavad elu surmtõsiselt ning pakatavad enesetähtsusest ja võimukusest, muutuvad paljud normid ja seadused naeruväärseteks. Veelgi enam puhkevad mõttetud kohtuvaidlused ja koguni sõjad. Nõnda võiks võtta kokku moodsa romaani esiisa, prantsuse renessansiajastu humanisti François Rabelais' teose ,,Pantagruel" peamise mõtte. Seda ideed pole siiski kuigi kerge tabada, sest esialgu tekitab autori paljusõnaline, kerglane ja labasevõitu tekst segadust. Hiiglase Gargantua poeg Pantagruel ja tema veider sõber Panurge satuvad kummalistesse seiklustesse, mida autor kirjeldab jahmatavalt mahlakate sõnadega. Süvenedes tekib aim sellest, et autor kasutab teadlikult satiiri ja isegi absurdi et naeruvääristada ühiskondlikke tabusid ja silmakirjalikku käitumist
liiderlikkust ning rahaahnust. Sageli koonduvad anekdoodid ja seiklused mõne populaarse tegelase ümber, näiteks saksa rändlauliku Strickeri švankidekogu “Papp Amis”. Paljud Amise seiklused omistatakse järgmistel sajanditel Alam-Saksa ja Flandria maailmakuulsale vembumehele Thyl Eulenspiegelile. Keskaja lõppu tähistab mitmekesine “narrikirjandus”, milles naerdakse mineviku rumaluse üle. Seda žanri ei põlanud õpetlasedki, nagu näitab Madalmaade suure humanisti Rotterdami Erasmuse ladinakeelne “Narruse kiitus” (1509) Keskaegse prantsuse linnakirjanduse kaks suurteost on “Roosiromaan” ja “Rebaseromaan”. “Rebaseromaani” nime all on tuntuks saanud Põhja-Prantsusmaa linnades XII-XIII saj tekkinud tsükliline loomaeepos. “Rebaseromaani” allegoorilised tegelased esindavad erinevaid ühiskonnakihte ja nende suhteid. Teoses väljendub protest feodaalladviku vastu. Nii
Kontrolltöö ülesanded 10.kl VARAUUSAEG I (16.sajand) Kirjelda renessansi ja humanismi põhimõtteid (4). Milles vastandus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige rohkem keskaegsele? Põhjenda. Antiikajale iseloomulik elu nautimine, antiikaja kunsti eeskujuks võtmine, inimese väärtustamine ja inimese võtmine kui looduse osana, teaduslik anatoomia. Iseloomusta nelja renessanssaja kirjaniku, humanisti või teadlase loomingu ja vaadete kaudu uut elukäsitlust ja maailmapilti. Kelle vaadetes avaldus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige selgemalt? Põhjenda. Humanist Lorenzo Valla Piibel ei ole pühakiri vaid on ajalooallikas. Bruno Meie planeet ei ole ainuke planeet. Kirjelda Suurte maadeavastuste eeldusi ja põhjuseid (4). Mis võis olla sinu arvates otsustava tähtsusega tegur maadeavastuste toimumisel? Põhjenda. Kadus kaubatee Indiaga Vahemere kaudu.
Renessansikirjanduse tippsaavutus on Luis de Camõesi patriootiline eepos 'Lusiaadid', mis on selle maa tähtsaim panus maailmakirjandusse. Prantsusmaa renessanss Pärast saja- aastase sõja lõppu tugevnes Prantsusmaal kuningavõim. Humanismi ideed imbusid Prantsusmaale Itaaliast. Kuningas Francois I kutsus Prantsusmaale Itaalia teadlasi ja kunstnikke, tekkis suur huvi Itaalia humanismi saavutuste vastu. 1470. aastal asutati Pariisis esimene trükikoda ja kuningas asutas 1530. aastal humanisti Guillaume Bude algatusel ülikooli College de France'i, mis kujunes humanistliku mõtte koldeks Prantsusmaal. Võitlus katoliku kiriku vaimuorjuse vastu kasvas reformatsiooniks, mida juhtis Jean Calvin. Vastuolu katoliiklaste ja protestandide ehk hugenottide vahel kasvas 16. sajandi lõpus üle ususõdadeks. Kuningas Henri IV määras katoliku usus riigiusuks, aga tagas hugenottide autonoomia. Säärastes poliitilistes tingimustes kujunes renessanss Prantsusmaal.
, pilkasid askeetlust 7. Millega läksid renessansskirjanduse ajalukku Petrarcaja Erasmus Rottedamist? Ta oli filosoof, kirjutas “Narruse kiituse”- filosoofilise satiiri, oli kriitiline vaimulike ja kiriku vastu. 8. Mille poolest erinesid põhjapoolsete maade humanistid (nt Erasmus) itaalia humanistidest? Põhjas ei pööratud tähelepanu inimlikele naudingutele ja inimese täiuslikkusele, vaid olid kriitilisemad inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes 9. Millise humanisti teos kirjeldas ideaalset, kuid mitteeksisteerivat ühiskonnakorraldust? Thomas More - “Utoopia” 10.Nimeta mõni Shakespeare'i teos. Macbeth, Hamlet, Romeo ja Julia 11.Milline on Miguel de Cervanetse peateos? Don Quihote 12.Millisena kujutati renessanssiajal Maad? Kes pakkus esimesena välja oletuse, et Maa ei olegi universumi keskpunkt? Kerakujulisena, Mikolaj Kopernik 13.Kes oletas esimesena, et meie päikesesüsteem ei olegi ainus omalaadne
joonistused ikonograafialiselt suure kultuuriloolise tähtsusega. Külm koloriit nagu rõhutas teravate piirjoontega käte ja näo vormi suletust. Siit ka Couet' portreemaalide külmus, peenus ja eriline range distantsi hoidmise tunne. Tuntuimad tema maalidest on "Dofään Francois lapsena", "Mees Petrarca köitega", "Madame de Canaples". Kuivõrd Clouet lähtus oma portreeloomingus isiksusest, näitavad nii suure humanisti Guillaume Bude portreemaal (u. 1536) kui ka joonistus samast mehest. Poos on lihtne, modelleering aga plastiliselt kaunis. Eriliselt on fookusesse võetud nägu. Silmavaade kõneleb kontakteeruvast inimesest, mitte endassesulgunud aristokraadist. Modelli käed jäävad seevastu aga joonistuslikult suletuks. Ka rõivastel ei ole maali tervikus nii tähtsat osa kui kuninglike isikute portreedes. Kõikidele maalidele tegi Jean Clouet ettevalmistavaid joonistusi
Erasmus (1466 v 1469-1536), humanismi suurkuju Mõned humanismi silmapaistvamad tegelased elasid siiski ka väljaspool Itaalia piire. Kui mõlgutada mõtteid tema loodud väärtuste üle, mida inimesed põlvest põlve edasi annavad, pöörame oma tähelepanu ühele, võib-olla kõige suuremale väärtusele inimkonna vaimses pagasis - humanismile. Eelnimetatu teeb Rotterdami Erasmusest suurima humanisti, kes oli sünnilt hollandlane, ent veetis suurema osa oma elust Pariisis, Inglismaal ja Sveitis. Ta oli rahutu hing, kärsitu ja disharmooniline, kes pidevalt jahtis eluharmooniat, mida talle ei paistnud antud olevat. Samas oli ta neist otsingutest kirjutades imetlusväärselt produktiivne ning paistis peagi kogu Euroopas välja kui õpetatuse ja stiililise elagantsi musternäide. * Humanism tähendab kõigis maailma keeltes ühte ja sedasama: inimlikkust, armastust ja
Erksat ühiskondlikku taju näitasid ka luuletused, mille lähtekohaks olid tollal alles üldisemalt teadvustamata inimkondlikud ohuprobleemid. Väikesele eepilisele ja humoristlikus laadis luuletuskogule ,,Poeem Pärnu silgust" (1973) järgnes aastaid kestnud luulepaus. 1977-1979 kirjutatud hilisluule ilmus kogus ,,Antud ja võetud" (1981, 2.tr.1985). Paljus tagasivaatelisi, kohati valusat resignatsiooni väljendavaid värsse väärtustab elutarga humanisti selginud eetiline maailmatunnetus. Veel on kirjutanud "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Päikese paistel" (luulekogu, 1948), "Turvas" (värsslugu, 1950), "Veskilaul" (värsslugu, 1959), "Lugu mustast ja valgest" (värsslugu, 1962), "Lumest lumeni" (luulekogu, 1982), "Kui vanaema noor oli" (lasteluule valikkogu, 1983), "Kindakiri. " (poeem, eesti ja vene keeles, 1986), "Siit siiani. Piksepill" (luulekogu, 1989) III KERSTI MERILAASI ,,ANTUD JA VÕETUD"
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4
aprillil lahkus Lermontov Peterburist ja oli sunnitud tagasi minema Kaukaasiasse. Haigustõendi esitamisega sai ta siiski jääda Pjatigorskisse, kus ta 1841. aastal sai surma duellil ohvitser N.Martõnoviga. Dostojevski Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate aastate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke (saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng). Dostojevski tunnetas oma lähedust demokraatlikule kultuurile kui põhilisele ja määravale suunale. Ta lähenes sotsialistlikele ringidele ja käis agarasti nende koosolekutel. Lõunal Butashevitsh Petrashevski juures luges Dostojevski laudkonnale ette Belinski "Kirja", mis Venamml keelatud oli. Ja
sajanadi vene kirjanduse ja kultuuri vaimus. Noor kirjanik tunnetas terevalt seda, et kõik tema armsamad kirjanikud on aadlikud. ,, Selle, mis aadlikest kirjanikud võtsid looduselt muidu, peavad segaseisuslased ostma oma nooruse hinnaga," kirjutas ta kurvalt. Tohutu pigutusega pürgis Tsehhov siiski kultuuri tippu, muutes kõrvalekaldumatult oma kujutlusi elust, käitumisest, harjumustest ja isegi... oma välimusest. 1890.aastatel kujunes juba Tsehhovi nägugi 19. sajandi intelligendi ja humanisti etaloniks. Rängas võistluses iseendaga- oma keskendamatusega, vahel ka lasikusega, keevalisusega ja teravusega, isegi veidi provintsliku keelepruugiga saavutas Tsehhov hiilgava võidu. Ta võitis nii kirjanikuna kui inimesena 1884. aastal lõpetas Tsehhov ülikooli maakonnaarsti kutsega. Ta riputas välisuksele sildi ,,Doktor A.P.Tsehhov". Kuid arstipraksist segas pingeline kirjanikutöö. Ainuüksi 1885. aasta jooksul kirjutas Tsehhov 113 teost.
Teda kutsutakse muide Bessie'ks. Võluv nimi! Tema peaks ometi võimeline olema imposantseid poegi sünnitama.'' ''Yorki peapiiskop, te unustate ennast?'' ''Inglismaa kuninga ja tema meessoost järeltulija nimel unustan end meelsasti, mu vürst'' 5 ... Üheksa kuud hiljem sünnitab Elizabeth 'Bessie'' Blount terve poisslapse. Poiss saab ristimisel nimeks Henry Fitzroy. Tema kasvatajaks nimetab Henry VIII ei kellegi muu kui oma sõbra, suure humanisti ja alamvarameistri Thomas Moruse. Kuus aastat hiljem nimetab Henry poisi Richmondi hertsogiks. 9-aastane Mary... Henry VIII tunneb tohutult rõõmu asjaolu üle, et tema üheksa-aastane tütar Mary, ainuke abielujärgne laps, on kihlatud tema abikaasa Catherine'i lihase õepoja, kahekümne viie aastase keisri Karl V-ga. Seeläbi saab tema tütrest kunagi maailmariigi keisrinna ja sellisel juhul, aga ainult sellisel juhul, oleks koguni parem, kui Henryle ei sünniks abielust ühtegi poega.
Sissejuhatus Oma ainetöö teemaks valisin filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus. Valisin just selle teema, sest Dostojevski kuulub kõige suuremate kirjanike hulka ja keegi pole osanud lahata sel kombel inimhinge ja näha elu nii sügavalt kui tema. Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng. Dostojevski kirjutas enamasti oma töid käigult, teksti alguses teadmata, kuidas täpselt kõik jätkub. Dostojevski konkreetsed romaanid kujutavad endast tegelikult ühtainsat suurt romaani, mille sisuks on venelasest kristlase heitlused sisemise tasakaalu leidmiseks enne jõudmist sinna riiki, kus pole torme ega marusid. Igal juhul maksab Dostojevski kõrvale lugeda Tammsaaret,
annaabi.ee 
