Magevee jaotumine: 75% on igijää ja lumi. 24% on põhjavesi. Ülejäänud 1% jaguneb järgmiselt: 60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: merest aurustunud vesi kantakse pilvedena kaismaa kohale, kus ta maha sajab. Soe hoovus:Golfi hoovus väljub soojast Mehhiko lahest , jaguneb Atlandi ookeani keskosas mitmeks ning liigub põhja-Atlandi hoovusena ümber Skandinaavaia poolsaare. Külm hoovus: Benguela hoovus kulgeb Aafrika edelarannikul. Solsus maailmaere eri paigus sõltub selest kui palju jõgesid neisse suubub, kui suubub vähe jõgesid, siis on soolasem, aga mida rohkem jõgesid merre suubub seda magedam vesi on. Mda soolasem vesi seda madalamal temperatuuril seekülmub. Kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele- osad jõed toituvad sademetest, kui on palju sademeid kasvab ka veetase. Osadele jõgedele mõjub
horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on põhjustatud peamiselt tuule poolt. Hoovuste mõju ookeanide- ja mereäärsete maade kliimale on üli suur, sest nende kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Soe Golfi Hoovus, mis väljub soojast Mehhiko lahest, jaguned siis Atlandi ookeani keskosas mitmeks ning liigub Põhja- Atlandi hoovusena ka ümber Skandinaavia poolsaare. Hoovuse soe vesi hoiab Skandinaavia poolsaare fjordid pikalt jäävabad, see on aidanud kaasa näiteks omaaegse viikingite meresõidukultuuri tekkele. Fjord- pikk kitsas järskude kõrgete kallastega sügav ja hargnev merelaht või väin. Kui võrrelda meie kliimat samal laiuskraadil asuvate Siberi aladega, siis selgub, et Läänemere ääres asuvate maade aasta keskmine temperatuur on enam kui 10kraadi kõrgem, kuid
Looded- kuu külgetõmbejõu mõjul, tõus ja mõõn, kumbki veeseis kestab u 6 tundi, vahelduvad 2 korda ööpäevas, kasutatav elektri tootmisel. Hoovused- pindmiste veekihtide horisontaalne liikumine. Soojad hoovused- ekvaatori poolt. Külmad- pooluste poolt. Triivhoovused- püsivate tuule mõjul. Ühtlustavad maailmamere temperatuuri, mõjutavad kliimat, kannavad edasi planktonit. Hoovused, kui kliimamõjutajad- Soe golfi hoovus- Mehhiko lahest Euroopasse, soe õhk, jätk Põhja- Atlandi hoovusena. Labradori hoovus- muudab kanada kliima karmimaks. Külm Benguela hoovus- Antarktikast, aafrika, edelarannikul kuiv ja jahe, kõrbed. Soojad hoovused põhjustavad pehmema ja niiskema kliima. Väin- maailmamere erinevaid osi ühendav ja maismaad lahutav merekitsus. Gibraltari väin, Magalhaesi väin. Kanalid- Suessi ja Panama kanalid Põhjavesi- maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Liigub maakoores, moodustub sademetest ja on mage. Vett läbilaskvad kihid-
Jätkavad liikumist ka siis, kui väluvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. (Nt põhjapassaathoovus, golfi hoovus) 2. Äravooluhoovused – Vesi liigub triivushoovuste poolt ärakantud vee asemele( nt. labradori hoovus, California hoovus, Kanaari hoovus) SÜVAHOOVUSED Tihedam ja raske külm vesi sukeldub polaaraladel ( eriti Antartika mandrinõlval) laskuva hoovusena ookeani põhja poole. Edasi liigub põhjahoovusena aeglaselt troopika suunas, väljudes ookeani pinnakihti mandrite läänepoolsel mandrinõlval Nt. Peruu hoovus, Benguela hoovus
- Need on soojad hoovused - Äravooluhoovused - Vesi liigub triivhoovuste poolt ärakantud vee asemele - Näiteks: Atlandi ookeanis, Labradori hoovus, Kanaari hoovus, California hoovud - Need on külmad hoovused 2. Süahoovused - Suured - Tihedam ja raskem külm vesi sukeldub Antarktika mandrinõlval laskuva hoovusena ookeani põhja poole, edasi liigub põhjahoovusena troopika suunas väljudes ookeani pinnakihti mandrite läänepoolsel mandrinõlval - Näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul Peruu hoovus, Aafrika läänerannikul Benguela hoovus - Väikesed - Esinevad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel - Näiteks hoovus Vahemere ja Atlandi ookeani vahel
Hädaldamine viimase saja aasta paarikümnesentimeetrise veetõusu pärast näib sellel taustal lausa kohatuna. Ent sajad miljonid inimesed elavad mere ääres ja nende elamistolemist mõjutavad isegi sentimeetrid. Kõik, kes huvi tunnevad, teavad, et ilma tehakse meile Atlandi ookeanil. Tähtis osa selles töös on Golfi hoovusel ja tema jätkul PõhjaAtlandi hoovusel. Mõlemad kannavad sooja vett polaarjoone taha ja kindlustavad meile suhteliselt mõõduka kliima. Peale Golfi hoovusena alguse saava soojakonveieri on tähtis polaarfront kui eraldusjoon külmade polaarvete ja suhteliselt soojade veemasside vahel. Talved on Euroopas seda pehmemad, mida enam sooja vett liigub hoovusega Arktikasse, et seal jätkata oma ringlust juba süvaveena. Pinnakihist süvakihtidesse sukelduv vesi peab olema ümbritsevast veest suurema tihedusega, kas külmem või soolasem ehk siis mõlemad korraga. Käesoleval ajal sõltub see protsess rohkem temperatuurist kui soolsusest
kliimat kujundab. See hiiglaslik soojusmasin, mille pidevalt liikvel olev 13 miljoni kuupkilomeetri suurune veemass jaotab suure osa Päikeselt Maale saabuvast kiirgusenergiast soojuse näol ümber oma seaduste järgi. Soojad hoovused, sealhulgas süvahoovused, kannavad soojust troopikavöötmest pooluste poole, soojendades kliimat kõrgetel laiuskraadidel. Nii on põhjapolaarjoonel asuvad sadamad tavaliselt aastaringselt jäävabad, kuna neid "kütab" Atlandi ookeanist Norra hoovusena Barentsi merre tungiv Golfi hoovuse jätk. Samal laiuskraadil paiknevad teisalt pidevalt jääga kaetud Kanada fjordid ja jäine Gröönimaa. Antarktikast piki Lõuna-Ameerika läänerannikut põhja suunas voolav külm hoovus koos pinnaaluste vete kerkimisega on aga tegur, miks kohtame ekvaatoril asuva Peruu rannikul niiske troopikapalavuse asemel üsna jahedat kuiva kliimat. Ookeani ja kliima suhted pole tänaseni päris selged ning põhjused ja tagajärjed vahetavad sageli kohti
Juhan Smuuli kirjanduslikest sümpaatiatest, vaid ka antipaatiatest, heidavad valgust sellele, mida nimetatakse kirjanduslikuks maitseks ja mis tähendab alati, mis tahes lugeja puhul mõnevõrra rohkemat kui lihtsalt ühe kirjaniku ja raamatu eelistamist teisele kirjanikule ja raamatule. Smuuli eelistusteringi tunnussõnadeks peaks sobima suured realistid, kusjuures realismi tuleks seejuures mõista laua ja kunstiliseltki rikka, mitmekülgse hoovusena, nagu see ulatub Euroopa kirjanduses renessansist kui mitte just otse kirjaniku vahetusse kaasaega, siis umbkaudu 20. Sajandi keskpaigani. Selles loetelus on Shapespeare ja Cervantes, Moliére ja Fielding, Flaubert ja Stendhal, Smuulile ulgumerd meenutava loominguga L. Tolstoi ja Tehhov oma huumori ning ainulaadse kurbusega, France ja Rolland, Thomas ja Heinrich Mann. Niisugune oli selle Smuuli kirjanduslik maitse, keda ennast loeti juba paarikümnes
nendel laiustel, kus pinnakihi soolsus on keskmisest suurem, see väheneb koos sügavuse suurenemisega ning vastupidi pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv sügavuti. Soolsus mõjutab elustikku suurem suurema soolsuse korral. Põhja-Atlandil on kõrge produktiivsus tingitud jõgede suurest sissevoolust ning soojade hoovustega siia kanduvast soojast mereveest. Tihedus külm tihedam. Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini rand. Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid rannik. Lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm rannamoodustis.
kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel, ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Modernism võttis väga erinevaid vorme, enne kui ta betooni, terase ja klaasi hoovusena üle maailma sööstis. Modernistliku arhitektuuri iseloomustavad kõige paremini raudbetoonist kaldteed, välisrõdud, horisontaalsed aknad, avatud seinad, klaasplokkidest seinad ja betoonkuplid. [1] 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) loobusid arhitektid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistustest. Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega
keskmisest suurem, see väheneb koos sügavuse suurenemisega ning vastupidi pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv sügavuti. Soolsus mõjutab elustikku suurem suurema soolsuse korral. Põhja-Atlandil on kõrge produktiivsus tingitud jõgede suurest sissevoolust ning soojade hoovustega siia kanduvast soojast mereveest. Tihedus külm tihedam. · Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID · Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv. · Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini rand. · Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid rannik.
▪ Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt vaimsed. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise viis on vabatahtlik füüsiliste vajaduste piiramine või elimineerimine. ◦ Meeleline kultuur: ▪ Tegelikkus on ainult meeleorganitele antu, mida kujutatakse ette saamisena, protsessina, muutumisena, hoovusena, evolutsioonina, progressina. ▪ Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt füüsilised. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise viis on välismaailma ümberkujundamine ja ekspluateerimine Samuel Huntington (1927–2008) • Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria ◦ Tänapäeva maailm jaguneb põhiosas seitsmeks tsivilisatsiooniks, mis on omavahel suuresti vaenujalal.
Sealt leidi tulekivi ja kvartsi kilde, mille põhjal on osa uurijaid arvanud, et tegemist võis olla omaaegsete jäänustega, millega valmistati tööriistu. Seal koopas võisid elada neandertallased. Koobas on 25 m pikk ja 18m lai. Jää taandumine ja Balti jääpaisjärve kujunemine u 10 500 eKr. Jääaeg oli siia kaasatoonud Skandinaaviast rändkivimid. Põhja-Euroopas võis protsessi mõjutada jääsulamise vesi, mis mõjus golfi hoovusena. Billingeni katastroof (8213 või 9700 eKr) ja Joldia mere kujunemine Jää taandus järjest põhja poole. Rootsis Billingeni mäestiku lähedal tekkisid paisjärved, kust hakkas välja voolama ning tekkis ühendus Atlandi ookeaniga. Katastroofiks nim seda selleks, et tollal elas inimesi mererannikul, meri aga kadus ära. Läänemere saavutab mere tasapinna. Tekib Joldia meri. Hilispaleoliitilised kultuurid 19 000 - 9500 e Kr (A. Kriiska järgi): Ahrensburg, Swidry, Hamburg, Madeleine
Hoovused tekivad ka erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuute aladel. Vahemere vesi on Atlandi ookeani omast tihedam ja seetõttu on vahemere vee tase madalam. Kibrantari kaudu tungib Atlandi ookeani kergem vesi pindmises kihis vahemerre tihedushoovusena. Kui aga ühest kohast tuleb vett juurde siis peab teisest kohast seda ära voolama. Sügavates kihtides liigub vesi ka läbi ribaltari vastas suunas kompesatsiooni hoovusena vahemerest Atlandi ookeani. Hoovuste mõju ookeanide ja mere äärsete made kliimadele on väga suur, soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polar meredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused see vastu jahutavad soojamerede vett ja raanikute kliimat. NT: Soe golfi hoovus väljub soejast Mehiko lahest ja jaguneb Atlandi ookean mittme suguseks osaks ja liigub ümber Skandinaavia poolsaare. Golfihoovuses
mõned romaanid, mis päriselt realismile ei taandu. Näiteks Ilmar Talve allegooriline romaan ,,Maja lumes" (1952) tinglik maailm, see polnud päris realism. Muutus tuli 1950ndate alguses. Skeem sarnane luulega mõned juhtivad kirjanikud hakkasid kõige pealt oma loomingu laadi teisendama, kui tuntud kirjanik, midagi muudab, siis sellel on suurem kaal. Peavool oli sisustatud realistliku nostalgia proosaga, kuigi tuli juurde ka muud moodi realismi. Omaette hoovusena kirjeldatav modernistlik proosa, mis paistis silma vormiuuendusega. Ajaloolise proosa laine Ristikivi alates 1960ndate algusest, kuid see oli ka enne 1960ndaid. Ajaloolise proosa juures peetakse silmas kaugemat ajalugu. 1960ndatel tuli uus nooremaid autoreid, kuid 1970ndatel ja 1980ndatel enam mitte. 1940ndatel paguluses: August Gailit, August Mälk, K. Ristikivi, B. Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe. Paguluses debüteerisid: Arvo Mägi, Arved
Kaks peamist kultuurisüsteemi Ideatsiooniline kultuur: 1.Tegelikkust tajutakse kui mittemeelelist ja mittemateriaalset igavest olemist. 2.Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt vaimsed. 3.Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. 4.Nende rahuldamise/saavutamise viis on vabatahtlik füüsiliste vajaduste piiramine või elimineerimine. Meeleline kultuur: 1.Tegelikkus on ainult meeleorganitele antu, mida kujutatakse ette saamisena, protsessina, muutumisena, hoovusena, evolutsioonina, progressina. 2.Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt füüsilised. 3.Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. 4.Nende rahuldamise/saavutamise viis on välismaailma ümberkujundamine ja ekspluateerimine. Tsivilisatsiooniteooriad tänapäevad Tänapäeval on morfoloogilised kultuuri- ja tsivilisatsiooniteooriad levinud ennekõike sotsioloogias ja politoloogias; neid leidub ka ajalooteaduses, kuid nende maine kutseliste ajaloolaste seas on madal.
annaabi.ee 
