Hülgepüük Eestis
Markkus Pulk
HÜLGEPÜÜK EESTIS
HÜLGEPÜÜGI AJALUGU
Arheoloogilistel andmetel küttisid Eesti vanimad
asukad muude loomade kõrval ka hülgeid. Tõsi
küll, põdra-, kopra- ja karuluudega võrreldes on
hülgeluud Kunda kultuuris üsna haruldased.
Suurem tõus hülgeküttimises toimus pronksiajal.
Hülgepüügiriistad - hülgeõng
Hülgeõngega sai hülgeid püüda veebruaris ja
märtsis, kui hülgepojad olid veel nii abitud, et
neid oli kerge kätte saada. Poeg leitud, raiuti
lagedale kohale jäässe auk. Õnge külge seoti 20-
30 sülla pikkune jõhvidest nöör, õnge üksik konks
torgati hülgepoja selga ja lasti ta jää alla.
HÜLGERAUD EHK AHING
Hülgeraud ehk -ahing on oma põhimõttelt vanim
hülgepüügivahend. Rauaga püük toimus talvel
jäält. Selleks otsiti üles auk, kust hüljes jääle käis,