seemneumbrohtude tõrjevõttena tuntud kõrrekoorimist, see aitab ka säilitada mulla keemilisi varusid ja on hea keskkonnakaitse seisukohast. (Eesti mullastik 2011) 1.5. Muldade kasutussobivus Gleistunud leetjas muld (KIg) – Enamasti kasutusel kultuurrohumaana või kuivendatud põlluna. Metsaga katmata gleistunud leetjatele muldadele on kujunenud niisked pärisarurohumaad madala mustjuure, tulika – luht-kastevarre, kõrveköömne-sinihelmika, lubika-hirsstarna jt kooslustega. Selliseid looduslikke rohumaid esineb siiski vaid piiratud ulatuses üksikute väikeste alade kaupa. Niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse- lehtpuu segametsad. (Mullateadus 2012) Kui on hästi kuivendatud ja keskmise lõimisega (sl, ls 1, ls2), kuuluvad A agrorühma ehk heade põllutüübiliste haritavate maade hulka (Põllumaade metsastamine 2004). Sel juhul väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele (Penu 2006). Oder, Nisu ja kaer kasvavad
pärisaru- või palurohumaad. Taimekooslusest suurima osakaaluga on hariliku kasteheina madala mustjuure, angerpisti-lubika, hariliku kasteheina punase aruheina ja maarjaheina kooslused. Metsaga katmata gleistunud leetjatele muldadele on kujunenud niisked pärisarurohumaad madala mustjuure hariliku härgheina, kahkja tarna madala mustjuure, tulika luht-kastevarre, kõrveköömne-sinihelmika, lubika-hirsstarna jt kooslustega. [2] Leostunud muld leostunud muldade looduslikud rohumaad on kas kuivad pärisaru- või sürjarohumaad või niisked pärisarurohumaad. Taimekooslustest on lagedamatel ja kõrgematel aladel suurema osakaaluga angerpisti-lubika, lubika-mägitarna, mägiristiku madala mustjuure ja angerpisti-mägiristiku kooslused ning niiskematel aladel madala mustjuure hariliku härgheina, kahkja tarna madala mustjuure, tulika luht-kastevarre, kõrveköömne-
Kasutatakse enamasti karjamaana. Saagikus on madal ja seetõttu on palurohumaade majanduslik väärtus ka väikene. Palurohumaad jaotatakse kuivadeks ja niisketeks. Kuivad palurohumaadel on sagedamad taimekooslused lamba-aruheina jussheina, hariliku kasteheina punase aruheina, maarjaheina ning võnkvarre kooslused. Niisked palurohumaad on levinud gleistunud (pseudoleetunud) kahkjatel muldadel. Sagedamini leidub hirsstarna hariliku tarna ning tedremarana luht- kastevarre kooslust. Moodustavad ülemineku palu- ja soostunud rohumaade vahel. Pärisarurohumaad Kuivad ja parasniisked rohumaad enamasti karbonaatsetel muldadel, aga ka mitmesugustel gleistunud leetjatel muldadel. Tekkinud salumetsade ning laane- või palumetsade asemele. Varasemal ajal olid pärisarurohumaad enamasti hõredamad või tihedamad puisniidud, nüüdisajal on paljud pärisarurohumaad kujunenud kultuurniitude või põldude asemele
pilliroo, meri-mugulkõrkja, kareda kaisla, meri-nadaheina, randastri- rand-õisluha, rand- sõlmheina, hariliku soolarohu, rannika-tuderloa, lünktarna, hariliku lõhnheina, hariliku orasheina kooslused. Suprasaliinses vööndis on tavaliselt kõige enam kohatav punase aruheina kooslus, vähem leidub klibuvallidel kasvavaid roog-aruheina ja kõrge raikaeriku kooslusi, samuti veidi soostunud lohkudes ettetulevaid lubika ja hirsstarna-hariliku tarna kooslusi. Neis rannaniitude kooslustes on üsna arvukalt ka haruldasi ja kaitstavaid taimeliike nagu liht-randpung, rand-soodahein, hall soolmalts rand-tarn klibutarn, põhjatarn. 2) liivarandade taimekooslused - oosnevad peamiselt vähenõudlikest liivataimedest - psammofüütidest, kellele mereheidisega väetatud aladel lisanduvad lämmastikulembesed taimeliigid. Veepiiri lähedal kasvavad tavaliselt üksikud rand-ogamaltsa ja liiv-merisinepi isendid
sinika mänd, kuusk II-III kl. Gleimullad G 25,9% Eestimaast (1,263 mln. ha), 17,7% harit. maadest (208000 ha), 30% Eesti metsadest. - kestvalt või pikka aega liigniisked (märjad), kõik lõimised - huumushorisont toorhuumuslik AO (AT) või turvas < 30 cm T - mullaprofiili alumine osa tugevasti gleistunud (G või CG), savidel ja liivsavidel BG, CG või G, vahelduva veereziimiga - sinakas- või rohekashallil foonil roostepruune ja koolakaid laike Lubjalembesed taimekooslused (lubika-hirsstarna), Lääne-Eestis vähemkarbonaatsel lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus. Levik Lääne, Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis kohati 50-70%. Karbonaatsed gleimullad Gk 54000 ha e. 1,4% - kihisemine kõrgemal kui 30 cm, karbonaatsel moreenil või lubisetetel kestva liigniiskuse tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed. a) Paepealsed gleimullad Gkh b) Rähksed gleimullad Gk Leostunud gleimullad Go ja Leetjad gleimullad GI
Rannaniitude iseloomulikumaid ja levinuimaid taimi on tuderluga. Teistest taimeliikidest esineb rannikat, valget kasteheina, punast aruheina ja mustjat rebasesaba (Miilmets, 1981). Rannaniitudel levivad veel taimekooslustest: Soomusalsi kooslus, Rand - sõlmheina kooslus, merihumuri - liiv- vareskaera kooslus, rand-ogamaltsa - liiv-merisinepi kooslus, hariliku soolarahu kooslus, lünktarna kooslus. Esinevad ka mõned suprasaliinse rannikuniidu kavukohatüübi kooslused nagu hirsstarna - hariliku tarna kooslus ja lubika - maokeele kooslus (Paal, 1997). Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. Nende hulgas leidub mitmeid käpalisi: väga haruldane Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, Euroopa loodusdirektiivi II lisa liik soohiilakas, balti täpiline ja kahkjaspunane sõrmkäpp, harilik muguljuur, soo-neiuvaip ja harilik käoraamat. Euroopa mastaabis tähtsa liigina võeti hiljuti kaitse alla emaputk (Kukk, 2004).
Gleimullad G FAO Gleysols 25,9% Eestimaast, 17,7% haritavast maast · kestvalt või pikka aega liigniisked (märjad mullad) · huumushorisont toorhuumuslik AO (AT) või turvas <30cm T · mullaprofiili alumine osa tugevasti gleistunud, näitab G või CG, savidel ja liivsavidel BG, CG või G. Veereziim vahelduv sinakas või sinakas hallil foonil roostepruune ja kollakaid laike. Lubjalembesed taimekooslused (lubikas, hirsstarna), Lääne-Eestis vähem karbonaatsel lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus. Levik Lääne-,Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis 50-70% Jaotus: 1. Karbonaatsed gleimullad Gk · kihisemine kõrgemal kui 30cm, karbonaatsel moreenil või lubjastel kestva niiskuse tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed a. paepealsed gleimullad Gkh analoogsed gleistunud paepealsetega paas kõrgemal kui 30
· kestvalt või pikka aega liigniisked (märjad mullad) · huumushorisont toorhuumuslik AO (AT) või turvas <30cm T · mullaprofiili alumine osa tugevasti gleistunud, näitab G või CG, savidel ja liivsavidel BG, CG või G. Veereziim vahelduv - sinakas või sinakas hallil foonil roostepruune ja kollakaid laike. Lubjalembesed taimekooslused (lubikas, hirsstarna), Lääne-Eestis vähem karbonaatsel lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus. Levik Lääne-,Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis 50-70% Jaotus: 1. Karbonaatsed gleimullad Gk · kihisemine kõrgemal kui 30cm, karbonaatsel moreenil või lubjastel kestva niiskuse tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed a. paepealsed gleimullad Gkh - analoogsed
jõe luhal esinenud taimekoosluste levikust, floristilisest koosseisust ja majanduslikust kasutamisest. Põhilise osa tööst moodustas materjal, mis koguti Halliste jõe paremkaldal esinevatelt luhaniitudelt. Kokku registreeriti 187 kõrgemat soontaimeliiki ja 18 samblaliiki. Kogu kirjeldataval alal eraldati 20 taimekoosluse tüüpi. Kõige suurema levikuga märgiti Deschampsia caespitosa (luht-kastevarre)-Carex panicea (hirsstarna), Carex panicea 13 (hirsstarna)-Carex goodenowii (C. nigra ssp. nigra, hariliku tarna alamliigi), Carex disticha (lünktarna), Carex gracilis (saleda tarna) kooslusi. Ülevaatlikke andmeid Halliste luha kohta kajastab ka T. Pullissaare diplomitöö "Materjale Kasari, Halliste ja Navesti luhaniitude taimkattest" (1959). Välitööde käigus tehti 290 geobotaanilist analüüsi, neist Soomaa luhtadelt 85. Anti ülevaade luhal levivatest
Puurindes kasvab üksikuid kaski, rohurindes ohtralt kõrrelisi ja tarnu. 2. Soostunud rohumaade klass- ajutiselt või alaliselt liigniisked, tavaliselt reljeefi nõgudes. Toorhuumuslik kiht kuni 30 cm. Tekkinud soostunud metsade raie- või aruniitude soostumise tagajärjel. 2.1. Soostunud rohumaade tüübirühm 2.1.1. Liigivaese soostunud rohumaa kkt.- levinud karbonaadivaesel lähtekivimil, enamasti soostuvad palurohumaad. Laialt on levinud hirsstarna hariliku tarna kooslus. 10 puisniit- hõreda puurindega (liituvus alla 0,3) niit. 17 2.1.2. Liigirikka soostunud rohumaa kkt.- toituvad karbonaadirikastest vetest. Tavaliselt puisniidu ilmelised rohumaad 2.1.3. Allikalise soostunud rohumaa kkt.- tüüpilised looduslikud kooslused, mis ei talu kuivendamist. Sarnased liigirikastele madalsoodele (saab eristada turbakihi
cm pikkuse sulgjalt haruneva varrega sammal. Nii varre kui ka selle harude tipud on ligistunud lehtede tõttu teritunud ja jäigad (siit ka sambla nimetus!). Varre oksatipud on nii teravad, et isegi torgivad veidi. Lehed ise on munajad ja lühidalt teritunud tipuga. Turvastunud muldadel kasvab teravtipp koos tüviksambla, soovildiku ja hariliku tiivikuga. Luht-kastevarre-mätastarna koosluses, lubika- pääsusilma koosluses ja hariliku tarna-hirsstarna koosluses aga kasvab teravtipp koos niidukäharikuga. Raiestikud uuenevad peamiselt sookasega. Hõredate puistute alustaimestik muutub pärast puistu raiumist suhteliselt vähe, mõnevõrra suureneb kõrreliste, karusambla ja turbasammalde katvus. Levik: peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis, saartel. Tähtsamad taimekooslused: tarna-kaasik, tarna-männik, tarna-kuusik. 6.3. ANGERVAKSA KASVUKOHATÜÜP (An)
annaabi.ee 
