Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hoone soojakadude arvutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
välissein, välisõhk, välispind, sisepind, katuslagi, delta, kontrol, krohv, lambda, vahtpolüstürool, kasutan, soojakadu, kraadpäevad, energiatõhususe, raudbetoonplaat, parkett, kivikatus, niiskustõke, kipsplaadid, akende, klaaspaketi, välisuks, kannanarvestama ei pea). Leia soojustusmaterjali arvutuslik soojus-erijuhtivus. Andmed: λD= 0,035 T1= +10 T2= +18,5 Ψ1=0,4 Ψ2=0,5 Lahendus: λd= λD*Ft*Fm Ft=e0,0034*(18,5-10)=1,029 Fm=e4*(0,5-0,4)=1,492 λd=0,035*1,029*1,492=0,054 W/mK Ülesanne 8. Arvuta seina soojusjuhtivus U (W/m2K) ventileerimata, nõrgalt ventileeritud ja tugevalt ventileeritud õhkvahe variantidega ÜLESANNE 8 λ Ühik Paksus Ühik Sisepind Krohv 0,9 W/mK 5 mm Betoon 2 W/mK 300 mm Min.vill 0,037 W/mK 200 mm Tuuletõkkeplaat 0,4 W/mK 30 mm Õhkvahe W/mK 30 mm Laudvooder 0,12 W/mK 25 mm Välispind Lahendus:
14,5 on T2 ja 9,9 on T1 9 * f ehk 4 tuleb EVS 908-1:2010 lk 16 tab. 4.2 1 on 0,55 kg/m3 ehk 0,00055 m3/m3 2 on 0,65 kg/m3 ehk 0,00065 m3/m3 Vastus: Soojustusmaterjali arvutuslik soojus-erijuhtivus on 0,035529 W/mK 10 ÜLESANNE 8 ÜLESANNE 8 Ühik Paksus Ühik Sisepind Krohv 0,9 W/mK 5 mm Aeroc plokk 0,1 W/mK 325 mm Min.vill 0,039 W/mK 200 mm Tuuletõkkeplaat 0,041 W/mK 30 mm Õhkvahe W/mK 30 mm Tellis 0,85 W/mK 120 mm Välispind
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
8.2.2 Arvutusmudeli kirjeldus ja valideerimine 85 8.2.3 Ahju arvutusmudel 88 8.2.4 Energiatõhususarvutuste lähteandmed 90 8.2.5 Analüüsitud energiatõhususmeetmed 92 8.3 Energiaarvutuste tulemused 92 9 Põhimõttelisi renoveerimislahendusi 97 9.1.1 Välissein 99 9.1.2 Põrand 102 9.1.3 Pööningu vahelagi 105 9.1.4 Katused 106 9.1.5 Ventilatsioon ja küte 107 10 Järeldused 111 10
6 Vesi pinnase koostisosana Vesi võib pinnases esineda mitmesugusel kujul. Poorides asuvale veele võib gravitatsioonijõudude kõrval mõjuda ka kapillaarjõud ning osakeste vahelised elektromolekulaarjõud. Eriti viimaste toimel võivad vee omadused olla tavalise veega võrreldes oluliselt erinevad. Uurimised on näidanud, et kuigi saueosakesed on tervikuna elektriliselt neutraalsed, jaotuvad laengud nende sees ja pinnal ebaühtlaselt. Osakeste välispind, väljaarvatud teravad servad, on elektriliselt negatiivselt laetud. Vee molekulid on teatavasti dipoolid nende üks ots (hapniku aatom) kannab negatiivset laengut ja teine (vesiniku aatom) positiivset. Seetõttu nakkub vee molekul saueosakese pinnale positiivse otsaga (joon 2.2). 4 pinnase - osake adsorbunud vesi difusioonivesi vaba vesi Joonis 2.2 V ee esinem isvorm id pinnases
annaabi.ee 
