aega. Tegevus toimub Taanimaal Helsingöri lossis ja selle lähedal. Autor tegevuskohti palju ei kirjelda, kuid võib välja lugeda, et need on uhkelt sisustatud ja seinadel ripuvad seinavaibad ning maalid. Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius, kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga. Hamlet laseb Horatiol ja Marcellusel vanduda mitte kellelegi vaimust rääkida. Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes sõidab kodust ära Pariisi. Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima. Kuningale viib Polonius Hamleti kirja, mis oli mõeldud Opheliale.Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia.Kuningas tahab Rosencrantz'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi
rahus puhata, mitte, et ta peaks mööda ilma ringi uitama. Teiseks, Hamlet tahtis Claudiust paljastada. Kuna Hamlet tahtis kindel olla, et isa rääkis tõtt, pani ta Claudiuse proovile. Kui linna saabus näitlejatetrupp tuli Hamletil hea mõte, kuidas oma onu süüd tõestada. Hamleti käsul pidid näitlejad esitama teose ,,Hiirelõks", mis oli lavastatud vana Hamleti mõrv. Hamlet käskis oma parimal sõbral Horatiol jälgida näidendi ajal Claudiuse reaktsiooni. Loomulikult läks Hamleti onu väga närviliseks, ning nüüd sai Hamlet kindel olla, et ta onu on isa surmas süüdi. Kolmandaks, tahtis Hamlet Claudiusele kätte maksta. Hamletil oli võimalus oma onu tappa kui see palvetas, kuid see viis oleks Hamleti arvates olnud liiga leebe. Claudius oli ära teeninud palju rängema surma, Hamlet tahtis oodata õiget hetke. Kahjuks nõudis see õige hetk ka Hamleti enda elu
poja hulluks. Hamlet saadetakse Inglismaale. Laertes saabub Prantsusmaalt tagasi ning on marus oma isa surma pärast. Ta nõuab aru kuhu isa on maetud, kuid keegi ei tea kuhu Hamlet laiba jättis või mattis. Laevamehed tõid Horatiole ja kuningale kirjad. Hamlet kirjutab (Horatiole), et merereisil Inglismaale olid nad langenud piraatide ohvriks (jääb mulje, et see oli lavastatud rünnak). Hamlet palub Horatiol temaga kohtuda. Kuningas ütleb Laertesele, et Hamlet on ta isa tapnud, ning kättemaksuks lubab Laertes end tööriistana kasutada, et tappa Hamlet. Kuningal on plaan kahevõitlusest Laertese ja Hamleti vahel, kus esimese möök on terav ja mürgitatud. Lisaks sellele on ka varuplaan: Peeker milles on surmav jook. (Kuningas sai eelnevalt Hamletilt kirja kus to palub luba lossi ilmuda.) Ilmub Gertrud ja teatab Ophelia surmast, Ophelia uppus. Laertes, kuulnud oma õe surmast kurvastab veelgi..
Hamlet muutub kättemaksuhimuliseks, kui ta saab teada, et ta isa mõrvati ning hakkab teesklema vaimuhaigust. Vaimuhaiguse teesklemine aitab tal kergemini tõendeid koguda. · Hamlet ja Laertes peavad vehklusturniiri kuninga ässitusel. Lõpuks joob kuninganna mürgitatud peekrist, Hamlet torkab Laertest mürgitatud mõõgateraga, torkab ka kuningat ning sunnib teda siis mürgitatud jooki jooma. Kuid kahjuks sureb ta ka ise. Kõik reetlikud saavad oma teenitud palga. Hamlet ise palub Horatiol tema kohta tõtt rääkida. · Olla või mitte olla? Mina arvan, et olla ja seejärel mitte olla, nii nagu on elu loomulik käik. Olla nii kaua, kuni püstitatud eesmärk on täidetud ehk nagu Hamleti puhul ta maksis oma isa surma eest kätte ning suri seejärel.
Siiski suri ta kättemaksu nõudes. Varem oli prints küll oma mõtteis enesetappu planeerinud, kuid see ei kattunud tema kristliku maailmapildiga. Surm enda käe läbi tundus kui kõige lihtsam ning valutum väljapääs probleemidest; see aga oleks näidanud Hamleti nõrkust. Enesekesksus, ahnus ning omakasupüüdlikus, mida Hamlet ümbritsevates inimestes nägi muserdasid teda. Temas tekkis soov inimesi õpetada. Just seetõttu palus prints Horatiol oma traagilise loo edasi jutustada, et sellest paljud õppust võtta saaksid. Selle läbi lootis ta inimesi muuta ning neid mõistma panna, et oma eesmärkidele ja ideaalide eest tuleb võidelda ,,Hamletis" on kirjeldatud vaimu ning vaimu võitlust. Seda on kujutatud läbi Hamleti ning Claudiuse konflikti. Hamleti jaoks oli tõe avalikustamine ning õigluse jalule seadmine tähtsam kui tema elu. Prints ei hoolinud sellest, kes kroonile sai. Franciscost pidi saama
juhtunud ning nimetab poja hulluks.! Hamlet saadetakse Inglismaale.! Laertes saabub Prantsusmaalt tagasi ning on marus oma isa surma pärast. Ta nõuab aru kuhu isa on maetud, kuid keegi ei tea kuhu Hamlet laiba jättis või mattis.! Laevamehed tõid Horatiole ja kuningale kirjad. Hamlet kirjutab (Horatiole), et merereisil Inglismaale olid nad langenud piraatide ohvriks (jääb mulje, et see oli lavastatud rünnak). Hamlet palub Horatiol temaga kohtuda. ! Kuningas ütleb Laertesele, et Hamlet on ta isa tapnud, ning kättemaksuks lubab Laertes end tööriistana kasutada, et tappa Hamlet. Kuningal on plaan kahevõitlusest Laertese ja Hamleti vahel, kus esimese möök on terav ja mürgitatud. Lisaks sellele on ka varuplaan: Peeker milles on surmav jook. (Kuningas sai eelnevalt Hamletilt kirja kus to palub luba lossi ilmuda.) Ilmub Gertrud ja teatab Ophelia surmast, Ophelia uppus. Laertes, kuulnud oma õe surmast kurvastab veelgi.
Võistluse ajal võtab ta Laerteselt mõõga ja torkab Laertest, saades ka ise mürgise mõõgaga kriimustada. Laertes jõuab enne surma üles tunnistada ja Hamlet teab, et ka tema kehas on juba surmav mürk. Samal ajal tahab kuninganna poja heaolu nimel karikast juua ja sureb juues Hamletile määratud veini. Hamlet viib lõpuks oma kättemaksu teoks. Ta torkab kuningat mõõgaga ja laseb siis veel kuningal mürki juua. Hamlet on ka ise surmavalt haavatud ja palub enne surma Horatiol maailmale selle loo jutustada. Minul oli seda raamatut väga raske lugeda,sest mõtetest oli raske aru saada. Mõtete tsitaadid: Väärteod selguvad, Kui kõik maamuld ka oleks matnud nad. ...miski ei ole iseenesest hea ega halb, Üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Kus tundehoog on sihi määrajaks, Kaob siht, kui tunne jahtub leigemaks.
Ta lootis, et nad suudavad Hamletit jälgida ja teada saada, mis teda vaevab. Nad kandsid kuningale kõik ette ja Hamlet ei olnud sellega üldse rahul. Kui Hamlet saadeti riigist välja, sai ta teada, et Claudius oli andnud käsu ta tappa ja mõtles välja plaani, kuidas ise puhta nahaga välja tulla. Hamleti silmis reeturid Rosencrantz ja Guildenstern pidid maksma oma truudusetuse eest. Horatio oli Hamleti ainus aus ja ustav sõber, keda ta sai usaldada. Hamlet ei lasknud Horatiol endalt elu võtta, kui ta selleks valmis oli. Ta usaldas, et Horatio räägib peale Hamleti surma kõigile, mis juhtus ja ei soovinud, et tema ka sureks. Hamlet oli pettunud terves maailmas ja jälestas oma õukondlasi, kes kohe, kui vana kuningas suri, hakkasid lipitsema uue valitseja ees. Tundmaks ära kuninga ja kogu õukonna tõelist palet, hakkab ta hullu mängima. Alles siis taipab ta, kui kahepalgelised võivad teenrid olla ning ei hooli ustavusest
st Hamleti isa. Tegevus toimub 12. sajandil Taani kuninga õukonnas. Näidend on kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 1599-1601. Sisukokkuvõte Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius, kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga. Hamlet laseb Horatiol ja Marcellusel vanduda mitte kellelegi vaimust rääkida. Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes sõidab kodust ära Pariisi. Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima. Kuningale viib Polonius Hamleti kirja, mis oli mõeldud Opheliale. Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia. Kuningas tahab Rosencrantz'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi
koju. Hamletile teeb tuska ema liig kiire ühte heitmine isa vennaga. Ometi oli ema isa suhtes suurt kiindumust üles näidanud. Hamlet tunneb, et selline käitumine ei või tuua head. Hamlet kohtab Horatiot. Ka Horatio imestab, et matustele nii kiiresti pulmad järgnesid. Räägivad Hamleti isa vaimu ilmumisest. Hamlet usutleb, milline isa tundus. Horatio arvates oli vaim pigem kurb kui vihane. Hamlet lubab öösel vahti tulla, lootes, et isa taas ilmub ja temaga kõneleb. Ka palub ta Horatiol ja ustavatel vahimeestel asjast vaikida. III stseen: Poloniuse poeg Laertes seab end reisivalmis ja hoiatab õde Opheliat, et see noore Hamleti armuavaldusi liig tõsiselt ei võtaks ja oma au ning väärikust hästi hoiaks. Hamlet on ju prints ja peab naise valima kõrgemast soost neidude hulgast. Polonius annab Laertesele kaasa isalikud õpetussõnad ole mõistlik sõnades, tegudes ja sõprade valikul, hoidutülist, kuid kui muidu ei saa, ole kardetav vastane; kuula nõuandeid, ela
Hamletile teeb tuska ema liig kiire ühte heitmine isa vennaga. Ometi oli ema isa suhtes suurt kiindumust üles näidanud. Hamlet tunneb, et selline käitumine ei või tuua head.(lk 14-15) Hamlet kohtab Horatiot. Ka Horatio imestab, et matustele nii kiiresti pulmad järgnesid. Räägivad Hamleti isa vaimu ilmumisest. Hamlet usutleb, milline isa tundus. Horatio arvates oli vaim pigem kurb kui vihane. Hamlet lubab öösel vahti tulla, lootes, et isa taas ilmub ja temaga kõneleb. Ka palub ta Horatiol ja ustavatel vahimeestel asjast vaikida. (lk 16-17) III stseen Mida said tead H ja O suhtest? Mida asjaosalised ise arvavad? Mida teised? Poloniuse poeg Laertes seab end reisivalmis ja hoiatab õde Opheliat, et see noore Hamleti armuavaldusi liig tõsiselt ei võtaks ja oma au ning väärikust hästi hoiaks. Hamlet on ju prints ja peab naise valima kõrgemast soost neidude hulgast. (lk 20) Polonius usutleb Opheliat Hamleti suhtes. Ophelia tunnistab, et Hamlet näib taotlevat tema
Seepeale palus Laertes andeks, et Hamletit riivas, ning annab Hamletile andeks, et too tema ja ta isa tapnud oli. Ning ka Laertes suri. Kohe varises kokku ka Hamlet. Kõige selle peale tahtis ka Horatio mürgitatud veini võtta, kuid Hamlet tõusis ja paiskas peekri põrandale ega lubanud tal surra. Hamlet määras veidi enne oma surma uueks valitsejaks Norra printsi Fortinbras', kes kohe peale Hamleti hinge heitmist lossi sisenes. 18. Mida ja kellelt palub Hamlet surres? Ta palub Horatiol olla tunnistajaks kõigele sellele mis oli juhtunud. 19. Mida tead Shakespeare`i elust? William Shakespeare on renessansiaja suurim näitekirjanik. Ta on kirjutanud kokku 37 näidendit, milles kõigis on ühtekokku üle 100 000 värsirea. Tema kuulsatest näidenditest on küllap kuulnud igaüks. Kõige menukam on vast olnud tragöödia "Romeo ja Julia", millest on tänapäeval tehtud ka filme. Film on vändatud ka komöödiast ,,Suveöö unenägu".
süüdi.Hamlet haarab sama mürgitatud mööga(millega oli juba nii Laertes kui ka Hamlet torgata saanud) ja torkab sellega kuninga läbi ja sunnib teda mürgitatud jooki jooma,samal ajal sõimates teda verepilastajaks ,mõrtsukaks ja reeturiks.Kuningas suri. Laertes sureb ja enne surma annab Hamletile andeks,et too ta isa tappis ja palub ise andeks ,et Hamleti tappis. Nad annavad üksteisele andeks.Hamlet onsuremas ja palub Horatiol tõe isa surmast ka teistele rääkida,kuid Horatio tahab samuti mürgitatud jooki juua ja koos teistega surra.Hamlet teeb viimased jõupingused haarates peekri ja visates selle koos mürgitatud joogiga maha. Ja palub ,et Horatio tema loos räägiks teistele.Hamlet sureb. Norramaa prints saabus ja tõi Poolast võidu kaasa.Hamlet kuulis veel seda ,etta saabus enne surma ja ennustas tema uueks kuningaks saamist ja ka oma hääle andmist temale.
saadetakse Inglismaale. Laertes saabub Prantsusmaalt tagasi ning on marus oma isa surma pärast. Ta nõuab aru kuhu isa on maetud, kuid keegi ei tea kuhu Hamlet laiba jättis või mattis. Laevamehed tõid Horatiole ja kuningale kirjad. Hamlet kirjutab (Horatiole), et merereisil Inglismaale olid nad langenud piraatide ohvriks (jääb mulje, et see oli lavastatud rünnak). Hamlet palub Horatiol temaga kohtuda. Kuningas ütleb Laertesele, et Hamlet on ta isa tapnud, ning kättemaksuks lubab Laertes end tööriistana kasutada, et tappa Hamlet. Kuningal on plaan kahevõitlusest Laertese ja Hamleti vahel, kus esimese möök on terav ja mürgitatud. Lisaks sellele on ka varuplaan: Peeker milles on surmav jook. (Kuningas sai eelnevalt Hamletilt kirja kus to palub luba lossi ilmuda.) Ilmub Gertrud ja teatab Ophelia surmast, Ophelia uppus. Laertes, kuulnud oma õe surmast kurvastab veelgi...
ning nimetab poja hulluks Hamlet saadetakse Inglismaale. Laertes saabub Prantsusmaalt tagasi ning on marus oma isa surma pärast. Ta nõuab aru kuhu isa on maetud, kuid keegi ei tea kuhu Hamlet laiba jättis või mattis. Laevamehed tõid Horatiole ja kuningale kirjad. Hamlet kirjutab (Horatiole), et merereisil Inglismaale olid nad langenud piraatide ohvriks (jääb mulje, et see oli lavastatud rünnak). Hamlet palub Horatiol temaga kohtuda. Kuningas ütleb Laertesele, et Hamlet on ta isa tapnud, ning kättemaksuks lubab Laertes end tööriistana kasutada, et tappa Hamlet. Kuningal on plaan kahevõitlusest Laertese ja Hamleti vahel, kus esimese möök on terav ja mürgitatud. Lisaks sellele on ka varuplaan: Peeker milles on surmav jook. (Kuningas sai eelnevalt Hamletilt kirja kus to palub luba lossi ilmuda.) Ilmub Gertrud ja teatab Ophelia surmast, Ophelia uppus. Laertes, kuulnud oma õe surmast kurvastab veelgi...
annaabi.ee 
