Tavaline postmodernne teos ei taotle saladuse või tõe paljastamist, vaid üksnes fikseerib need, jättes ruumi filosofeerimisele – “mis on üldse võimalik”. Autorist saab filosoof. 70ndatel hakkasid postmodernismi mõistet tarvitama kunstikriitikud. Postmodernismile omistatakse järgmised tähendused: Pärast modernismi tulev – laiendab tendentse, mis modernismis juba sündinud Kontramodernism – kummutab, oponeerib ``hiliskapitalismi ekvivalent`` - kogu postindustriaalne kapitalism Järelmoderism Kunstistiilide eklektika ``Globaalse küla`` fenomen – kultuuride, rasside, imagode, kapitali, toodete, teabe globaliseerumine. Postmodernismi märksõnad: Kaos – maailm pole selgelt etteantud, mis ootab avastamist, tundmaõppimist, korrastamist, vaid hoopis määratlematu, suhteline, osaduslik.
Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? - kirjandust ei saa uurida, pööramata tähelepanu kirjanike sotsiaalsele staatusele, üldse naiste ja meeste asendile ühiskonnas. 18 6. Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastiss kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe?
kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul 29 muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? 30 Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F
muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? (Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspekti (postmod. Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F
Nad taotlesid kriitilise teadmise kaudu autonoomse subjekti ülesehitamist ning pidasid teaduste kaudu autonoomse subjekti ülesehitamist ning pidasid teaduste ainsaks õigustuseks empiirilisele subjektile(s.o proletariaadile) vahendite loomist, mille abil too vabaneks võõrandumisest ja repressiooni haardest.Nende ideoloogiakriitika raskuspunkt nihkus õige pea esteetika, kultuuri ja modernsuse probleemidele, väljendades arusaama, et just kultuur on poliitika asemel muutunud hiliskapitalismi tingimustes peamiseks võitlusväljaks.Frankfurdi koolkonna sotsiaalne diagnoos ja tulevikuvisioon jäi ometigi pessimistlikuks: olles tunnistanud töölisliikumise langunemist, fasismi tõusu, Vene revolutsiooni mandumist ja kapitalismi õitsengut sõjajärgses Euroopas. Theodor Adorno:Inimesed tahtsid vabaneda loomuseisundi piirangutest ja allutada loodus, kuid praegu on hoopiski tegu inimkonna totaalse ühiskondliku ikestamisega moodsa teaduse, meditsiini ja tööstuse progressi poolt
Woolf jääb viimase järelduse juurde. Selle näiteks jutustab ta loo Shakespeare kujuteldavast õest, kes on sama andekas ja teotahteline kui William, kuid kelle karjäär luhtub traagiliselt ilma et ta ridagi kirjutaks, kuna see ei ole tema ajal elanud naisele lihtsalt võimalik. 22. Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia (pastišš nn ‘surnud stiilide’ imiteerimine). Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum reaalse asja või sündmuse originaalist eristamatu koopia (teisik), asendab ‘pärisreaalsuse’; originaali võimatus; reaalsuse asendumine reaalsuse märkidega, mudelid (koodid, programmeerimiskäsud) asendavad reaalsust; enam
Postmodernismi oluline küsimus on küsimus võimust. Suurkorporatsioonide võim inimestele, kes nende heaks töötavad. Paljud inimesed võtavad antidepressante, mistõttu on nende käitumine ettearvatav. Erinevad ravimid annavad oma sümptomeid ja käitumismalle. Sotsiaalvõrgustikust saab palju informatsiooni inimese kohta. Inimesed kasutavad suhtlemiseks sotsiaalvõrgustikku, mistõttu jääb tema tegevusest märk maha ja on hiljem mõjutatavad nende alusel. Postmodernism on hiliskapitalismi kultuuriloogika, mida iseloomustab lamedus, pinnapealsus, originaalsuse puudumine. Postmodernism kujutab ümber ruumitaju. Kaubanduskeskused luuakse omamoodi linnakutena, kus suudetakse inimene suunata tarbima mingit konkreetset kaupa. Postmodernistlikus kirjanduses on oluline inimese eksistentsi olemus, tema tarbimisharjumused. Esimesena hakkas sellega tegelema Jean Baudrillard, kes väitis, et bränd näitab seda kes me oleme. Me oleme tarbimisele orienteeritud ühiskond
Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? (Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspeki (postmod. Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on
ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F
põhineksid otsuste mõjude analüüsile, mille on teinud teadlased. # praktikas muidugi peitub selle neutraalse keele taga juba üsna selgeid poliitikasoovitusi. Poliitikutel on tihti ka võimalik "tellida" sobivaid tulemusi kas nt. uimastiprobleemide kohta tellitakse selgitus kriminoloogi või sotsiaalmeditsiini eksperdi käest? 80 # ka poliitika on läinud tehnokraatilisemaks "ideoloogiate lõpp" (D. Bell ja SM Lipset 1950. aastatel, "hiliskapitalismi legitimatsioonikriis" (Jürgen Habermas 1974: The Legitimation Crisis). Eesmärgiks efektiivsus Teatav teaduse ja poliitika segunemine, piir "poliitilise otsuse" ja "ekspertsoovituse" või "teadusliku hinnangu" vahel ei olegi selge. See on niisiis praktika võib öelda, et põhjuseks on nt. teaduse mittepiisav autonoomsus, mida siis positivismi (ja üldisemaltki levinud arvamuse) järgi tuleks kaitsta, et ei seguneks teadus ja poliitilised väärtused.
mõjude analüüsile mille on teinud teadlased * praktikas muidugi peidub selle neutraalse keele tagan juba üsna selgeid poliitikasoovitusi. Poliitikutel on tihti ka võimalik ,,tellida" sobivaid tulemusi. Kas nt. uimastiprobleemide kohta tellitakse selgitus kriminoloogi või sotsiaalmeditsiini eksperdi käest? ,,Poliitik ja uurimus = joodik ja lambipost" * ka poliitika on läinud tehnokraatilisemaks: "ideoloogiate lõpp" (D. Bell ja SM Lipset 1950. aastatel; ,,hiliskapitalismi legitimatsioonikriis" (Jürgen Habermas 1974: The Legitimation Crisis). Eesmärgiks efektiivsus }=> teatav teaduse ja poliitika segunemine, piir ,,poliitilise otsuse" ja ,,ekspertsoovituse" või ,,teadusliku hinnangu" vahel ei olegi selge - See on niisiis praktika. Võib öelda et põhjuseks on nt. teaduse mittepiisav autonoomsus, mida siis positivismi (ja üldisemaltki levinud arvamuse) järgi tuleks kaitsta, et ei seguneks teadus ja pol. väärtused.
annaabi.ee 
