Ülesanne 4 Firmal on 3 tehast X, Y ja Z, mis varustavad hulgifirmasid A, B, C, D ja E. Tehaste kuuvõimsused on vastavalt 80, 50 ja 90 ühikut. Hulgifirmad vajavad kaupa järgmiselt ühes kuus järgmiselt: 40, 40, 50, 40 ja 80 ühikut. Leida selline veoplaan, et kulutused kujuneksid minimaalseks. 1 ühiku toodangu transpordikulud on toodud tabelis: A B C D E ai X 5 8 6 6 3 80 Y 4 7 7 6 6 50
vahel: eraladu, üldkasutatav ladu või lepinguline ladu. Võimalused erinevad üksteisest kasutajapoolse kontrolli ulatumiselt. Paljud ettevõtted kasutavad nende võimaluste kombinatsioone. Eraladustamine Ettevõtte omab, rendib või liisib vajalikku laopinda. Kauba omanik korraldab lao tegevust ja kontrollib seda täielikult. Vahel on eraladu ainuke ladustamisvõimalus (ravimite, ohtlike kemikaalide jms puhul). Tavaliselt kasutavad eraladusid hulgifirmad ja tootmisettevõtted. Eraladu iseloomustab püsikulude suur osakaal ja vajadus ise ladu juhtida. Ladustamine üldkasutatavas laos Üldkasutatava lao omanik ja pidaja on sõltumatu lepingupartner, kes pakub ladustamisteemuseid rohkem kui ühele kliendile. Üldkasutatava lao pidaja omab üldjuhul ladu sadet ja tehnikat, kuid mitte laos asuvaid kaupu. See ladu peab katma oma müügi- ja turunduskulud. Lepinguline ladustamine
realiseerimist jäävad enamasti ringlusesse ja sooritavad enne hävitamist mitu ringlemistsüklit koos kaubaga · tootjad ostavad aluste tootjatelt perioodiliselt juurde EUR aluseid ja nn. ühekordse kasutusega aluseid. Mitmeid kordi suurem on seejuures suhteliselt odavate, nn. ühekordse kasutusega kaubaaluste osatähtsus · hulgifirmad ostavad tootjatelt uusi ja vahendajatelt kasutatud kaubaaluseid, kuna üldjuhul on väljastatavate aluste kogus suurem kui kaubaga saabunud aluste kogus · laoteenuseid pakkuvad logistikaettevõtted ostavad aeg-ajalt juurde nn. ühekordse kasutusega uusi ja kasutatud aluseid samal põhjusel, mis hulgimüügiettevõtted. Seejuures on eelistatud kasutatud alused, kuna need on uutest keskmiselt kaks
konkreetses töösituatsioonis. Praktikal saadud oskusi rakendatakse kutsealaste õpingute tõhustamiseks. 1. ETTEVÕTTEST AS Kaupmees & KO on 1992. aastast tegutsev Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupu müüv hulgimüügifirma. Kaupmees Gruppi kuulub 7 kauplusladu mis paiknevad üle Eesti suuremates maakonnakeskustes. Klientideks on restoranid, hotellid, baarid ning pubid. Samuti kaubamajad, jaekauplused, kioskid, hulgifirmad ning tööstusettevõtted. Kaupmehe eesmärk on tuua Eestisse uudseid ja põnevaid tooteid, millede kaudu saame uued maitsed oma klientidele kättesaadavaks muuta. 1.1 Ajalugu Kaupmees alustas oma tegevust juba 1992. aasta detsembris kui avati Pirita Hulgikaup. Algselt oli sortimendis umbes 300 toodet, kuid paari aastaga toimus kasv ja juba 1994 aastaks oli sortimendis kaubaartikleid 3000. Töötajate arv oli alla kümne inimese. Kaupmees Grupi kasv aastate kaupa: 1993 avati Tartu Kaupmees
suurem, kui kaubaga saabunud aluste kogus. Seejuures on eelistatud kasutatud alused, sest nad uutest keskmiselt kaks korda odavamad. · Importööride ladudesse saabuvad ühekordse kasutusega alused välismaalt koos kaubaga. Pärast kauba realiseerimist jäävad enamasti ringlusesse ja sooritavad enne hävitamist koos kaubaga mitu ringlemistsüklit ( aluse hind on lülitatud kauba hinda). · Hulgifirmad ostavad tootjatelt uusi ja vahendajatelt kasutatud kaubaaluseid, kuna üldjuhul on väljastatavate aluste kogus suurem kui kaubaga saabunud aluste kogus. · Tootjad ostavad aluste tootjatelt perioodiliselt juurde EUR- ja ühekordse kasutusega aluseid. Seejuures on mitu korda suurem suhteliselt odavate nn ühekordse kasutusega kaubaaluste osatähtsus. · Aluseid lisandub ringlusesse kaubanduskeskuste kaudu.
omahinna alanemine. Hoiab konkurente eemale Koormise stra. kõrge alghind, ostjateks vaid teatud turusegment, kui see segment on ammendunud alandatakse hinda ja minnakse järgmise segmendi juurde. 42. Turustuskanalid, nende pikkus ja laius. Turustussüsteemi intensiivsus, tõuke ja tõmbestrateegia.Turustuskanalid on ettevõtete ja üksikisikute kogumid, kes esinevad toote omanikena või omanikuvahetuse abistajana toote liikumisel tootjalt tarbijani. NTX hulgifirmad, maaklerid jne. Laius näitab iseseisvate liikmete arvu turustuskanali samal astmel, pikkus näitab kanali moodustamiseks astmete hulka. Intensiivsus on määratud vahendajate arvuga, kes on hõlmatud hulgi ja jaemüügi astmete juures. Intensiivse turustrateegia korral kasutatakse sihttarbijateni jõudmiseks igat vahendit. Tarbija jaoks tähendab see minimaalseis otsimispingutusi ja poe soodsat asukohta. Tõuke stra
Koguda saab pehmeid mänguasju. Kaisuhiire saamiseks tuleb osta 25 Hiirte Juustu vapiga pakendatud toodet. Kampaania reeglid leiab iga juustupaki seest - koomiksi kleepsu 1.2 Veski Mati rukkijahu Kaubamärgiga Veski-Mati on varustatud ligi poolsada toodet. Pakuvad erinevat sorti riisi, tatart, hirssi, nisu- ja maisimannat, kruupe, tangu, herneid, ube, kaerahelbeid, riisihelbeid. Toodete nimekiri täieneb pidevalt. Peamisteks koostööpartneriteks on hulgifirmad, kaupmehed, toitlustusfirmad, pagaritöökojad ja põllumehed. Eesti põllumeestelt ostetakse otra, nisu, rukist, hernest ja uba. Rukkijahu. Edela-Aasias kasvas looduslikult rukis (secale cereale) ,mis saastas umbrohuna nisupõlde Euroopasse liikus rukis koos nisuga. Jahedam kliima ning suhteliselt halvem mullastik sobis rukkile hästi ja see arenas varsti omaette teravijakultuuriks.Eestis hakati rukist kultuurina kasvatama 11.sajandil.Rukis oli
Kasvanud keskus on aja jooksul kujunenud nii, et ühele piiratud maa-alale on rajatud järjest uusi jaekaubandusettevõtteid, mis kõik erinevad üksteisest ja täiendavad üksteist. Seega on iseloomulik ruumiline kontsentratsioon, kuid puudub ühtne juhtimine. Planeeritud kaubanduskeskus on ühtsena planeeritud, rajatud ja haldatud jaekaubandus- ja teenindusettevõtete aglomeratsioon, mida vajadusel täiendavad vahendusfirmad, tootjate turustusfirmad, hulgifirmad. Viimasel juhul on juba tegemist spetsiaalse ärikeskusega. Sellisesse kaubanduskeskusesse rajatud firmad tegutsevad üheskoos ühel piiratud maa-alal ja neid juhitakse teatud määral ühiselt. Nad täiendavad üksteist kaupade valiku ja teenuste pakkumise poolest. Hooned või kaubanduspinnad on tavaliselt renditud. Et kaubandusekeskus ei ole lihtsalt sisseostukoht, vaid hoopis midagi muud, selgitab järgmine väljakirjutis.
1. Laoteenuseid pakkuvad logistikaettevõtted ja jaotuskeskused ostavad juurde ühekordse kasutusega uusi ja kasutatud aluseid, kuid väljastatavate aluste kogus on suurem kui kaubaga saabunud aluste kogus. 2. Importööride ladudesse saabuvad ühekordse kasutusega alused välismaalt koos kaubaga. Pärast kauba realiseerimist jäävad enamasti ringlusesse ja sooritavad enne hävitamist koos kaubaga mitu ringlemistsüklit (aluse hind on lülitatud kauba hinda). 3. Hulgifirmad ostavad tootjatelt uusi ja vahendajatelt kasutatud kaubaaluseid, kuna üldjuhul on väljastatavate kaubaaluste kogus suurem kui kaubaga saabunud aluste kogus. 4. Tootjad ostavad aluste tootjatelt perioodiliselt juurde EUR- ja ühekordse kasutusega aluseid. Seejuures on mitu korda suurem suhteliselt odavate nn ühekordse kasutusega aluste osatähtsus. 5. Aluseid lisandub ringlusesse kaubanduskeskuste kaudu. 6
need koondatakse kliendile lähetatavaks täiskoormaks. Jaotus (distribution, break bulk) on saadetiste koondamise vastand. Suuremahulised saadetised liiguvad lattu ja lähetatakse sealt väikestes kogustes edasi selle piirkonna klientidele, keda ladu teenindab. Eraladustamine (hotell ladu) Ettevõttel on vajalik laopind olemas või ta rendib / liisib seda. Kauba omanik korraldab lao tegevust ja kontrollib seda täielikult. Tavaliselt kasutavad eraladusid hulgifirmad ja tootmisettevõtted. Suurte koguste ja ühtlaste käitlemismahtude puhul on eraladu sageli ökonoomseim ladustamis- võimalus. Eraladu iseloomustab püsikulude suur osakaal ja vajadus ise ladu juhtida / laotegevust korraldada. Üldkasutatava lao omanik ja -pidaja on sõltumatu lepingupartner, kes pakub ladustamisteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Üldkasutatava lao pidaja on tavaliselt lao, selle sisseseade ja tehnika omanik, kuid hoiab oma laos teistele kuuluvaid kaupu
Vastuvõtt (nt vastuvõetud kaupade lahti- ja ümberpakkimine, kvaliteedikontroll, vajalike märgiste ja dokumentide lisamine) Hoiukohtadele paigutamine Hoiundamine Aktiivkohtade täiendamine Komplekteerimine Sortimine, ühitamine, pakkimine Lähetamine (pakitud saadetised viiakse loovutusalale) 70. Ladustamise võimalused 1. ERALADUSTAMINE Ettevõte omab, rendib või liisib vajalikku laopinda. Tavaliselt kasutavad hulgifirmad ja tootmisettevõtted. Suurte koguste ja ühtlaste käitlemismahtude puhul ökonoomseim ladustamisviis. Samas püsikulud on suured ja tuleb ise seda juhtida. 2. ÜLDKASUTATAV LADU Omanik on sõltumatu lepingupartner, kes pakub ladustamisteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Üldjuhul see isik omab ladu, selle sisseseadet ja tehnikat, kuid mitte laos olevat kaupa. Osutatakse tavapäraseid ladustamis- ja kaubakäitlemisteenuseid, tihti lepinguta või lühilepingute alusel.
vastupidi (www.vallaste.ee) KT strateegia väljatöötamise meetodid. 1.Lähtumine kliendi reaktsioonist laodefitsiidile. Kasutatakse peamiselt jae müüdavate laiatarbekaupade puhul. Lähtumine kliendi reaktsioonist laodefitsiidile eeldab väljaselgitamist, mida teeb klient, kui tema poolt soovitud kaupa parajast müügil ei ole. Seda meetodit saavad kasutada mitte ainult jaemüüjad, vaid ka jaemüüjate tarnijad (hulgifirmad ja tootjad). Enamusel tootjatest oma jaemüügivõrk puudub, toodangut müüakse läbi hulgi- ja jaefirmade. Seetõttu on tootjatel keeruline lõpptarbijate (kes jaekauplusest tootja tarnitud tooteid ostavad) jaoks optimaalset tarnevõimet määrata. Jaekaubanduse kliendi võimalike reaktsioonide jada kauba puudumisele müügilt näitab joonis 4.3. Jaemüüja/hulgimüüja/tootja peab kindlaks tegema, kui kaugele on klient valmis mööda
annaabi.ee 
