suhkur, d) kaltsiumoksiid, e) väävelhape, hapnik, metaan? Tugevad elektrolüüdid: väävelhape, Nõrgad elektrolüüdid: Mitteelektrolüüdid:kaltsiumoksiid, hapnik, metaan, jood, suhkur, naatriumjodiid 3. Koostage järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid. Baariumhüdroksiid: Ba(OH) Ba²+2 OH Raud(III)sulfaat: Fe(SO) 2Fe+ 3SO² Naatriumvesinikkarbonaat: NaHCONa+ HCO Fosforhape: HPO H + HPO 2 H + HPO² 3 H + PO³ Vesinikkloriidhape: HCl H+Cl Karin Sisask XI 19.12.15
Väävelhape HSO Sulfaat SO² Väävlishape HSO Sulfit SO² Lämmastikhape HNO Nitraat NO Lämmastikkushape HNO Nitrit NO (orto)Fosforhape HPO Fosfaat PO³ Süsihape HCO Karbonaat CO² Vesiniksüaniidhape e. HCN Tsüaniid CN sinihape Ränihape HSiO Silikaat SiO² Metaanhape e. HCOOH Metanaat HCOO sipelghape Etaanhape e
S ²¯ Ca² SO³¯ Ba² CO²¯ Al³ SiO²¯ Pb² SiO¯ Fe² Fe³ Cu³ Ag Zn² OKSIID HAPPE HÜDROKSIID SOOL Suvaline aine + hapnik Vesinikioon + OH¯ + metalli o.a Metall + CaO ; AlO ;PO happeanioon sulgudes happeanioon HNO ; HSO ; Ca(OH) ; Al(OH) ; Ca(NO) ; HPO NaOH Al(SO) ; NaPO
H3PO4 + H2O = H3O+ + H2PO4- (H3PO4) = 0,0136 n (H3O+) = 10-pH = 10-4,80 = 1,58*10-5 (H2PO4-) = C(KOH)*V(KOH)/V(Cola) = 0,0097*8,3/20 = 4,03*10-3 n ( H 3O +) ( H 2 PO 4-) K1 = ( H 3PO 4) K1 = 1,58*10-5*4,03*10-3/0,0136 = 4,68*10-6 H2PO4- + H2O = H3O+ + HPO42- (H3O+) = 10-pH = 10-8,39 = 4,0*10-9 (H2PO4-) = 4,03*10-3 n (HPO42-) = C(KOH)*V(KOH)/V(Cola) = 0,0097*19,8/20,0 = 0,0097 n ( H 3O +) ( HPO 4´2-) K2 = ( H 2 PO 4-) K2 = 4,0*10-9*0,0097/4,03*10-3 = 9,0*10-9 HPO42-+ H2O = H3O+ + PO4- (H3O+) = 10-pH = 10-9,65 = 2,24*10-10 (HPO42-) = 0,0097 n (PO4-) = C(KOH)*V(KOH)/V(Cola) = 0,0097*28/20,0 = 0,0136 n ( H 3O +) ( PO 4´-) K3 = ( HPO 4'2-) K3 = 2,24*10-10*0,0136/0,0097 = 3,14*10-10 Fosforhappe ionisatsiooniprotsent Cola-joogis: HPO 4'2 - 0,00970
PO - Cr(OH) ·HS - divesiniksulfiid ·NaS - naatriumsulf tetrafosfortekaoksiid -kroom(3)hüdr. ·HSO ·NaSO-naatriumsu Metallioksiidid CuOH-vask(1)hüdr. ·HSO ·NaSO-naatriumsu ·A-rühma metallid Liigid : ·HCO - süsihape ·NaCO - KO- kaaliumoksiid ·veeslahustuvalised e. ·HPO - fosforhape naatriumkarbonaat AlO - LEELISED ·HNO - lämmastikhape ·NaPO-naatriumfos alumiiniumoksiid KOH Liigid : ·NaNO - naatriumni ·B-rühmametallid ·Lahustumatud lahused ·vesiniku aatomite arvu järgi : (muutuva o.-a.) . Mg(OH) -üheprootonilised (1H) Liigid:
ja reaktsiooni käigus tekib leelis, ntks Na2O+ H2O > 2NaOH NaOH + HCl NaCl + H2O 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O Zn(OH) 2 + H2SO4 ZnSO4 + 2H2O NaOH + HNO3 NaNo3 + H2O Ca(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Al(OH)3 + H2PO4 AlPO4 + 2H2O Fe(OH)3 + 3HCl FeCl3 + 3H2O 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 3KOH + H3PO4 K3PO4 + 3H2O Ba(OH)2 + 2HNO3 Ba(NO3)2 + 2H2O SO3 + 6H2O 4H2SO4 Na2O + H2O 2NaOH P4O10 + H2O HPO K2O + H2O KOH SO2 + H2O 2H2SO4 CaO + H2O Ca(OH)2 CO2 + H2O H2CO3 4Li + O2 2Li2O C + O2 CO2 BaO + H2O Ba(OH)2 Lahuste Ph väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega moodustades soola ja vee. Al oksiidide hulka kuulub enamik metalloksiide. Hape ja lahus neutraliseerivad teineteist. Happe ja aluse vahelist reaktsiooni nimetatakse neutralisatsioonireaktsiooniks. Neutraalses lahuses on lakmusel lilla värvus.
2 di Kui metall on 1., 2. või 3. A rühmas, siis 3 tri metalli nimi + ,,oksiid" 4 tetra 5 penta Kui metall asub mujal, siis 6 heksa metalli nimi(metalli oksüdatsiooniaste) + ,,oksiid" 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka Reaktsioonivõrandid: 1) Happeline oksiid + vesi hape PO + HO HPO 2) Aluseline oksiid + vesi alus NaO + HO NaOH 3) Aluseline oksiid + happeline oksiid sool + vesi Na + CO NaCO 4) Aluseline oksiid + hape sool + vesi NaO + HSO NaSO + HO 5) Happeline oksiid + alus sool + vesi CO + NaOH NaCO + HO Alused Alused koosnevad metallist ja hüdroksiidioonist (OH). Need jagunevad kaheks: 1) Tugevad alused e. leelised: 2) Nõrgad alused: 1. A ja 2. A rühm, lahustuvad vees
Kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, samuti leidub neid tsütoplasmas. Valkude jt lämmastiku sisaldavate ühendite lagundamisel moodustub ammoniaak. Kaltsiumsoolad annavd luudele tugevuse. Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Taimedes kuulub Mg klorofülli koostisesse. Raud esineb punaliblede e. Erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Raual on oluline roll O sidumisel Anioonidest on olulised OH, HCO , CO , H PO , HPO , Cl ja I. Süsihappegaasi kogunemisel rakkudesse moodustuvad karbonaatioonid, mis kanduvad koevedelikku ning edasi kopsudesse, kus vabanetakse süsihappegaasist. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Viimased kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Inimene saab anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest.
,.;iiij :' ,i r.t: :.1: : i=toYF"-. L ttr-')-hPo. , i :: ':'i i !i ,i
Kristallivõte lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energiat. Kui kristallivõre või molekuli lõhkumiseks kulub rohkem energiat, kui ioonide hüdraatumisel energiat vabaneb, siis lahus jahtub ja vastupidi. Ioonilised ained Molekulaarsed ained Dissotsatsioonivõrrandid Üheprootonilised Mitmeprootonilised NaOH → Na + OH ˉ HCl → H + Clˉ Vesiniksoolad dissotseeruvad katiooniks ja vesinikku sisaldavaks happeaniooniks NaHPo₄ →Na + HPO₄ Ammoonium NH₄ võib kuuluda soolade koostisesse. NH₄Cl –ammooniumkloriid (NH₄)₂SO₄ - ammooniumsulfaat Dissotsatsioonimäär α = Cd/C Cd –ioonideks dissotseerunud kontsertatsioon c-molekulide üldkonts pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega (vee lisaminea) –tulemuseks kas happeline v aluseline keskkond NB ! VAID SOOLAD !! Lahuse keskkonna määramine Lahustumatud alused (kõik, v
püranoosid Olenevalt nukleofiilse ataki toimumise g HC2Hlükos1-f HOfotas HHO HOO HO POO - - - - - O PO POHC H2O NHHH NNH2N OHH O O OP PO OHC 2O NHHH ONH i2P H2O P iUTP pürofstaUDP-glk sOHH O HHC pürofsAngaHOO2 nileotas HO HO HPO OP 2OHC O NHH OH - - O O UDP-glüko HOs HH HO suunast moodustub, kas või anomeer Tsüklilisel suhkru vormil on täiendav kiraalne tsenter
Nõrga happe lahuses on valdavalt happemolekulid ja ioone on vähe. H2SO4, HNO3, HCl-tugevad H3PO4, H2SO3, H2S-keskmised HNO2, H2CO3, H2SiO3-nõrgad OKSIID HAPPE HÜDROKSIID SOOL Suvaline aine + hapnik Vesinikioon + OH¯ + metalli o.a Metall + CaO ; AlO ;PO happeanioon sulgudes happeanioon HNO ; HSO ; Ca(OH) ; Al(OH) ; Ca(NO) ; HPO NaOH Al(SO) ; NaPO 5
Milline oli saagise %? 11. Mitu dm³ süsinikdioksiidi eraldub 365 g 5%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel marmoriga (CaCO) kui süsinikdioksiidi kadu on 12%? 12. Mitu g hõbekloriidi tekib 43,4 g hõbenitraadi reageerimisel 11,7 g naatriumkloriidiga? 13. Mitu dm³ süsinikdioksiidi eraldub 120 g naatriumkarbonaadi reageerimisel 730 g 10%-lise soolhappe lahusega? 14. NH vesilahuse juhtimisel ortofosforhappesse moodustus (NHHPO ja (NH)HPO segu moolisuhtega 1:1. Arvuta mitu dm³ 24%-list ammoniaagi vesilahust (tihedus 913 kg/m³) kulub 1 tonni soolade segu tootmiseks, kui protsessi saagis on 80%? 15. Mitme %-line naatriumnitraadi lahus saadakse 100 g 17%-lise hõbenitraadi lahusele 100 g 5,85 %-lise naatriumkloriidi lahuse lisamisel? 16. Mitu dm³ lämmastikku tekib 240 g tehnilise ammooniumnitriti lagunemisel, kui lämmastiku saagis on 70% ja lähteaines on 20% lämmastikku mittesisaldavaid lisandeid? 17
sünteesiga). Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostanud M. Kolga Biokeemia INIMKEHA KOOSTEMOLEKULID Anorgaanilised ained Mineraalained Esinevad inimkeha ioonsel kujul (erand: suur osa kaltsiumi- ja fosforiühendeid). Rakusiseselt on rohkelt K+, Mg2+ , HPO 42-, SO42- , rakuvälises keskkonnas (sh vereplasmas) aga Na+, Cl- , HCO3-. Raku ja rakuvälise keskkonna vahel kujunevad K+, Na+,Ca 2+ jt ioonide kontsentratsioonide gradiendid, millede energia (elektrokeemiline potentsiaal) on paljude rakutalitluste aluseks. Kuna plasmamembraanil on ioonide valikläbitavus, peavad gradiente looma transpordisüsteemid (Na-pump jt) transportides ioone nende kõrgema kontsentratsiooni suunas (vastu gradienti)
HI Vesinikjodiidhape -jodiid HS Divesiniksulfiidhape -sulfiid HSO* Väävelhape -sulfaat HSO Väävlishape -sulfit HCO Süsihape -karbonaat HSiO Ränihape -silikaat HPO Fosforhape -fosfaat HNO* Lämmastikhape -nitraat HNO Lämmastikushape -nitrit HCrO Kroomhape -kromaat HBO Boorhape -boraat HAsO Arseenhape -arsenaat
(NH4). Magneesium on seotud organismides DNA ja RNA-ga, taimedes kuulub magneesium rohelise pigmendi klorofülli koostisesse. Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Raual on oluline roll selgroogsete loomade hingamiseks vajaliku O sidumisel. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse Anioonide tähtsus organismis: (neg laetud ioon) Anioonidest on olulisel kohal Hüdroksüül( OH), Karbonaat( HCO., CO.'), fosfaat (H.PO., HPO.), Kloriid (Cl), Jodiidioonid(I) ! Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas(Co.). See lahustub vees ja tulemusena tekivad karbonaatioonid ( HCO. ja CO.). Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO. vabaneb. Erütrotsüüdid on olulised O. sidumisel Fosfaatrühmad (H2PO4, HPO4) on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad, kuuluvad rakumembraani ehitusse
4) peaks olema 0. Plussväärtused näitavad alkaloosi ja miinusväärtused atsidoosi sügavust (mM/l). Organism on tõhusalt kaitstud happelise hälbe vastu nn leelisreserviga (karbonaadid ja valgud). Suletud süsteemis (nt hingamise ja neerutalitluse lakkamisel) muutuks sisekeskond siiski happeliseks tekkiva süsihappe jt happeliste metaboliitide kogunemise tõttu eluprotsessides. Fosfaatpuhversüsteem Oluline peamiselt raku tsütoplasmas (intertsellulaarne puhver). Alus/Hape HPO 4-2 / H2PO4- Valkude puhversüsteem Valkude amino- ja karboksüülrühm võimaldavad neil käituda puhvritena. Vere pH juures on valgu COOH rühm COO-. Kui selline valk on happelisemas keskkonnas, siis valk suudab siduda lisa vesinikioone ja minna tagasi COOH konfiguratsiooni. Kui valk on aluselisemas keskkonnas, siis muundub ta COO-. Vere pH juures on aminorühm NH3+ kujul NH2 asemel. Kui valk on aluselisemas keskkonnas, siis aminorühm suudab loovutada vesinikiooni ja on kujul NH2
anioonideks. Toiteelement Toitaine Ehituslikud elemendid Süsinik, C CO2 Vesinik, H H 2O Hapnik, O O2 Esmajärgulised makroelemendid − + Lämmastik, N NO 3 , NH 4 − −2 −3 Fosfor, P H2PO 4 , HPO 4 , PO 4 Kaalium, K K+ Teisejärgulised makroelemendid Kaltsium, Ca Ca+2 Magneesium, Mg Mg+2 −2 Väävel, S SO 4 Mikroelemendid − Boor, B H2BO 3 Kloor, Cl Cl- Vask, Cu Cu+2
r, -sega Seda miir- na ie(s merevee aeg- Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on ies t3nrurnises ja sooje- olulised hiidroksiiiil- (OHJ, karbonaat- (HC03- es l:rre des iimbrit- maa; nna voi ohuga. ia COr2-), fosfaat- (H2PO4- ja HPO*2-), kloriid- s:c1;smahtuvus on (Ct I 1u jodiidioonid (I-). ,c a.vukatest vesinik- Hingamise kziigus koguneb rakkudesse sr.isi- e:.s: vee molekulide happegaas. See lahustub vees ja tulemusena E: ree temperatuuri
kevade sambla sees magab. Seenjuur e. mükoriisa muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seen saab taimel 4-20% C-st, taim saab vett ja mineraalaineid (eriti P, Zn, Mn, Cu) ning antibiootikume. P-d muidu raske kätte saada, sest ei diffundeeru hästi (HPO, H2PO). 44. Paljas seeme ja kaetud seeme - hõimkondade erinevus?????. Paljasseemne taimed- (kadakas)- seemnealgmed kahe viljalehe vahel. Neil on käbi. Katteseemnetaimed: (sõstar). Neil on õis, millel on õie kate, et putukaid ligidale tõmmata. Paljasseemnetaimedel tekib endosperm enne viljastumist, õistaimedel on endosperm sekundaarne. 45. Õis evolutsioonis kujunenud uus keerukas paljunemisorgan õistaimedel, milles toimub nii mikro- kui makrospooride valmimine
annaabi.ee 
