Pikoloflöödi kõlavärv on särav, terav ja kõrges registris kiledavõitu. Algselt oli pikoloflööt valmistatud puust, tänapäeval valmistatakse neid lisaks veel näiteks hõbedast või plastikust. Üks varasemaid teoseid, kus kasutati pikoloflööti, oli Ludwig van Beethoveni 5. sümfoonia, kus pikoloflööt mängib viimases, neljandas osas. Pikoloflöödile on kirjutanud instrumentaalkontserte Lowell Liebermann, Sir Peter Maxwell Davies, Bruce Broughton, Valentino Bucchi, Egil Hovland, Guus Janssen, Daniel Pinkham. Graham Waterhouse on kirjutanud kvinteti pikoloflöödile ja keelpillikvartetile. Pikoloflööti õpetatakse Paide muusikakoolis. http://paidemuusikakool.ee/wp-content/uploads/2011/01/pikolo.jpg Video: http://www.youtube.com/watch?v=RzKKg9zv9k4 Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Pikolofl%C3%B6%C3%B6t
Iga ajaleht on terve rea väravavalvamiste (selektsioonide) tulemus. P. Lazarsfeld (üks kommunikatsiooniteaduste isasid): Marientahli töötute uuring kas töötud ja lootusetus olukorras inimesed muutuvad pigem mässumeelseks või apaatseks ja propagandale vastuvõtlikuks? Õige vastus: apaatseks ja propagandale vastuvõtlikuks -> Hitleri edu Austria ülevõtmisel? Pärast II WW muutusid propagandauuringud veenmisuuringuteks. Veenmise ja mõjutamise uuringud (Hovland ja Yale'i koolkond) Hovland: kuidas mõjutada massikommunikatsiooni abil inimeste käitumist (kas ja mil määral mõjutavad allika ja sõnumi erinevad omadused vastuvõtjate hoiakuid, võttes ka arvesse selliseid vastuvõtja omadusi nagu nt haridustase)? 3 esimesed uuringud, kus hakati arvesse võtma isiksuse iseärasusi v indiviidi
• Walter Dill Scott, „The psychology of advertising”, Boston, 1908 • H. L. Hollingworth, „Advertising and Selling”, New York, 1913 • Ch. Von Hartungen, „Psychologie der Reklame”, Stuttgart, 1921 ka • Daniel Starch (1883–1979) Edward Kellogg Strong, Jr. (1884 – 1963 -Peale Teist Maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamist teaduspõhist lähenemist: Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele: Scott, Hovland, Festinger, Petty, Cacioppo, Berelson, Lasswell, Lazarsfeld, Parsons, Heider, MacGuire jt -Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine S. Freud’i, Jung’i töödele (instinktid, tungid, vajadused, sümbolid ...) ning Heath, Feldwick, Damasio (emotsioonid) -Alates 20.saj. 2. poolest-intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad, teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale, reklaami efektiivsuse mõõtmise tematika.
1) Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine – Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele – intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland’i mudel: „uinumisefekt“ 1949, sõnumi „allika usaldusväärsus“ kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 1961 Lavidge, Steiner’i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine emotsioonid/tundedhoiaku muutusotsus 1957 Festinger’i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalselt kogetu/tajutu vahel.
Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland'i mudel: ,,uinumisefekt" 1949, sõnumi ,,allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 1961 Lavidge, Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine emotsioonid/tundedhoiaku muutusotsus 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalselt kogetu/tajutu vahel.
ei määra tähendust. Eelnevat arvesse võttes koosneb auditoorium aktiivsetest tähenduse loojatest. Lisaks on keskne teema tähendust andvad praktikad, s.t tähenduse loomine teksti kaudu, samuti viiside uurimine, kuidas tähendust luuakse erinevates kontekstides. Peamised uurimisküsimused Peamised uurimisobjektid Kitsas suunitlus Lasswell: sõnum+ mõju (hiljem ka (mikrotasand): Kuidas panna sõnumi ja sisu vastuvõtt+mõju); konkreetset isikut käituma Hovland(+) sõnumi omadused teatud viisil? (hiljem ka vastuvõtja + sõnumi allikas) Mida on vaja teha selleks, et Kommunikatsiooni protsessi moonutused sidekanalites tehnilised ja füüsilised aspektid - oleks võimalikult väikesed ja info, sõnum (Shannon; Weaver); et moonutatud signaale oleks Meediumi ja sõnumi tasand (lk.36), võimalik osaliseltki situatsioon mõjutab sõnumi dekodeerida? vastuvõttu (Bandura).
ühiskonndliku ebavõrdsuse ja opositsioonilise hoiku põhjuste pärast. 2.Massikommunikatsiooni uurimuse tekkelugu ja rajajad. Mssikommunikatsioon on üks paljudest sotsiaalteaduste valdkondadest ja ainult üks osa laialdasest inimkommunikatsiooni uurimisest. Uuritakse massikommunikatsiooni mõju. Massikommunikatsiooni uurimuse rajajad: Lasswell tegeles propagandaga , sisuanalüüsiga , Lippmann publiku arvamus, Lazarsfeld meedia mõjude uurimus, raadio analüüs, Hovland veenimine, grupi mõju, Katz auditoorium kui sot. võrgustikud, meedia mõju, Blumer mass, rahvahulk, rühm, avalikkus, Lewin psühholoogia, grupidünamika, Stanton telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klassikaliste suundade lähtekohad : teadusmetodoloogia positivism, psühholoogia biheiviorism / instinktide teooria. Algsed lähenemised meedia mõjule. Meedia mõjude arengut võib nimetada loomulikuks ajalooks, sest arengut on tugevasti mõjutanud aja ja koha tingimused
Ajakirjandus: Walter Lippmann,Otto Groth, Karl Bücher, objektiivselt Emil Dovifa Konstrukt:Sõnumid on Propagandauuringud- Harold Lasswell mitmetähenduslikud ja Sümbolilise interaktsionismi teooria- George Herbert subjektiivselt Mead konstrueeritud. Sõnu Expirimental Approach- Carl I Hovland tajudes loob või muudab Small Group Approach- Kurt Lewin vastuvõtja oma kujutlusi ja see määrab sõnade Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: tähenduse Mis on keel? o Seda saab kontrollida võttes luubi alla protsessi Real: Keel on informatsiooni erinevad
ABC (hoiaku) mudel: Nn Benjamin Bloom’i kolmik: Affective factor/Afektiivne/Hedooniline komponent (tunnetel põhinev, eksponeerimisefektist sõltuvad). Behavioral factor/Käitumuslik (teatud käitumise tagajärjest tulenev, kogemuslik). Cognitive factor/Kognitiivne (uskumustel ja teadmistel põhinev). Enamik hoiakutest on jälgimise ja õppimise tulemus. Hoiakuid saab muuta mõjustamise abil. Carl Hovland: „On oluline mõista, et hoiaku muutumine on kommunikatsiooni tulemus.“ Hovland ja tema kolleegid esitasid neli faktorit, mis määravad sõnumi mõjusust. Faktorid, mis määravad ära sõnumi mõjususe määra: 1. Vastuvõtja/sihtrühma omadused – - Arukus/intellekt – intelligentsed inimesed on raskemalt mõjustatavad ühepoolse kommunikatsiooni abil. - Enesehinnang – võiks arvata, et pigem kõrge enesehinnanguga inimesed on raskemini mõjutatavad,
allikast pärinev info. End teate ebameeldiva allika kuulamisega sidumine tekitab meil tunnetusliku ebakõla ja tulemaks toime sellega, veename me end tõenäolisemalt, et teade oli tõesti kuulamist väärt. Teateallika aspektid: 1) Edastaja usaldusväärsus. 2) Kuidas infot struktureeritakse ja milline on selle mõju. 3) Emotsionaalne mõju. 4) Haridustase. Esmamõjud veenmise puhul pole tugevad, nad ilnesid ainult olukordades (Hovland): 1) Kui katsealused ei teadnud, et lisaks esitatule tuuakse välja teinegi seisukoht. 2) Kui katseisikuil paluti võtta avalikult kohustus seisukohavõttuks enne teise teate kuulmist. - Assimileerumine - protsess, milles see, kelle ome seisukohad on sarnased talle esitatavatega, püüavad teadet rõhutada nii, et need kaks seisukohta tunduksid veel lähedasematena. Väga äärmuslikel positsioonidel olevatel inimestel on palju väiksem omaksvõtuala kui neil,
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad
Juudi põgenik natsi Saksamaalt. Sotsiaalpsühholoogia ei pea muretsema kas olla puhas teadus või rakendusteadus. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Kiire laienemine 1946 1969 Sõja lõpuga tõusis SP staatus, saadi raha, uued laborid. Kuna õppima läksid kõrgem keskklass ja mehed, oli tegemist eliitvaldkonnaga. Muutus USA keskseks. Hakati viima läbi katseid, et uurida miks Saksamaa sattus Hitleri mõju alla. Fashismi mõju uurijad Adorno, Milgram, Asch, Hovland, Festinger (kõige mõjukam teema kognitiivse dissonantsi teooria e inimestel on vajadus saavutada sisemine tasakaal ning selle nimel on ta nõus tegema muudatusi), Clark's (uurimistöö, et eraldamine kahjustab mustanahaliste laste enesearengut, selle tulemusel keelati kohtus rassi alusel eraldi hariduse andmise USAs). Kontaktihüpotees vaenu vähendamiseks Tekkisid uued teemad SP-sse: Agressiivsus, abistamine, meeldimine ja armastus.
propaganda vormistamises sobival kujul. 2) Katse ja eksituse meetod. Pärastsõjaaegses reklaamipsühholoogias (1945-1970) mõjukamas suundmised: 1) Sotsiaalpsühholoogiline / sotsioloogiline suundmus. 2) Psühhoanalüütiline / freudistlik suundmus. 1 Sotsiaalpsühholoogiline / sotsioloogiline suundmus (peamised teoreetilised konstruktid): 1) Kommunikatsioonteooria (Lassweill, Lazarsfeld, Schrammi, Parsons, Beresonsi, Hovland) - tööd massikomunikatsiooni protsessist ja selle efektidest. 2) Moodsam sotsiaalpsühholoogia (McGuire, Sherif, Festinger, Janis, Fishbein, Heider) - tööd kongnitiivsest dissonantsist, hoiakumuutusest, sisendatavusest, gruppiprotsessidest jms. Sotsioloogilise suundmuse raames rakendatakse reklaami vastuvõtu- ja mõjuprotsessi käsitlemiseks tuntud kommunikatsioonmudeleid või mõjutamismudeleid. Kognitiivse dessonantsi teooria (L
annaabi.ee 
