Laboratoorne töö nr.5: joonte orienteerimine Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata laboratoorses töös nr.3 märgitud kolmnurga joontele tõelised asimuudid ja direktsiooninurgad. Leida meridiaanide koonduvused, rumbid ja horisontaalnurgad. Laboratoorses töös nr.3 leitud punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid on esitatud tabelis (Tabel ). Tabel . Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03 2 5924'20'' 2510'33'' 6685,80 566,81
656,400 - 655,450 0,95 R13 = arc tan = arc tan = 25°2428 6531,850 - 6533,850 -2 d) Võrrelda koordinaatide järgi arvutatud rumbi direktsiooninurga järgi arvutatud rumbiga = 57°5941 ja R12 = 58°00 vahe - 0°019 xy R12 = 25°2428 ja R13 = 25°30 vahe - 0°532 xy R13 3. Horisontaalnurgad 1. Direktsiooninurkade järgi horisontaalnurga leidmine = 13 - 12 = 154°30 - 122° = 32°30 = 12 - 13 = 122° - 154°30 = ( 360°00´+122°) - 154°30 = 327°30 2. Tõeliste asimuutide järgi horisontaalnurga leidmine = A t 13 - A t 12 = 156°30 - 124° = 32°30 = A t 12 - A t 13 = 124° - 156°30 = ( 360°00 + 124° ) - 156°30 = 327°30
Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 3. Nimeta põhilised geodeetilised instrumendid. Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi e kõrguskasve. Elektrontahhümeetris on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvutiosa standardprogrammidega ning andmete salvesti Teodoliit on nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad). Lindid maamõõtmisel kasutatavad lindid on valdavalt 20,30,50 meetri pikkused. Eklimeeter on instrument vertikaalnurga mõõtmiseks. Planimeeter on instrument pindalade mehaaniliseks määramiseks kaartidel ja plaanidel. Ekker on täisnurga väljamärkimiseks. Laserskanner - erinevate objektide (hooned, rajatised ka maapind) mõõdistamiseks. GPS -vastuvõtja 4. Mis on geoid ning kuidas seda määratakse ja milleks geoidi kasutatakse?
geometrie.tuwien.ac.at/karto/ 7 8 2. GEODEETILISED INSTRUMENDID. Teodoliit on nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad). Ehitusgeodeesia Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke Ehitusgeodeesia objektiks on ehitis so hoone või rajatis, erinevusi e kõrguskasve.
mõõtmisvahendeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) Nivelliir – on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti. Lindid – maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20,30 ja 50 meetri pikkused. Eklimeeter – instrument vertikaalnurga mõõtmiseks.
mõõtmisvahendeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) Nivelliir – on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti. Lindid – maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20,30 ja 50 meetri pikkused. Eklimeeter – instrument vertikaalnurga mõõtmiseks.
Polügonomeeteria-polügonomeetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi polügonomeetriakäigu abil.Selles polügonomeetriakäigus mõõdetakse joonte pikkused Si ja nendevahelised horisontaalnurgad .Murdjoonte tippusid nimetatakse polügonomeetria punktideks.Üksikkäik peab olema seotud kummaski otsas baasjoonega .Ühe lähtepunktiga seotud üksikkäik ei ole soovitav, sest seal ei tule ilmsiks süstemaatilised vead.Kasutatakse ka koordinaatsidumist e. Pimesidumist.Eristatakse kõveraid ja piklikke käike, kusjuures eelistatakse viimaseid.Omavahel seotud käigud moodustavad polügonomeetriavõrgu.Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid.Üksikut käiku kahe sõlmpunkti
Polügonomeeteria-polügonomeetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi polügonomeetriakäigu abil.Selles polügonomeetriakäigus mõõdetakse joonte pikkused Si ja nendevahelised horisontaalnurgad .Murdjoonte tippusid nimetatakse polügonomeetria punktideks.Üksikkäik peab olema seotud kummaski otsas baasjoonega .Ühe lähtepunktiga seotud üksikkäik ei ole soovitav, sest seal ei tule ilmsiks süstemaatilised vead.Kasutatakse ka koordinaatsidumist e. Pimesidumist.Eristatakse kõveraid ja piklikke käike, kusjuures eelistatakse viimaseid.Omavahel seotud käigud moodustavad polügonomeetriavõrgu.Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid
Tihenda õhukesed ja/või poorsed kohad Fibergumiga ja lase parandustel kuivada. Veetõkkekihi paksus peab olema u. 0,5 mm. Alusta plaatimist altpoolt teisest plaadireast, vähemalt 10 cm kõrguselt põrandast. Seinaplaatide kinnitamiseks kasuta Kiilto Ultra Fix , Pro Fix, Super W plaatimissegusid, Presto Fix kiirplaadisegu või kahhelplaadiliime Master Fix ja Kiilto PL 250. Vuukimine soorita Kiilto Vuugitäidisega 35 ööpäeva möödudes plaatimisest. Tihenda vertikaal- ja horisontaalnurgad hallituskindla Kiilto Sanitaarsilikooniga. Põrandad: Lihvi põranda ebatasasused ja vajadusel tasanda näit. Kestonit Termo tasandusseguga. Kuiv tasandussegu pind krundi enne töö alustamist 1:1 veega vedeldatud Kiilto Keraprimeriga. Sega veetõke alati enne kasutamist. Kanna Fibergum pintsli ja rulliga seina ja põranda ühinemiskohtadesse (seinale ülestõste vähemalt 10 cm) ning läbiviikude ümber. Aseta värskele Fibergumile
kõrgustega.*Kõrguseline geodeetiline võrk nende ülesannete lahendamiseks rajatakse veel gravismeetriliste punktide võrk, kus mõõdetakse raskuskiirenduse väärtused. (veel on ka põhivõrk, tihendusvõrk, mõõdistamisvõrk). Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse põhiliselt teodoliitkäike, avatud maastikul on sobiv kasutada kolmnurkade süsteemi, polaarkiirte ja lõigete meetodit. Teodoliitkäik murdjoonte süst, punktid ei ole kindlustatud, mõõdetakse horisontaalnurgad ja lõikude pikkused. a) kinninemurdjoonte süst, mis algab ja lõppeb ühel ja samal punktil b) lahtine algab ühel ning lõppeb teisel punktil c) rippuv algab ühel ning lõppeb kusagil poole peal. Mõõdistamise meetodid:*Trangulatsioon 3nurkade süst, kus mõõdetakse 3nurkade nurgad.*Trilatatsioon 3nurkade süsteem, mõõdetakse 3nurkaga küljepikkused.*Polugomomeedid tihendusvõrgu rajamiseks, mastikul kindlad punktid,
5-8 kraadi. Direktsiooninurk(alfa)- nurk päripäeva telgmeridiaanist või sellega paralleelse joonega kuni meid huvitava jooneni. Telgmediaan ehk x telje suhtes Direktsioonunurga suurim väärtus 359 kraadi 59 minutit 59sekundit RUMB(0-90 kraadi) Jaotame koordinaattelje 4ks Teodoliitkäik, arvutused Mõõdistuskäik, mille maamõõtja rajab ise. On murdjoonte süsteem, kus mõõdetakse murdjoonte pikkused ja arvutatakse joonte vahelised horisontaalnurgad. Kinnine teodoliitkäik - lõppeb samas kindelpunktis kust algas Lahtine teodoliitkäik - lõppeb erinevas kindelpuntkis Rippuv teodoliitkäik - ei lõppe kindelpuntkiga(ei ole täpne) suhteline/suvaline teodoliitkäik Geodeetiline otse- ja vastuülesanne Otseülesanne Teodoliitkäigu arvutus(ehk tundmatule punktile ristkoordin. arvutus) Antud: Punkt A X ja Y koordinaadid, joone direktsiooninurk, jooneHD
m sügavusele. Põhjareepeti tsenter asetseb 1 m sügavusel maapinnast. 12 36. Millised on nivelleerimiskäigud? 37. Kuidas kontrollitakse nivelleerimistulemusi? Ühest jaamas leitakse 2 või enam kõrguskasvu, nende erinevus ei tohi olla lubatust suurem. 38. Mis on teodoliit? Teodoliit on nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad). (niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist) 39. Mis on limb; mis alidaad? Limbi servale on kantud kraadijaotised päripäeva 0360 kraadi. Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised ja vesilood. 40. Horisontaalnurga määramise viisid. 1. Täisvõte nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest
suunas kuni antud jooneni. (0-90o) · Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o) · Tabelinurk teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Taandamine toimub analoogiliselt rumbiga Asimuudi ja direktsiooninurga on mõlemad horisontaalnurgad, mida mõõdetakse päripäeva. Direktsiooninurka saab arvutada magnetilisest asimuudist. Meridiaanide koonduvus on ida suunas positiivne ja lääne suunas negatiivne, st kui sihtpunkt T ja seisupunkt K geograafiliste pikkuste vahe dL on positiivne, siis on ka meridiaanide koonduvus
pXBi = - fXBi / d * dBi pYBi = - fYBi / d * dBi pX = - fX pY = - fY XBi' = XBi + pXBi YBi' = YBi + pYBi X = 0 Y = 0 Xi = XB + X'Bi Yi = YB + Y'Bi 23. Lahtise mõõdistuskäigu arvutamine. Kõigepealt arvutatakse lähte ja lõpudirektsiooni nurgad AB = arctan (YAB / XAB) LM = arctan (YLM / XLM) Tasandatakse horisontaalnurgad: prakt = + 1 + 2 + ... + L teor = (LM AB) + k * 180o k - täisarv f = prakt - teor lub f = ±1'n p = - f / n ' = + p ' = teor Direktsiooninurkade arvutamine: Parem i = i-1 ± 180o 'i = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasak i = i-1 ± 180o + 'i = n * 180o a + n t = 180o (n 2)
pXBi = - fXBi / d * dBi pYBi = - fYBi / d * dBi pX = - fX pY = - fY XBi' = XBi + pXBi YBi' = YBi + pYBi X = 0 Y = 0 Xi = XB + X'Bi Yi = YB + Y'Bi 23. Lahtise mõõdistuskäigu arvutamine. · Kõigepealt arvutatakse lähte ja lõpudirektsiooni nurgad AB = arctan (YAB / XAB) LM = arctan (YLM / XLM) · Tasandatakse horisontaalnurgad: prakt = + 1 + 2 + ... + L teor = (LM AB) + k * 180o k - täisarv f = prakt - teor lub f = ±1'n p = - f / n ' = + p ' = teor · Direktsiooninurkade arvutamine: Parem i = i-1 ± 180o 'i = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasak i = i-1 ± 180o + 'i = n * 180o a + n t = 180o (n 2)
Kaldenurkade arvutamisel tuleb vertikaalringilt tehtud "suured lugemid"(180° ja 360° lähedus) taandada "väikesteks lugemiteks. Näide 1:NA=0°00'' RP=185°00',7 Teisendamiseks tuleb kasutada kas180° või 360° =>RP=185°00',7 180=5°00',7 =00°0 `-(+5°00',7)= NA-RP= -5°00',7 11 Näide 2:NA=0°00'' RV=355°01',5 RV=355°01',5-360°=-4°58',5 3) Horisontaalnurgad on saadud orienteeritud limbilt ja selle tõttu nendel mingisugust parandamist pole vaja teha. Nende suuruste järgi kantakse malliga suunad lati punktidele. 4)Horisontaalkauguse arvutamine. Instrumendi ja lati punktide vahelised horisontaalkaugused arvutatakse valemiga: d=L×cos2 L-kaldkaugus(L=l+p) Kaldest tingitud paranduse võib praktikas jätta arvutamata kui kaldenurk on alla 2° ja joon ei ole üle 100 meetri. 5)Kõrguskasvud jaamast kuni lati punktideni arvutatakse valemiga:
pX = - fX pY = - fY XBi' = XBi + pXBi YBi' = YBi + pYBi X = 0 Y = 0 Xi = XB + X'Bi Yi = YB + Y'Bi 35. Lahtise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang. ( vt 1s6l) Kõigepealt arvutatakse lähte ja lõpudirektsiooni nurgad AB = arctan (YAB / XAB) LM = arctan (YLM / XLM) · Tasandatakse horisontaalnurgad: prakt = + 1 + 2 + ... + L teor = (LM AB) + k * 180o k - täisarv f = prakt - teor lub f = ±1'n p = - f / n ' = + p ' = teor · Direktsiooninurkade arvutamine: Parem i = i-1 ± 180o 'i = n * 180o + a n t = 180o (n 2)
∆XBi’ = ∆XBi + p∆XBi ∆YBi’ = ∆YBi + p∆YBi ∑∆X = 0 ∑∆Y = 0 Xi = XB + ∆X’Bi Yi = YB + ∆Y’Bi 35. Lahtise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang. ( vt 1s6l) Kõigepealt arvutatakse lähte ja lõpudirektsiooni nurgad αAB = arctan (∆YAB / ∆XAB) αLM = arctan (∆YLM / ∆XLM) Tasandatakse horisontaalnurgad: ∑ βprakt = ββ + β1 + β2 + … + βL βteor = (αLM – αAB) + k * 180o k - täisarv fβ = ∑βprakt - ∑βteor lub fβ = ±1’√n pβ = - fβ / n β’ = β + pβ ∑β’ = ∑βteor Direktsiooninurkade arvutamine:
Niitristik tuleb seadistada vaatleja silma järgi. Pikksilm on õigesti fokuseeritud, kui esemest saadud selge ja terav kujutis jääb liikumatuks niitristiku suhtes. Kui niitristik liigub kujutise suhtes, siis on tegu niitristiku parallaksiga, mis on põhjustatud sellest, et eseme kujutis ei ole kohakuti niitristiku tasandiga. 28. Horisontaalnurga mõõtmine Teodoliit on geodeetiline instrument, millega saab mõõta vertikaal- ja horisontaalnurki. Horisontaalnurgad on alati positiivsed. Horisontaalnurga mõõtmiseks asetatakse nurga haarasid märkivate punktide A ja C tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. 1) tsentreerimine: teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasutatakse selleks nöörloodi ehk ripploodi. 2) Horisonteerimine- instrument peab olema horisontaalses asendis. Alidaad vesilood mull aetakse 3 tõstekruvi abil keskpunkti.
topograafilisel plaanil ja täpsustatakse maastiku ülevaatause käigus. Mõõdistamise alusvõrgu punktid tähistatakse maastikul maavaiadega või asfaldinaeltega. Järjestikuste punktide vahel peab olema nähtavus joonepikkuste mõõtmiseks ja nurkade mõõtmiseks polügoni punktide vahel. Samuti peab olema tagatud nähtavus mõõdistavatele situatsioonipunktidele. Käigu joonte pikkuse peaksid jääma vahemikku 20-350m. Punktdevahelised horisontaalnurgad tuleb mõõta 1´ täpsuasega, joonepikkused suhtelise veaga alla 1:2000 (ainult õppeotstarbel, oleneb töö tähtsusest ja jääb enamasti vahemikku 1:10 000 kuni 1: 30 000 Kõigile mõõdistamise alusvõrgu punktidele tuleb ühtses koordinaatide süsteemis arvutada X ja Y koordinaadid-moodustab nn plaaniline alusvõrk. Situatsiooni- või reljeefipunktide kõrguste saamiseks tuleb mõõdistamise alusvõrgu punktidele määrata kõrgused
annaabi.ee 
