Kevadel ärkasid kõigepealt Leemet ja Vootele, kuid viimane neist lämbus üsna pea toidu kätte. Mehe õepoeg mäletas seda hetke veel aastaid ning tundis, kuidas laibalehk tal järel käis. Varsti kolis Pärtel külla ning Leemet oli jäänud ilma kahest heast sõbrast. Ema soovitas minna tal Hiiele meheks, kuid ta polnud alguses huvitatud. Tambet ja Ülgas olid Leemeti vastu ega poleks pulmadel lasknud toimuda, sest Tambet uskus jutustusi haldjatest ja hiietarga ähvardusi ning läks nii kaugele, et lubas ohverdada enda tütre Hiie. Viimasel hetkel tormas kohale Leemet, kes päästis neiu, ning nad põgenesid, aga hunt hakkas väsima. Appi tuli Hiie ema, kes soovitas randa minna ning nad sõitsid paadiga minema. Paadis tärkas paaril armastus ja tunti kergendust pääsemisest. Nad jõudsid tundmatule saarele, kus kohtusid Leemeti jalgadeta vanaisaga, kes oleks nad äärepealt tapnud. Mees oli
Leemet, kes on sündinud enda generatsiooni uueks ja viimaseks lüliks on alati viimane, kes midagi teeb või näeb, olgu selleks siis Põhja Konna ja suure kala nägemine või oskus mõista ussikeelt. Leemet on sunnitud jälgima, kuidas inimesed valivad iidsete kommete asemel uue elustiili. Seega võibki viimaseks olemist pidada ülekantud tähenduses uuenemiseks, millega kaasneb vanade traditsioonide ja teadmiste unustuste hõlma vajumine. Hiietarga ja kiriku järgimine näitab, et inimestel on vaja eeskuju ja midagi millesse uskuda, olgu see kui absurdne tahes. Hiietark Ülgase ohverdused haldjatele ning külainimeste pimesi uskumine kõigesse, mida Roomas räägitakse, näitab inimeste liigset usaldust. Ei Hiietarga ohverdused päästnud metsa, ega munkade õpetused küla lambaid. Leemet mõistab olukorra irooniat ega pea õigeks ei hiietarga ega jumala järgimist. 6
Leemeti parim sõber reedab ta ja kolib koos perega külla, kus unustab ussisõnad. Kahevahel hõljuv Leemet peab tegema otsuse, kuhu leeri ta kuulub. Leemet proovib samuti metsast põgeneda ning elab mõnda aega külas, kuid pöördub hiljem tagasi. Mõlemas pooles pettunud peategelane alustab võitlust uute uskumuste vastu, samas keeldub tunnistamast vanu tavasid. Ta tapab tuhandeid külaelanikke koos oma vanaisaga. Põletab maha hiie ning raiub tükkideks hiietarga, kui see Leemeti armasama tapab. Võitlus uute maailma tavade vastu toob Leemetile raskeid kannatusi, ta kaotab enda perekonna, armastatu, sõbra ja näeb pealt keele välja suremist, olles selle viimane kõneleja. Eelkõige toimubki võitlus kahe maailma vahel metsa ja küla vahel. On olemas ka kolmas maailm, kus elab raudrahvas. Külarahvas austab raudrahvast väga. Väga palju räägitakse keeleoskusest ussikeeleoskusega on võimalik teisi loomi oma soovi järgi käituma panna.
Sündmustik ja lõpplahendus: Raamat algab minategelase Leemeti kirjeldusega metsas valitsevast tühjusest, kuid pöördub peatselt mineviku radadele ning lugu algab Manivaldi matustega, mil Leemet on 6-aastane. Järgneb Leemeti sirgumine poisist noorukiks: onu Vootele õpetab talle ussisõnu, Leemet sõbruneb ussikuninga tütre Intsuga (nime tõttu peab Leemet teda väga pikka aega meessoost ussiks), Leemeti üks parimaid sõpru Pärtel kolib külla, Leemeti pere suhted halvenevad hiietarga Ülgase ning Tambetiga, metsa tühjeneb järk-järgult elanikest, onu Vootele sureb, Leemeti õde abiellub Mõmmiga ehk karuga (karu ning naiste vahelised suhted olid tavalised, kuigi mingil moel patused). Kui Leemet on jõudnud täiskasvanud mehe ikka, hakkab Leemeti ema muret tundma lastelaste ning sugupõlve jätku pärast, püüdes Leemetile mõista anda, et ta Hiie endale naiseks võtaks. Leemet aga ei tunne esialgu Hiie vastu huvi, vaid
Sündmustik ja lõpplahendus: Raamat algab minategelase Leemeti kirjeldusega metsas valitsevast tühjusest, kuid pöördub peatselt mineviku radadele ning lugu algab Manivaldi matustega, mil Leemet on 6-aastane. Järgneb Leemeti sirgumine poisist noorukiks: onu Vootele õpetab talle ussisõnu, Leemet sõbruneb ussikuninga tütre Intsuga (nime tõttu peab Leemet teda väga pikka aega meessoost ussiks), Leemeti üks parimaid sõpru Pärtel kolib külla, Leemeti pere suhted halvenevad hiietarga Ülgase ning Tambetiga, metsa tühjeneb järk-järgult elanikest, onu Vootele sureb, Leemeti õde abiellub Mõmmiga ehk karuga (karu ning naiste vahelised suhted olid tavalised, kuigi mingil moel patused). Kui Leemet on jõudnud täiskasvanud mehe ikka, hakkab Leemeti ema muret tundma lastelaste ning sugupõlve jätku pärast, püüdes Leemetile mõista anda, et ta Hiie endale naiseks võtaks. Leemet aga ei tunne esialgu Hiie vastu huvi, vaid
langenud, sest nad oskasid mesijuttu ajada.Hiljem ema leppis sellega ja Salme hakkas koos karuga koos elama. Külas elas ka hiietark Ülgas, kes uskus, et igal asjal on hng ja kui looduse vastu astuda, tuleb alati midagi ohverdada et haldjad ei tuleks karistama. Tema jaoks oli oluline et inimesed käiksid hiiel ja austaksid loodust. Tema looduse austus oli nii suur, et ta oli nõus isegi inimesi tapma haldjatele meelejärgi olemiseks . Ta ei olnud hea inimene.(lk 73- Hiietarga ja Vootele vestlus). Ülgas ja Hiie isa olid kahekesi metsas inimesed, kes uskusid haldjatesse. Oli möödunud 5 aastat korrast, kui Leemet ja ta sõber külas käisid. Seekord Leemetiga tuli kaasa ka uss Indrek. Ka magdaleena oli suureks kasvanud ning ta isa kustsus neid külla elama. Kuid Madgaleena nägi madu ja tahtsi ta ära tappa. Inimesed külas ei sallinud madusid ja Leemet ehmus ja tahtsis ära minna külast, sest tema head sõpra taheti ära tappa. Leemet
Inimahvid olid vanaks jäänud. Intsu pojad olid suureks kasvanud. Ema oli puuotsa roninud aga oli haiget saanud. 32.Maailm oli muutunud uueks. Ema oli jäänud mõneks ajaks Intsu juurde elama. Ints lõi hambad Katarinna kaela ja ta suri. Intus isa ründas Andreast ja Jakob pages tagasi koopasuu poole. Toomasel oli kõri läbi hammustatud, ka Magdalena oli surnud. Hiietark oli nad tapnud. 33.Hiietark tundis metsas Leemeti ära. Hiiekoerad väidetavalt tapavad ka tema. Leemet tappis Hiietarga. Külainimesed eesotsas Johannesega olid ümber lõkke, mis oli rästikute koopa ümber tehtud, kus oli Ints ja Leemeti ema. Pärtel oli samuti seal koos külameestega. 34.Leemetil pole enam kedagi, kellele ussisõnu edasi pärandada. Leemet ei kartnud surma peale kõiki neid sündmusi. Vanaisa tuli talle appi kui ta nägi Leemetit verisena tuleriidal. Tiibade tegemine võttis kaua aega. Vanaisa päris Hiie kohta ja tahtis Leemeti emaga kohtuda, kes olid aga surnud. 35.Vastastest saadi jagu
Täi läks järve ujuma. Hiietark Ülgas nägi seda ja käskis Leemetil öösel oma hundid tuua, sest ta oli lasknud täil järvehaldja elukohta reostada. 8. Salme oli kohtunud karu Mõmmiga. Linda tundis tema pärast muret, sest ei sallinud pärast juhtunut enam karusid. Ta ei tahtnud, et tema tütrega samamoodi juhtuks nagu tema endaga. Leemet rääkis, et peab hiietark Ülgase käsul hundid järve ohverdama, et järvehaldjat lepitada. Onu Vootele läks Leemetiga hiietarga juurde. Onu Vootele ütles, et mingeid haldjaid pole olemas ja Ülgas usub muinasjuttu. Ülgas sai vihaseks ja ründas onu noaga. Onu hammustas tal käest tüki välja. Ülgas jäi kartlikult lebama ja Vootele läks koos Leemetiga koju. 9. Ülgas oli teistele juhtunust rääkinud ja valetas, et ohverdas järvehaldjale tuhat nirki ning tänu talle sai mets päästetud. Leemet ja Pärtel said Hiielt teada öö, mil naised vanade kommete järgi täiskuu paistel end puulatvades vihtlevad
Täi läks järve ujuma. Hiietark Ülgas nägi seda ja käskis Leemetil öösel oma hundid tuua, sest ta oli lasknud täil järvehaldja elukohta reostada. 8. Salme oli kohtunud karu Mõmmiga. Linda tundis tema pärast muret, sest ei sallinud pärast juhtunut enam karusid. Ta ei tahtnud, et tema tütrega samamoodi juhtuks nagu tema endaga. Leemet rääkis, et peab hiietark Ülgase käsul hundid järve ohverdama, et järvehaldjat lepitada. Onu Vootele läks Leemetiga hiietarga juurde. Onu Vootele ütles, et mingeid haldjaid pole olemas ja Ülgas usub muinasjuttu. Ülgas sai vihaseks ja ründas onu noaga. Onu hammustas tal käest tüki välja. Ülgas jäi kartlikult lebama ja Vootele läks koos Leemetiga koju. 9. Ülgas oli teistele juhtunust rääkinud ja valetas, et ohverdas järvehaldjale tuhat nirki ning tänu talle sai mets päästetud. Leemet ja Pärtel said Hiielt teada öö, mil naised vanade kommete järgi täiskuu paistel end puulatvades vihtlevad
- mt pakkus põdrale vett ja silitas teda, talle tegi rõõmu, et vana põder neid kombeid mäletas, oli kindel, et senikaua kuni nemad elavad, elavad ka ussisõnad - mt. oli viimane mees, kes sündis selles laanes, edasi said Tambet ja Mall Hiie – tüdruku - toimusid Manivaldi matused, kus olid hiietark Ülgas, minategelane, onu Vootele, Tambet, Mall, surnu põletati tuleriidal nagu ikka kombeks olnud oli, mt.-l oli matustel igav, sest surnut ta ei tundnud ja hiietarga jutt oli veniv, läks ringi jooksma, tagasi jõudes oli surnu juba leekides, Vootele rääkis, et Manivald oli olnud tark mees, kes oli näinud ka Põhja Konna – suurt madu, kellel on tiivad ja kes õgis vaenlaseid, metsarahvas sai vaenlaste vara endale ja olid selle tulemusel rikkad, tikuti ikka sinna randa vargile, kuid Põhja Konn tappis kõik võõrad; teda polnud nüüd enam võimalik äratada, ta magas, vaja oli 10 000 meest, kes kooris ussisõnu lausuks tema äratamiseks - mt
näppand ta isalt ning tooga voodisse saanud, kuid karu tabati teolt isa poolt ja kui too saksa keelt kirus talle siis karu lõi kartma ja hammustas talt pea ning hiljem ise süüst enda riista. Peale seda liikusid Leemeti perekond tagasimetsa, sest tegelt külla minek oli vaid isa soov. Kuid nüüd metsas olles tekkis Leemetil taas huvi küla vastu ja ta nirus ema, et nad kasvõi lihtsalt vaatma läheks mis seal sünnib.Enne 1-2 peatükkide lõppu kirjeldatakse ka Hiietarga Ülgase kurja veidrat iseloomu ja käitumist ning Leemti mõistmatust miks haldjad nii õelad on, et käsivad kogu aeg vere ohvreid, nagu näiteks siis kui Leemt tahab jõkke supplema minna, peab jänese ohverdama Ülgase juttu järgi. Niisiis Leemet ja ta sõber Pärtel võtsid kätte ühel päeval ja läksid külla kus sattusid külapealiku Johannese ja ta tütre Magdaleena juurde kes neile igasuguseid asjandusi nagu vokk tutvustasid. Tagasi metsas pajatas Leemt
Täi läks järve ujuma. Hiietark Ülgas nägi seda ja käskis Leemetil öösel oma hundid tuua, sest ta oli lasknud täil järvehaldja elukohta reostada.8. Salme oli kohtunud karu Mõmmiga. Linda tundis tema pärast muret, sest ei sallinud pärast juhtunut enam karusid. Ta ei tahtnud, et tema tütrega samamoodi juhtuks nagu tema endaga.Leemet rääkis, et peab hiietark Ülgase käsul hundid järve ohverdama, et järvehaldjat lepitada. Onu Vootele läks Leemetiga hiietarga juurde. Onu Vootele ütles, et mingeid haldjaid pole olemas ja Ülgas usub muinasjuttu. Ülgas sai vihaseks ja ründas onu noaga. Onu hammustas tal käest tüki välja. Ülgas jäi kartlikult lebama ja Vootele läks koos Leemetiga koju. 9. Ülgas oli teistele juhtunust rääkinud ja valetas, et ohverdas järvehaldjale tuhat nirki ning tänu talle sai mets päästetud.Leemet ja Pärtel said Hiielt teada öö, mil naised vanade kommete järgi täiskuu paistel end puulatvades vihtlevad
8. Salme oli kohtunud karu Mõmmiga. Linda tundis tema pärast muret, sest Mees, kes teadis ussisõnu" ei sallinud pärast juhtunut enam karusid. Ta ei tahtnud, et,, tema tütrega samamoodi juhtuks nagu tema endaga.Leemet rääkis, et peab hiietark Ülgase käsul hundid järve ohverdama, et järvehaldjat lepitada. Onu Vootele läks Leemetiga hiietarga juurde. Onu Vootele ütles, et mingeid haldjaid pole olemas ja Ülgas usub muinasjuttu. Ülgas sai vihaseks ja ründas onu noaga. Onu hammustas tal käest tüki välja. Ülgas jäi kartlikult lebama ja Vootele läks koos Leemetiga koju. 9. Ülgas oli teistele juhtunust rääkinud ja valetas, et ohverdas järvehaldjale tuhat nirki ning tänu talle sai mets päästetud.Leemet ja Pärtel said Hiielt teada öö, mil naised vanade kommete järgi täiskuu paistel end puulatvades vihtlevad
annaabi.ee 
