suusõnalisel teel rapsoodide poolt, kes nimetasid endid eriliselt homeriidideks ja moodustasid terveid koolkondi. Säärase suusõnalise traditsiooni juures eeposte tekst hakkas aga aja jooksul kannatama moonduste all, ka kippus seos üksikute osade vahel katkema. Selle vältimiseks Ateena riigimees Solon VI saj. alguses e. Kr. tegi korralduse, et Homerose eeposte avalikkude ettekannete aluseks olgu kirjutatud eksemplarid, ja paarkümmend aastas hiljemini türann Peisistratos laskis avaldada esimese redigeeritud ametliku koguväljaande mõlemast teosest, mis sai edaspidiste retsitatsioonide seaduslikuks aluseks. Homerose eeposte teksti edaspidine saatus sai sõltuvaks Aleksandria teadlaste tegevusest III - II saj. e. Kr..
Jääb ta teist korda ilmumata, maksab ta jälle ühe veeringu. Kes aga kolmat korda jääb ilmumata, heidetakse gildist välja. 12. Kui keegi meie gildi vendadest peaks vaeseks jääma, nii et ta raha joomingute jaoks ei suuda maksta ja on ta teotamata paljaks jäänud mees, siis võib ta ilma rahata osa võtta kolmest suurjoomingust. Sureb ta vaesuses, siis maetakse ta samuti, nagu teisedki vennad. Paranevad aga hiljemini tema asjad, nii et ta enese eest joominguil suudab maksta, võib ta jälle neist oma maksu eest osa võtta. 13. Keegi ei tohi üle kahe külalise kutsuda ega kellelegi teisele külalisraha anda, et oma ( üle kahe ) kutsutud külalise eest maksta. Toimib keegi selle vastu, maksab ta ½ veeringut trahvi. 14. Jätab keegi õhtul oma külalise eest maksmata, peab ta järgmisel päeval maksma külalisraha kahekordselt. 15
määratakse võistlejad jooksudesse tehnilise delegaadi poolt, kuid igas jooksus peab olema 5 või enam jooksjat. EESTI SPORTLASED KÜMNEVÕISTLUSES Hetkel kuulub Eesti rekord kümnevõistluses Erki Noolele punktisummaga 8815, millega ta võitis ka 2001. aasta maailmameistrivõistlustel hõbemedali. See on ka ainus maailmameistrivõistluste medal, mille Eesti on saanud. Olümpiamängudel on eestlased aga kolm korda medali võitnud kõige hiljemini võitis meile medali taaskord Erki Nool 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys, kus ta saavutas kullapositsiooni. See oli Eesti esimene kuldmedal kümnevõistluses. Enne teda saavutas hõbedapositsiooni eestlane Rein Aun, kes võistles küll NSV Liidu eest, ent sellest hoolimata võime uhkust tunda ta saavutuse eest punktiskooriga 7842 1964. aasta olümpiamängudel Tokyos. Kõige varasem medal läheb aga taaskord Eesti nimele 1924. aastal Pariisi olümpiamängudel
Leidsin mõned lõigud Sokratese surmapäeva kirjeldusest ja tema kahekõnest innuka õpilase Kritoniga. Sokrates Kritonile(Sokratese innukas õpilane, kes tahtis oma varanduse ohverdada selleks, et Sokrates vabastada vanglast) ,,Need, kellest sa räägid, talitavad nõnda täitsa põhjendatult, sest nad arvavad sellest kasu saavat; mina aga jätan selle tegemata täitsa põhjendatult, sest mina ei arva sellest midagi kasu saavat, kui võtaksin mürki veidi hiljemini; naeruvääristuksin ainult iseenese silmis, ihaldades elada ning püüdes säästa, kus pole enam midagi säästa. Nii siis kuula sõna, mine ja ära tõrgu!" Sokrates nutvatele inimestele hetk enne enda surma: ,,Mis te ometi teete, veidrad inimesed! Mina just sellepärast saatsingi naised minema, et nad niimoodi ei talitaks; sest ma olen kuulnud, et elust tuleb lahkuda heade ennete saatel. Nii siis olge vaiksed ning kannatlikud." Tema aga kõndis
kahest igavikust piiratud: Üks nendest see, mis enne oli, Ja teine, mis on pärast meid O. Lutsul puudus luuleloominguks vastav anne ja vormitunne. Ta loobus luuletamisest jäädavalt ja andus proosaloomingule, leides seega varakult erilisi eksisõite tegemata oma õige ala. Lutsu meelepärane ja andekohane kirjandusvorm on kõigepealt jutustus ja selle järel näidend ja följeton, sõnastatud sidumata kõnes. Följetone kirjutas ta ajalehtedele ,,Postimees" ja ,,Päevaleht". Hiljemini, 1912. a. algusest peale avaldas ta neid pilke- ja naljalehes ,,Kilk", mida K. Pinkovski välja andis. Oma följetonide eest sai ta Pinkovskilt soliidse honorari, nimelt 10 kop. realt, mis oli tolle aja kohta kõrge reatasu. 1908. aastal ilmus tal ajalehe ,,Elu" kaasandes ,,Kirjandus ja teadus" kaks följeton-jutustust: ,,Unenägu" 62. numbris ja ,,Pungad" 70. numbris Esimeses palas jutustab ta peost ja joomingust pritsimajas ja pidusöögist, mis oli korraldatud uue pritsi
Noarootsi nime andsid eestlased Haapsalu juures olevale poolsaarele, 19. aastasaja esimesel poolel veel pärissaarele, sellepärast, et elanikud nuga, pussi alati kaasas kandsid. Kaasaskantavate nugade pärast hakati saare elanikka noarootslasteks ja saart Noarootsiks kutsuma. Rootslased ise ja sakslased hüüavad poolsaart Nuckö. Võimalik ometi ka, et eestlased Noarootsi nime ,,Noa" rootslaste Nukö, Nuko nimest moodustanud, alguses ehk Nuo ütelnud ja hiljemini Noa. Noale lisati seletuseks veel Rootsi juurde. Saartest ja randadest kaugemale südamaa sisse ei ole Eesti Rootsi asundused ulatunud. Siiski tabame saarte ja ranna ,,Rootsi" nimeliste kohtade kõrval veel kaugemalgi niisuguseid. Rootsiküla vald ja Rootsiküla Kihelkonnas, Rootsiküla Reigi kirikuvallas, Rootsiküla Nigula Orus kuulutavad selgelt, et neis paigus vanasti tõesti Rootsi asundused olnud
Hindamiskomisjoni kolmest liikmest soovitas üks "Tabamata imele" auhinda, teised kaks olid vastu. Nähtavasti tundus aga hinnamõistjaile kui ka eestseisusele ülekohtuna jätta minu töö, millele juba Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-osakonna kõrgeim auhind osaks oli saanud, sootuks tunnustamata, ja nad otsustasid teise selle aasta kõrgeima auhinna määrata ühele minu raamatule ("Jutustused"), mis ei kuulunudki hindamisaasta toodangusse, sest et ta hiljemini, 1913. a. alul, oli ilmunud. See väärsamm osutus veel eriliselt vääraks seltsi tolleaegse esimehe, pastor Villem Reimani, meelest, kes ähvardas ametist taganemisega, kui minule mingi auhind määratakse. Selle härra kristlik tolerants ei küündinud nii kaugele, et ta ilukirjanduslikus autoris oleks võinud unustada poliitilise ja ilmavaatelise vastase, tema kristlik moraal ei pidanud paljuks mõjustada hinnamõistjaid ja
Püsiva väärtusega teose aga, kus tema intelligentne, satiiriline talent kõige kunstipärasemalt on avaldunud, lõi ta 5-pildilise dramaatilise luuletisega ,,Üks hing pärast surma" (ilmus kogus Uued luuletised 1841). Sellesse vormiküpsesse allegoorilisse satiiri on ta koondanud kogu oma usulise, poliitilise ja kunstilise maailmavaate ja vaimukuse. Teos on taani kirjanduse üks kõrgkohti nii vormilt kui ka mõtteliselt. Oma ajakirjades ,,Köbenhavns Flyvende Post" (1827-28 ja 1830) ja hiljemini ,,Intelligensblade" (1942-44) jälgis Heiberg asjatundliku kriitikaga kaasaegset kirjanduslikku elu. Tema hinnanguid võeti arvesse, ta omandas pealinna esteetilise maitse määraja seisukoha ja leidis mõtteosalisi ka kirjanike seas. Samal ajal tegutsesid ka taanistunud juut Henrik Hertz (1797-1870), kes kirjutas samuti kaasaja-ainelisi lustmänge ja romantilisi laulumänge; Christian Winther (1796-1876) laulis
Valla ja ühtlasi kirikupiirkonna keskuseks on Vara küla, millest esmateateid on juba 1496. aastast (Warral). Külalt ja mõisalt on vald ka nime saanud.6 Küla keskuses asuvad praegu koolimaja, vallamaja, lasteaed, korterelamud, poed jm. Tähelepanuväärsed on põlised tammed ja lehised Vara pargis. Pargi juurde kuulub kilomeetripikkune allee, kus asus Vara mõis. Orduajal omas mõisat Zoege, rootsiajal v. Tiesenhausen´i perekond. Naispärijate kaudu sai mõis Wrangell'i ja hiljemini, 1836. aastal Sievers'i perekonnale. 7 Viimane mõisahoone ehitati 1809. aastal, ümber- ja juurdeehitised olid aastast 1851 8. Praeguseks on hoone kahjuks varemetes. 4 Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925 5 http://www.varavald.ee/ 6 K. Kirt "Siin- ja sealpool maanteed. Tartu rajoon". Tln, 1988 lk 66 7 Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925 8 K. Kirt "Siin- ja sealpool maanteed. Tartu rajoon". Tln, 1988 lk 67
kool). Suurem osa tema lauludest on seotud sisimate tunnete ja meeleolude väljendamiseg, igatsuse ja armastusega; mõne jumalatari kultuspidustustega, pulmad, sõbrataride suhted. Suur osa loomingust moodustavad epitalaamionid ehk pulmalaulud. Kirjutas samuti enda loodud neljarealises stroofis ,,Sappho" stroofis. Asjaolu, et suur osa Sappho lauludest on pühendatud tütarlastele, on tekitanud hiljem lesbismimõiste. Ta looming on leidnud kajastust roomas, hiljemini ka Lääne- Euroopas ja vene kirjanduses. Aioolia dialekt. Anakreon: kirjutas joonia dialektis. Tema luule on pealtnäha lihtne, elegantne, mänglev, kuid selle taga peitub tõsine poeeditöö, viimistletus, keeleliselt läbimõeldud ja lihvitud sõnastus, mis kasutab ka kõlamänge, assonantsi (vokaali kordumine sõna algul) ja alliteratsiooni (konsonandi kordumine). Teemadeks on enamasti kaunid neiud, vein ning naljatlevalt käsitletud tunded. Poliitilisi teemasid ei olnud
vahelisi võitlusi, laule ja nalju noorpaari kambri ees. Kirjeldatakse ka mõrsja veetlust. Oma luules toob Sappho mõnikord terveid episoode mütoloogiast, kirjeldades nt. Helena röövimist, Hektori ja Andromache pulmi jne. Sappho kasutab mitmekesiseid värsimõõte, kuid eriti kuulsaks sai neljarealine nn Sappho stroof. Oma tundekülluse, fantaasiarikkuse ning erilise sarmikuse tõttu olid Sappho luuletused antiikajal väga hinnatud. Ta looming on leidnud kajastust rooma, hiljemini ka Lääne-Euroopa ja vene kirjanduses. Säilinud on üle 200 fragmendi, esitati lüüra, kitaara, keelpilli saatel, kirjeldas elu pisiasju, tundeid. Alkaios- (u. 630-580 eKr). Alkaios lõi samuti uue värsimõõdu- Alkaiose stroof. Elas Sapphoga üheaegselt, Alkaiosel oli samuti sõpruskonnaga seotud luule. Nende luule erinevus: Alkaios osales kodusaare Lesbose poliitikas aktiivselt, Sappho mitte. Alkaios osales rivaalitsevate rühmade võistluses. Alkaiose loomingus
Rahvapärimus 56 Kägu, kägi ehk kukulind põlvneb alles hilisemast ajast; alguses puudunud ta lindude hulgas. Inimesest tekkinud käo ilmaletulemise kohta leidub mitu teisendit. Naine tapab lapse, annab mehele liha süüa, tütar viib kondid metsa kännule -- neist tekib kägu. Teisendi järele tapab ema võõrastütre, kes omast tütrest ilusam ja osavam. Mees viib võõrastütre kondid käsikivile, kus kontidest kägu sigib, kes hiljemini võõrasemale laseb käsikivi kaela sadada. Legendi järele moondab Jeesus kaks tapetud last lindudeks, ühest saab kägu, teisest pääsuke. Wiedemanni teadete järele sünnib kägu vaeslapse südame. 8. Kühmnokk-luik (Cygnus olor) Linnu levila on lai: parasvöötmes Briti saartest kuni Ussuurimaani. Kõikjal sellel maa-alal on ta võrdlemisi haruldane ja pesitseb suurte vahemaade tagant, aga mitmes piirkonnas puudub hoopiski. Pisut sagedasem on ta
Jimi valedega narriks teha. See seal on praht; ja praht tähendab inimesi, kes pori pilluvad oma sõprade pähe ja neid häbistavad.» Siis tõusis ta pikkamisi püsti ja läks vigvami, sõnagi enam lausumata. Aga sellest oli küllalt. Tundsin end nii alatuna, et oleksin suudelnud tema jalgu, kui oleksin võinud oma sõnad tagasi võtta. Möödus viisteist minutit, enne kui ma endast jagu sain ja läksin ja ennast alandasin neegri ees, -- kuid ma tegin seda ega ole seda hiljemini iial kahetsenud. Ma ei narrinud teda 'iial enam alatute tempudega ega oleks seda ka tol korral teinud, kui oleksin teadnud, et see teda niiviisi kurvastab. 16. PEATÜKK Magasime peaaegu päev otsa ja sõitsime öösel edasi. Natuke maad meist ees liikus määratu suur parv; võttis aega, kuni sellest mööda jõudsirrfe. Parvel oli neli pikka aeru kummaski otsas; järeldasime sellest, et see kandis vististi umbes kolmekümmend meest. Parvel oli viis 298
Seletused kontinentaaltriivi kaudu on tihtipeale väga huvitavad ja globaalse tähendusega. Teisalt - kontinentide triivist tulenevad muudatused on samuti osutunud üpris kardinaalseiks. Eriti massiivne oma effekti ulatuses oli P- ja L - Ameerika kokkukasvamine, mis praegusel lõplikul kujul toimus vaid 3 MAT. Olukorra teeb veel huvitavamaks see, et PA ja LA olid koos ka ca 50 MAT, kuid lahknesid taas. Paljud moodsad kõrgemad taksonid arenesid väja aga alles hiljemini ja seega sattusid vaid PA’sse. Samas LA läks oma, erakordselt huvitavat rada. Arenes väjlja mõõkhambuline kukkurkiskja (joon), armadrillide hiigelvorme ülitugeva kilvbiga ja koguni näriline ca ninasarviku mõõtmetega näriline, hiiglaslikud laiskelejate sugulased jne. Jupiti (üle meresaarte ?) siiseränne (vahetus) algas juba varases Oligotseenis, kuid just 3 MAT, seoses Panama sulgumisega, muutus see massiliseks: Great American Interchange .
" Need viimased sõnad olid nii kavalasti öeldud, et Indrek peaaegu võpatas ja tal isegi välgatas mõte, nagu võiks härra Maurus tema tassikõrvade tõsist päritolu teada, või vähemalt aimatagi. Kaotada põhjus või ettekäänegi üksinda söögituppa minemiseks või sealviibimiseks, see pani mõtlema, nagu oleks Indrekul tõepoolest südamel proua Malmberg, kes armastab rääkida noorte inimestega nii tarka juttu. Aga ka siin ta sai lõpuks enesest võitu ja, nagu hiljemini selgus, väga õigel silmapilgul, sest tema südamevõrgutaja viibis Saksamaal ja ei olnud teadagi, millal ta sealt tagasi tuleb. ,,Palju teil raha on?" küsis direktor viimaks, kui ta nägi, et Indrek kuidagi järele ei anna, hakka heaga või katsu kurjaga, ja kui poiss oli summa nimetanud, ütles ta: ,,See on vähe, sellega ei saa; sest te lähte ju kõrgemasse klassi, seal on kallimad kooliõpetajad." Aga ise sirutas ta juba käe raha vastuvõtmiseks, nagu oleksid kaubad koos
annaabi.ee 
