Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hugo Alvar Henrik Aalto". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arhitekt, aalto, alvar, disainer, mööbli, 1898, skulptor, maailmakuulus, savoy, vaas, skandinaavia, moodsa, elumaju, neoklassitsism, temale, keeruka, siseruumid, saades, finlandia, talo, helsingis, muuseumTartu Kõrgem Kunstikool Alvar Aalto side Eestiga Kolm projekti referaat Tartu 2009 Sisukord Alvar Aalto 3 Elu ja looming 4 Hooneid 5 Kolm projekti 7 Pärnu mudaravila 7 Tammekannu villa Tartus 8 Tallinna Kunstimuuseum 9 Tähtsus Eestile 10 Kasutatud kirjandus 12 2 Alvar Aalto Hugo Alvar Henrik Aalto (3. veebruar 1898 Soome, Kuortane 11. mai 1976 Helsingi) oli soome arhitekt ning mööbli- ja klaasnõude disainer. Teda peetakse üheks väljapaistvamaks arhitektiks arhitektuuri ajaloos. Aalto oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid ja organisatsiooni Congrès Internationaux d'Architecture Moderne (CIAM) liige. Tema tuntumad hooned on Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi Tehnikaülikooli (Teknillinen korkeakoulu) hoone.
Alvar Aalto. Orgaaniline disain. Kohalik materjal. Aarne Jacobsen. Mööbel, tarbeesemed. Orgaaniline materjal, vorm. Eero Aarnio, karikatool. Kosmoseajastu mõju. Alvar Aalto oli Soome arhitekt ja disainer. Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus "Savoy vaas”.Aalto esindab funktsionalismi. Ta sai rahvusvaheliselt tuntuks Paimio Sanatooriumiga, ajalehe Turun Sanomat kontorihoone ja Viiburi raamatukoguga. Turun Sanomat kontorihoone Paimio Sanatoorium Viiburi raamatukogu Hooned on funktsionaalsed, lihtsa disainiga ja ilma igasuguste kaunistusteta
* Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili. 9) Historitsismi romantilisel ja stiilipuhtal perioodil ehitati lisaks kirikutele ka neogooti stiilis elu-ja ühiskondlikke hooneid. Tunnused: -minevikuarhitektuuuri eeskujuks võtmine
Bauhaus- kustikool, madal katus, klaasist seinad, nurgas klaasist trepikoda Le Corbusier: ,,maja on elamise masin" 5 põhimõtet: · Postidel maja · Vaba fassaadikujundus, raudbetoon · Lintaken (horisontaalaken) · Vaba põhiplaan, kaldtee · Lamekatus, katusaed · Valged seinad, suured aknad Villa Savoye- järgib neid põhimõtteid 13. Frank Lloyd Wright, tema preeriastiil ning orgaaniline arhitektuur: Falligwater. Alvar Aalto ja Põhjamaise orgaanilise arhitektuuri esindaja. Villa Mairea. Preeriastiil- Väike maja, milles on palju ruumi. Madalad majad, madala kallakuga katusega, laiad rõhutatud korstnad, tugevalt eenduvad katuseääred, terrassid. Kasutab rustikaalset kivi fassaadil. Orgaaniline arhit.- looduskeskne, sobivus maastikku. Hoone kuju sõtuvalt asukohast ebakorrapärane, ka sulptuurne. Eeslistatud looduslikud materjalid
tolleaegses soome kunstis väga tugev mõju. Peagi arenes see nooremate kunstnike loomingus rahvusromantiliseks sümbolismiks, miss ei pürginud enam taaslooma "Kalevala" muinasmaailma, kuigi sisaldas karjala rahvakunsti elemente ja ornamentikat. Uus stiil oli laiahaardeline nähtus, miss sidus nii erinevaid kunstivorme kui sarnaseid motive. Nt Toonela Luige motiivi käsitlesid üheaegselt Kallela, Leino ja Sibelius. Ka tegutses üks ja sama isik sageli mitmel ala: Kallela nii maalija, arhitekt, skulptor, graafik, tekstiilikunstnik, kriitik, kunstiõpetaja. 11. Elias Lönnrot (1802-1884) Kalevala looja, soome keele professor, arst. Ta oli Sammati küla kingsepa poeg, läbi ja lõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud. Kooli minnes pidi ära õppima rootsi keele. 1827. lõpetas ülikoolis filosoofia eriala. 19291931 avaldas oma esimesed kirjutised enda raha eest Kantele-nimelises sarjas. Oli kindel, et keelega leiba ei teeni. 1833. lõpetas arstiteaduskonna. 1835. ilmus vana
aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod. 20. saj. algul tema looming sümbolistlik, enne seda realistlik. Magnus Enckell mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. 22. soome arhitektuur Soome arhitektuur ja soome disain on teatud määral mõisted. Kui öeldakse soome arhitektuur, siis mõealdakse palju avatust ja seotust loodusega. Neljakandiline, palju aknaid.
Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal.
Veneetsias, Genovas, Firenzes. Antiikkultuuri vaimustusega kaasnes inimese igakülgse enesearenduse soov. Õpiti tundma perspektiivi reegleid, inimese anatoomiat. Valdavaks said humanistlikud ideed. Kunstnikud said ühiskonnas tunnustatud positsiooni. 14.ja 15. sajand Kõike kujutati tõetruult ja õpiti tundma tsentraalperspektiivi. Ehitistes võeti eeskuju antiikarhitektuurist, kasutati sambaid, pilastreid, ornamentikat, kolmnurkset viilkatust. Arhitekt Filippo Brunelleschi sai kuulsaks Firenze toomkiriku 8-tahulise kupli kavandamisega. Rikkad lasid ehitada endile palazzosid ehk losse, mis olid kolmekordsed hooned nelinurkse sisehooviga, valitsevalt horisontaasle suunaga jälgides kõiki proportsiooni reegleid. Leon Battista Alberti kujundas kirikutele triumfikaarest inspireeritud fassaade, idealiseeris matemaatilisi reegleid, korrapära ja tsentraalehitisi.
1864. aastal oli tema esimene personaalnäitus EEstis. • 1890 – 1914 Peterburis • 1914-1921 Tallinnas - Tartuga seob teda, et tema pere ja suguvõsa on sinna maetud. Seal on ka tema valmsitatud skulptuur. Peaks olema kabeli lähedal. Alustab tislerpoisina. Berliini õpingud lõppesid, kuna seal ei saanud stipendiumit. Esimene eesti soost sculptor. Lähtus klassitsismist. Õppis tisleriks noorena. Klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg (1837 – 1921). Weizenberg oli visa ja esialgsest menust liigagi tiivustatud töömees, kes tagus marmorisse ja modelleeris klassikalise kirjanduse tegelasi (“Hamlet”, “Ophelia”, “Leedi Macbeth”) või abstraktsete ideede allegooriaid (“Lootus”, “Surematus”, “Emaarmastus”, nelja aastaaja allegooriad). Mõned kujud on mõeldud paarikaupa kehastama vastandlikke printsiipe, näiteks “Kristus” ja “Barrabas” või “Tasadus” ja “Edevus”.
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
