Stepihundiks. Mõni aasta tagasi üüris ta 9-10 kuuks Tema tädi majas pööningukorrusel katusekambri ja magamistoa selle kõrval. Haller oli haige. Tal valutasid jalad, mistõttu käimine oli raskendatud. Haller oli kiindunud kunsti, ta luges palju ning armastas veini juua. Vanahärra kohtus noore neiuga, keda peeti tema armukeseks. Enne lahkumist andis Haller Talle oma märkmed, mis olid täis fantaasiaid. Harry Halleri märkmed. Ainult hulludele. Harry käis mööda pimedat tänavat, kui äkki nägi müüri sees väravat, mille kohal rippus silt: ,,Maagiline Teater. Sissepääs mitte igaühele mitte igaühele. Ainult hulludele." Harry tahtis ka sinna pääseda, sest tema ei kuulunudki teiste hulka. Ta läks kõrtsi ning sealt tulles ei leidnud enam silti ega väravat. Möödamineja kandis ridva otsas sama silti, mida Harry oli otsinud. Harry tahtis temaga kõnelda, kuid tollel oli kiire ning ulatas talle
Pablol oma nägemus elust olemas, mis suuresti vastandub Harry omale. · Maria Neiu, kellel pole erilist haridust, kuid on vilunud armastuskunstis. Elab teiste kulul. Sisuliselt on ta kurtisaan kuigi raamatus pole seda mainitud. Kavapunktid: · Raamat algab korteriperenaise vennanaise sõnavõtuga, kes tutvub peategelasega ja kirjeldab teda oma vaatepunktist. Ta leiab ka Harry mahajäetud märkmed pealkirjaga ,,Harry Halleri märkmed. Ainult hulludele". Sealt algab ka peategelase enda lugu. · Harry saadab ühesuguselt päevi mööda. Ta loeb, naudib kultuuri, talub valusid, joob õhtul kõrtsides. Vihkab kodanlust kuigi oma harjumuste ja mõningate eelistustega sinna ka osaliselt kuulub. Ta väldib meelelahutuskohti, kus käib moodne muusika. Ta ei talu seda, sest see ei sobi tema maitsega kokku. Ta peab kaasaegset popmuusikat rämpsuks ja odavaks. Talle imponeerivad Mozart, Haydn, Bach ja teised klassikud
Stepihundi traktaadi järgi on see kasulik teooria, aga nagu kõik sellised teoreetilised struktuurid, ei suuda see iseloomustada olukorra keerulisust ja rikkust. Harty koosneb sadadest ja tuhandetest endatest, neil kõigil on iseäralik külg ning mitu loomust. See ei iseloomusta ainult Harryt, vaid kogu inimkonna kaasasündinud seisundit. Mida harry haller õpib teatris ? Tänaval kõndides märkab ta silti: ,,maagiline teater- sissepäss mitte kõigile", veel on lisatud ,, ainult hulludele". Uks küll ei avane, aga ta saab enda käsutusse Stepihundi traktaadi. Selles brozüüris on kirjas täpselt, kuidas Harry ennast stepihundina tunneb. Brozüür räägib inimesest, kes on pool-inimene, pool-stepihunt ning kes vihkab väikekodanlase elustiili, kes aga ei suuda samal ajal ennast allutada meelte mõnudele. Tegelane on allaandja mitte mässaja , ,,Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt, ja muu üle naerma!" kuidas sellest Hesse valguses aru saad ?
aru saada, mis toimub. Eriti raske oli lugeda seda, kui olin natukene väsinud, sest mõtted läksid kuskile mujale rändama lugedes. Veits rikkus lugemiselamuse see ära, et enne kui raamatut üldse lugema hakkasin, sain tunnis teada, et Harry ei sooritagi enesetappu. 2. Harry kõndis mööda pimedat tänavat, kui nägi müüri sees väravat, mille kohal rippus silt: ,,Maagiline Teater. Sissepääs mitte igaühele mitte igaühele. Ainult hulludele." Harry tahtis ka sinna pääseda, sest tema ei kuulunudki teiste hulka. Ta proovis väravast siseneda, kuid see oli kinni. Kuna väljas oli jahe ning Harryl hakkas külm otsustas ta minna kõrtsi, kuid sealt tulles ei leidnud enam silti ega väravat. Möödamineja kandis sama silti, mis oli ka värava juures olnud. Harry tahtis temaga kõnelda, kuid tollel oli kiire ning ulatas talle kähku raamatu ja kadus minema
.....................................lk.2 1 1.2 Pariisi jõudmine...............................................................................................................lk.2 1.3 Edu saavutamine..............................................................................................................lk.2 1.4 Firma Pierre Cardin: töökoht ainult hulludele................................................................lk.3 1.5 Moodi luues näeb Cardin tulevikku.................................................................................lk.4 2.1 Arvamus loomingust........................................................................................................lk.4 Lisad........................................................................................................................................lk.5 Kasutatud kirjandus......
raamatutehuviline olles läbi lugenud kõik maailma kirjanduse teosed), ent tal on ka hundilikud pahed mis torkavad silma just öösiti. Tal on suur alkoholilembus. Harry on üldse ööinimene. Ta võib magada poole päevani ja olla pea terve päeva söömata või hommikuse kohvi peal, aga öösiti meeldib tal väljas käia. Harry on hull. Väidan seda selgelt ja otse, sest ta nägi vana müüri juures ilmutust ,,Maagiline Teater. Sissepääs mitte igaühele mitte igaühele. Ainult hulludele." Harry satub Gloobuse saalide maskiballil teispoolsusesse, mängib seal elufiguuridega malet, räägib Mozartiga ning tapab oma armastatu Hermine. Harry on riivatu mees. Tal on vanust juba peaaegu 50, aga naisest on ta lahus ja selle asemel, et leida enesele uus viisakas endaealine naine, teeb tema tegemist prostituudiga. Isegi mitte ühe, vaid suisa kahega (Hermine ja Maria). Oleks, et ta nendega niisama suhtleks, aga ei
eluga peale hakkavad. Kui inimese soov on doosi nimel AIDsi surra, ja ta on täielikult teadlik narkomaaniaga kaasnevatest riskidest, siis miks mitte lasta neil seda teha? Seda aga sellepärast, et sellised inimesed muutuksid meile endile ohtlikuks, levitaks suguhaigusi, parasiite ja kasvataks kuritegevust hüppeliselt. Igaüks loob omaenese vabaduse ja see, kui palju vabadust on kellegile lubatud, sõltub juba iga indiviidi enda mõistusest. Hulludele ei saa palju lubada ja mõnikord näibki totalitaarne kord palju sobivam, kui liberalism. NSV Lliidu aegadel näiteks oli inimeste moraalitunne palju kõrgem kui tänapäeval, kombelagedus ei olnud nii laialt levinud. Järgmises peatuses hakkas üks noormees maha minema, kes oli toimunut huviga jälginud. enne, kui ta väljus, võttis ta 6-aastase pihu, sülitas sinna oma nätsu ja lausus: "Mul oli ka vabakasvatus".
inimlik poolus seda valitseda. Tasapisi kaob ka eemaloleku tunne ja Harry mõistab, et kunagi võõra käest saadud traktaadis ,,Stepihundist" peitub tõde. Tuleb suuta naerda enda ja teiste üle Pöördepuntiks Harry elus kujuneb kauaoodatud maskiball. See on päev, mil mees armub Herminesse oma hingesugulasse, peale selle avaneb tal võimalus näha enda sisemaailma ja selle tuhandet osa. Ta saab kutse maagilisse teatrisse, mis on mõeldud ainult hulludele, sest ükski normaalne inimene ei oleks niisuguse vaimsusega, et suudaks maagilise teatri stseene mõista. Harry silme ette asetatakse tema hinge eri osad mees, kes tahab hävitada masinate maailma; nooruk, kes ihkab naiste tähelepanu; isik, kes tahab muuta oma elu. Samas on Harryl raske vaadata olukorda, kus hunt valitseb ja käsutab inimest, sest selline situatsioon on oma hingest liiga tuttav, on ju temaski mäslev hunt. Harry suudab kõiki stseene jälgides
last. Ta ootas teistelt vastutulemist, kuid ise ei teinud midagi selleks, et protsessi kiirendada. ,,Inimese eneseks saamine" Teos räägib kuidas üks mees leiab endale elulootuse. Tema isiksus polnud veel omale kinnituskohta leidnud. Tema hing ei tahtnud liituda päris maailmaga. Inimene saab eneseks ainult teiste abiga ja kui igasugune huvi asja vastu puudub, siis juhtubki nii, et muutud kõrvalejäetuks. ,,Lugemiseks ainult hulludele" Ilmselgelt on tegu sellega, et aru saada, peab leiduma hinges mingi kiiks, mis aitab vastu võtta seda kindlat infot. Siin pole mõeldud seda, et peab olema välja kirjutatud diagnoos. Pisikesest kiiksust piisab, et saada teada kogu müstilise eesriide taga oleva. ,,Tähtis ei ole see, kes mind sigitas, vaid see..." ...kelle eelmise elu hingejäänused olen pärinud. Arvatavasti sünnib hingeelu omapära
"Ükski inimene ei ole olnud täielikult tema ise, ometi püüab igaüks iseendaks saada, üks kobamisi, teine segamatult, igaüks nii kuidas oskab." "...igaüks rühib omaenese eesmärgi poole." Romaan jaguneb viieks einevaks osaks: 1. "Eessõna". Korteiomaniku vennapoja minajutustus, piiratud vaatepunktist. Kõrvalseisja esitab oma ettekujutuse Harry Hallerist kui talle sümpaadsest eraklikust vaimuinimesest. 2. Harry Halleri märkmed, käsikiri "Ainult hulludele" ehk "teekond läbi hingekaose". Nimitegelase minajutustus. Harry Halleri äärmuslik enesekriitiline ja irooniline hingeseisundi kirjeldus. Peategelane tunneb enda sisemist lõhestatust ning teadvustab ängi. Tesiti öelduna kirjeldab ta ennast võitlemas kahe vastaspoolsuse vahel: inimeses algupäraselt peituva vabanemise, sõltumatuse ja elu ohjeldamise soovi vahel. 3. Traktaat Stepihundist
valitseda. Tasapisi kaob ka eemaloleku tunne ja Harry mõistab, et kunagi võõra käest saadud traktaadis „Stepihundist“ peitub tõde. Tuleb suuta naerda enda ja teiste üle. Pöördepunktiks Harry elus kujuneb kauaoodatud maskiball. See on päev, mil mees armub Herminesse – oma hingesugulasse, peale selle avaneb tal võimalus näha enda sisemaailma ja selle tuhandet osa. Ta saab kutse maagilisse teatrisse, mis on mõeldud ainult hulludele, sest ükski normaalne inimene ei oleks niisuguse vaimsusega, et suudaks maagilise teatri stseene mõista. Harry silme ette asetatakse tema hinge eri osad – mees, kes tahab hävitada masinate maailma; nooruk, kes ihkab naiste tähelepanu; isik, kes tahab muuta oma elu. Samas on Harryl raske vaadata olukorda, kus hunt valitseb ja käsutab inimest, sest selline situatsioon on oma hingest liiga tuttav, on ju temaski mäslev hunt
Kui meenutada veel lähiajalugu, kus ,,loovad veiderdajad" pääsesid kroonust tänu Seewaldi kaitsvatele seintele ja moodsakõlalistele diagnoosidele, siis võib tõesti küsida: mis on hulluse mõõt ja kuidas seda ära tunda. Tänasel päeval on spekuleeritud sellega, et kui Joosep Toots elaks, oleks tal ammu hüperaktiivsuse või psühhoosi diagnoos pandud, võib olla istuks ta kinni narkootikumidega kaubitsemise eest. Legendaarne filmikangelane tuli oma elus aga hoolimata hulludele krutskitele ja nooruse lollustele edukalt toime. Kuigi loovust on defineeritud kui maailma paremaks muutmise teenistuses olevat nähtust, mille kohaselt pole oma loovust kuritegevuse eesmärgil rakendavad isikud vastuvõetavad, seisame sagedasti dilemma ees: kas inimene on loov või juba üle piiri läinud kurikael. Vahet pole lihtne teha Teisalt võib küsida, kes lööb tänapäeval läbi? Kes oskab kõige paremini esitada vanu tõdesid
vee vastu ja kunagi ta ikka upub!" o "Millestki polnud kahju, mis oli möödas." o "Aga kui sul on oma lõbu jaoks teiste inimeste luba vaja, siis sa oled tõesti õnnetu mehike!" o "Noh, ja igasugune kõrgem huumor algab sellest, et omaenda isikut enam tõsiselt ei võeta." 5) Kavapunktid 1. Harry kolib üürikorterisse elama. Jalutama minnes antakse talle ees hulludele mõeldud traktaat Stepihundist. Avastab, et on varem stepihundi sümbolit värssides kasutanud. 2. Räägib, kuidas ta kaotas stepihundi tõttu oma pere ja lähedased ning on sestpeale vaikselt ühiskonnast isoleerunud, kuidas varem oluline (nt religioon, isamaa) kaotas tähtsuse. 3. Otsustab sooritada enesetapu habemenoaga. Arutleb, kas keegi tunneks temast puuduks, kui ta enesetapu teeks. 4. Kohtub professoriga. Õhtusöök. Uus enesetapuplaan
vee vastu ja kunagi ta ikka upub!" o "Millestki polnud kahju, mis oli möödas." o "Aga kui sul on oma lõbu jaoks teiste inimeste luba vaja, siis sa oled tõesti õnnetu mehike!" o "Noh, ja igasugune kõrgem huumor algab sellest, et omaenda isikut enam tõsiselt ei võeta." 5) Kavapunktid 1. Harry kolib üürikorterisse elama. Jalutama minnes antakse talle ees hulludele mõeldud traktaat Stepihundist. Avastab, et on varem stepihundi sümbolit värssides kasutanud. 2. Räägib, kuidas ta kaotas stepihundi tõttu oma pere ja lähedased ning on sestpeale vaikselt ühiskonnast isoleerunud, kuidas varem oluline (nt religioon, isamaa) kaotas tähtsuse. 3. Otsustab sooritada enesetapu habemenoaga. Arutleb, kas keegi tunneks temast puuduks, kui ta enesetapu teeks. 4. Kohtub professoriga. Õhtusöök. Uus enesetapuplaan
põletatuid tegelikult vaimuhaiged olid. Enamus “nõidadest” olid terved. Ning kogu aeg leidus ka kloostreid, kus vaimuhaigeid hooldati. Spetsiaalseid varjupaiku hakati looma 15.-16.saj., kui Euroopa, vabanenuna pidalitõvest, sai mahti rohkem tähelepanu pöörata vaimuhaigustele. (Näiteks on väidetud, et 12.saj. oli Inglismaal ja Shotimaal 220 pidalitõbiste varjupaika 1,5 milj. elaniku kohta.) Esialgu olid varjupaigad segatüüpi - kerjustele, hulludele jt. tülikatele ühiskonnaliikmetele. Tegelikult oli esimene vaimuhaigete varjupaik asutet varem, St.Mary of Bethelem 1243. a. 1403. a. oli seal 6 vaimuhaiget meest. 1547. a. andis kuningas Henry VIII selle üle Londoni linnale ja sellest ajast peeti seal ainult vaimuhaigeid. “Bedlam” oli üheks Londoni tähtsamaks turistlikuks vaatamisväärsuseks, konkureerides Westminster Abbey ja Londoni Toweriga. Sinna müüdi pileteid veel 19. saj. nagu loomaaeda. Millekski ohtliku looma taoliseks
ilmumisega. Edasi kulgeb lugu Stepihundi päeviku näol, kus ta umbes kuu aja jooksul juhtunud sündmustest pajatab. Teose alguses kirjeldab Harry Haller enda suitsiidimõtteid, elamise talumatut raskust ja sobimatust tolle ajaga, kodanlikkuse vastikust ja igavikku kuuluvate suurmeeste tähtsust. Harry on keset järjekordseid süngeid mõtteid, kui ta mööda tänavaid hulkudes näeb kuulutust maagilise teatri kohta, mis lubab etendusi, mis on mõeldud ainult hulludele. Suutmatuna siseneda, torgatakse talle hoopis pihku pisike raamat - ,,Traktaat Stepihundist", mis on samuti teose vahele pikitud. Traktaat sisaldab tähelepanekuid Halleri-sarnaste inimeste multipolaarsusest, selgitab kõrvaltvaataja külmalt seisukohalt Stepihundi mõistet, räägib enesetapust ja surematusest. Üsna varsti näeb Stepihunt üht matust, kus ta tunneb ära mehe, kes talle selle traktaadi pihku pistis.
annaabi.ee 
