tootis enamiku Eesti elektrienergiast ka 1990. aastate alguses. Tootmise ja põllumajanduse suur osatähtsus ja infrastruktuuride ja teenindussektori väike roll majanduses aitas elavdada kinnisvara- ja äriteenuste turgu. 1980. aastatel panustati palju Muutused majanduses 1990. aastate alguses ei eelistatud ühtegi majandusharu teistele, oluline oli kohanemine Lääne turuga. Majandus oli ebamäärane ja hinnastruktuur muutuv Tootmise järsk vähenemine ja välisriikide majandusšokk langetasid SKT-d 36% (1990- 1994) 1995. aastal algas majanduskasv 1995. aastal kasvas SKT 4,6%, 1996. aastal 4,0% Tööstustoodang kasvas 1995. aastal 10,3%, 1996. aastal 2,6% 1997. aastal kiirenes majanduskasv veelgi Muutused majanduses Toidutööstus, mis oli 1990. aastate keskpaigas suunatud põhiliselt Vene turule, kannatas tänu
,,freemium business model" jt) Ärimudel on äriidee hindamine erinevate kategooriate alusel. Neli põhikomponenti: põhistrateegia (kuidas konkureerib, kus turul, taotluslik eelis), strateegilised ressursid(tuumkompetentsid ehk mida osatakse eriti hästi ja strateegilised varad ehk midagi haruldast mida ettevõte omab),partnerlusvõrgustik (hankijad, allhankijad jne) ja kliendisuhted (sihtturg, turustuskanalid, klientidele pakutavad tugiteenused, hinnastruktuur). ``Bite and hook'' nn ``sööt'', ehk müüakse odavalt, vb ka kahjumiga ent seejärel teenitakse lisatoodetelt või teenustelt. NTX: mobiiltelefonid ja kõned ``Bircks and click business model'' traditsioonilise ja online tegevuse integreerimine, kus internetipood toetab tavapoodi tellimustelt, kättesaamine kohapealt. ``Freemium business model'' baastoode/teenus tasuta, paremvariant tasuline. NTX: veebiteenused, tarkvara, Skype 29
võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms Kliendisuhted: sihtturg, klientideni jõudmine turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne, klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont ja hooldus, klienditelefonid, veebilehed, parkimisvõimalused jms), hinnastruktuur nt aja- või tulemusepõhine tasu (konsultant, autorent jms), suurem tulu tootest või pakutavatest lisateenustest jne. 48. Ettevõtluse areng Eestis majandusreformide käigus (seis enne 1985. aastat, ning olukorra muutumine reformide käigus). Eelne seis: · Eesti majandus äärmiselt kontsentreeritud vähe ettevõtteid, nende keskmine suurus väike. Nt 1985. a oli Eestis vaid 270 tööstusettevõtet, neist vaid kolmekümnes oli alla 100
ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg, klientideni jõudmine turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne, klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont ja hooldus, klienditelefonid, veebilehed, parkimisvõimalused jms), hinnastruktuur nt aja- või tulemusepõhine tasu (konsultant, autorent jms), suurem tulu tootest või pakutavatest lisateenustest jne. 48. Ettevõtluse areng Eestis majandusreformide käigus (seis enne 1985. aastat, ning olukorra muutumine reformide käigus). Eesti majandus äärmiselt kontsentreeritud vähe ettevõtteid, nende keskmine suurus väike. Nt 1985. a oli Eestis vaid 270 tööstusettevõtet, neist vaid kolmekümnes oli alla 100 töötaja.
võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms Kliendisuhted: Sihtturg; klientideni jõudmine – turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne; klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont ja hooldus, klienditelefonid, veebilehed, parkimisvõimalused jms); hinnastruktuur – nt aja- või tulemusepõhine tasu (konsultant, autorent jms), suurem tulu tootest või pakutavatest lisateenustest jne. Ärimudelite näited: „bite and hook“ „razor and blade“ business model – „sööt“ – odavalt, ka kahjumiga, seejärel teenitakse lisatoodetelt või teenustelt – nt mobiiltelefonid ja kõned, tindiprinterid ja tindikassetid. Nintendo wii. Narkodiilerid? (esimene tasuta – tekib sõltuvus – muutub tasuliseks)
võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg, klientideni jõudmine turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne, klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont ja hooldus, klienditelefonid, veebilehed, parkimisvõimalused jms), hinnastruktuur nt aja- või tulemusepõhine tasu (konsultant, autorent jms), suurem tulu tootest või pakutavatest lisateenustest jne. 26. Äriplaani olemus ja võimalikud sihtgrupid. Äriplaan on ettevõtte äriidee edasiarendus (kava äriidee elluviimiseks) kajastades sõnades ja numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab. Äriplaani koostades vaadeldakse ettevõtet tervikuna ja kajastatakse tema tegevuse
Firma müüb kuni koguseni Q*, kus viimase müüdud toote tulu võrdub piirkuluga. Vahe iga ostja hinna ja firma keskmiste kulude vahel tootmaks kogust Q* on tema kasum. Üldised näited esimese järgu diskrimineerimisest: autodiilerlus sellel turul ostjad reeglina pole valmis maksma avaldatud hinnakirjahinda; teeäärsed- või turumüüjad, kes kauplevad puuviljagaköögiviljaga ei looda samuti saada esimest küsitud hinda jne. Teise astme diskrimineerimine. Selle võtte puhul mingi toote hinnastruktuur kujuneb müüdud ühikute koguse alusel. Üldiseks näiteks on koguseline allahindlus. Selle meetodiga püüab müüja kätte saada teatud osa tarbija hinnasäästust. Kõige kõrgemat hinda küsitakse väikeste koguste ostjatelt ja madalaimat hinda antakse oma piirkulude tasemel suurtele ostjatele. Selle meetodi näiteks on koguselised hinnasoodustused energiakasutuses; kaaluühiku erinevad hinnad erineva suurusega pakendite puhul isegi jaekaubanduses
ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg, klientideni jõudmine turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne, klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont ja hooldus, klienditelefonid, veebilehed, parkimisvõimalused jms), hinnastruktuur nt aja- või tulemusepõhine tasu (konsultant, autorent jms), suurem tulu tootest või pakutavatest lisateenustest jne. Ärimudeli defineerimiseks tuleb vastata kahele küsimusele: 1. Kelle taskus on sinu raha? 2. Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada? St tuleb määratleda kliendid, ning nende lahendatav probleem. Samuti müügimehhanism, millega tagad, et su tulud ületavad kulusid.
ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg, klientideni jõudmine turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne, klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont ja hooldus, klienditelefonid, veebilehed, parkimisvõimalused jms), hinnastruktuur nt aja- või tulemusepõhine tasu (konsultant, autorent jms), suurem tulu tootest või pakutavatest lisateenustest jne. Ärimudeli defineerimiseks tuleb vastata kahele küsimusele: 1. Kelle taskus on sinu raha? 2. Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada? St tuleb määratleda kliendid, ning nende lahendatav probleem. Samuti müügimehhanism, millega tagad, et su tulud ületavad kulusid.
n A B C D kogus n A - originaalne või esmane hinna struktuur B - suurendatakse hinda C - säilitatakse hind ja suurendatakse kasumit I. D - alandatakse hinda ja alaneb ka kogutulu Järgnevalt toimingud erinevatele võimalustele A. Originaalne hinnastruktuur ehk esmane hinna struktuur Kogutulu = müüdud kauba kogus (n) x toote hind (P) Kogukulu = muutuvad kulu + püsikulud Need on vajaminevad kulud toodangu valmistamiseks. B. Suurendada müügihinda Konkurentsi tingimustes on hinna tasemel teatud piir, mida kontrollitakse tarbija poolt. Tarbija on nõus maksma rohkem, kui ta teab, et toote väärtus on suurem või on lojaalne
kogupakkumise kõver asendist AS0 kõrgemale hinnatasemele AS1. Kui kogunõudlus jääb samal ajal püsivaks, siis väheneb tootmismaht koguseni Q1 ning makroökonoomiline tasakaal saabub hinnatasemel P1 punktis E1. Antud juhul kõrgem hinnatase mitte ei suurenda, vaid vähendab pakkumist! Sellist olukorda nimetatakse ka stagflatsiooniks, mis iseloomustab situatsiooni, kus langev tootmismaht toob kaasa hinnakasvu. Kiire inflatsioon ning deformeerunud hinnastruktuur aga pidurdab majanduskasvu veelgi ning suurendab sotsiaalseid probleeme. Sellises olukorras nähakse toodangumahu suurendamise võimalust kogunõudluse stimuleerimises, mis vähendab tööpuudust, vaatamata sellele, et inflatsioonitase võib veelgi suureneda. Pakkumissokk võib olla ka vastupidise mõjuga. Tootmiskulude kiire ja oluline vähenemine võib põhjustada tootmismahu hüppelist kasvu ja ületootmist, sest kogunõudlus ei suuda suurenenud
n A B C D kogus n A - originaalne või esmane hinna struktuur B - suurendatakse hinda C - säilitatakse hind ja suurendatakse kasumit I. D - alandatakse hinda ja alaneb ka kogutulu Järgnevalt toimingud erinevatele võimalustele A. Originaalne hinnastruktuur ehk esmane hinna struktuur Kogutulu = müüdud kauba kogus (n) x toote hind (P) Kogukulu = muutuvad kulu + püsikulud Need on vajaminevad kulud toodangu valmistamiseks. B. Suurendada müügihinda Konkurentsi tingimustes on hinna tasemel teatud piir, mida kontrollitakse tarbija poolt. Tarbija on nõus maksma rohkem, kui ta teab, et toote väärtus on suurem või on lojaalne
n A B C D kogus n A - originaalne või esmane hinna struktuur B - suurendatakse hinda C - säilitatakse hind ja suurendatakse kasumit I. D - alandatakse hinda ja alaneb ka kogutulu Järgnevalt toimingud erinevatele võimalustele A. Originaalne hinnastruktuur ehk esmane hinna struktuur Kogutulu = müüdud kauba kogus (n) x toote hind (P) Kogukulu = muutuvad kulu + püsikulud Need on vajaminevad kulud toodangu valmistamiseks. B. Suurendada müügihinda Konkurentsi tingimustes on hinna tasemel teatud piir, mida kontrollitakse tarbija poolt. Tarbija on nõus maksma rohkem, kui ta teab, et toote väärtus on suurem või on lojaalne
n A B C D kogus n A - originaalne või esmane hinna struktuur B - suurendatakse hinda C - säilitatakse hind ja suurendatakse kasumit I. D - alandatakse hinda ja alaneb ka kogutulu Järgnevalt toimingud erinevatele võimalustele A. Originaalne hinnastruktuur ehk esmane hinna struktuur Kogutulu = müüdud kauba kogus (n) x toote hind (P) Kogukulu = muutuvad kulu + püsikulud Need on vajaminevad kulud toodangu valmistamiseks. B. Suurendada müügihinda Konkurentsi tingimustes on hinna tasemel teatud piir, mida kontrollitakse tarbija poolt. Tarbija on nõus maksma rohkem, kui ta teab, et toote väärtus on suurem või on lojaalne
annaabi.ee 
