igapäevase töö, äri ja muude sõitudega. Suurimate linnastute raadius on praeguseks kasvanud üle saja km. Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. Tokaido (Jaapan) ja Boshwash (USA) megalopoliste piirkond on enamvähem laiuliselt asustatud üle 600km ulatuses. Linakeskusega on seotud ka lähedasemad maapiirkonnad, kust elanikud linna tööle käivad. Linna koos selle tihedalt seotud tagamaaga nimetatakse linnaregiooniks. Hiidlinnad jalinnastud, maailmalinnad. Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega. Need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks, millest eristuvad paarkümmend maailmalinna, sh. New York, Chicago, Los Angeles, London, Pariis, Tokyo, Moskva, Frankfurt, Rio de Janeiro, Hongkong, Singapur, Sydney jt. Neis pakutakse väga mitmekesiseid teenuseid, seal asuvad maailma tähtsamad pangad ja börsid ning suurimate rahvusvaheliste firmade peakorterid. Üleilmne mõju ei sõltu
Etapp: 18.saj lõpp ja 19.saj algus- kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas, Hakkasid tekkima esimesed linnastus (London) 2.etapp: 20.saj esimene pool: Linnadevõrk oli välja kujunenud ja linnu tekkis vähe juurde, Linnaelanike arv kasvas hästi kiiresti ja hästi suureks (Põhja-Ameerikas ja Euroopas) 3.etapp: 20.saj keskpaigast-tänapäevani: Peale II Maailma sõda kasvas linnaelanike arv plahvatuslikult. Tekkisid esimesed megalopolised. 4.etapp: Tänapäev: Hiidlinnad muutuvad veelgi suuremaks ja tekivad ahellinnad. 11.Megalopolised asuvad Euroopas, Ameerikas NT. Blue Banana- asub Hollandi ja Saksamaa peal BosWash -Ameerikas Washingtoni ja Bostoni vahel Tokaido koridor Tokio ja Osaka alad. Linnade sisestruktuur ja selle muutumine 12. Ajas muutunud linna struktuur: 1)Kui türklased vallutasid Konstantinoopoli ja nad tegid linnas põhjaliku ümberehitamise. 2)Looduskatastroofid-Nt Pompeii linna mattumine vulkaani alla ja sajandeid hiljem tekkis
Poole sajandiga kasvas miljonilinnade arv 5 korda. 3.etapp- alates 20. sajandi keskpaigast- Linnaelanike arvu kasv kiirenes veelgi pärast Teist maailmasõda. Lausa plahvatuslikult linnastusid paljud vähemarenenud riigid. Euroopas on linnastumise protsess stabiliseerunud. Kõige enam on linnastunud Põhja- Ameerika. 1950. aastal oli maailmas ainult 2 megalopolist (hiidlinna, linnastumise kõrgeim aste)- New York ja Tokyo 5.Milline on linnastumine tänapäeval? Hiidlinnad muutuvad ikka veel suuremaks. 1990. aastal oli maailmas seitse üle 10 miljoni elanikuga linna, 2010. aastal oli sama palju üle 15 miljoni elanikuga linna. 2019. aastal on suurimate elanike arvuga linnad Tokyo (~37,5 miljonit), Delhi (29 miljonit), Shanghai (26 miljonit), Sao Paulo, Mexico ( ~22 miljonit), Kairo, Dhaka , Mumbai ja Peking (~20 miljonit) Paari viimase aastakümne linnastumise intensiivsus ja territoriaalne haare on kaasa toonud ahellinnastute tekke
maapiirkondadesse Taaslinnastumine e. re-urbanisatsioon - Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle atraktiivseteks ja hakkasid kasvama Ülelinnastumine- on arengumaade linnade ülikiire kasv. Erinevalt linnastumisest ei suuda kohalikud võimud tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö- ega elukohti Linnastu ehk aglomeratsioon- kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Hiidlinnad ehk megaloopolid- linnastute suurenemine ja kokku kasvamine 7. Linnade laienemine ja sisestruktuur Sektor- linnad jagunevad sektorideks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Kesklinn- ärila, üleminekupiirkond- agul, vana tööstuspiirkond, madala maksumusega elurajoonid, kõrge maksumusega (eliidi) elurajoonid, uuskeskus,, eeslinn ( eliidi elumajad)
Agaarajastu linnad olid väiksed , mõne tuhande elanikuga, rikka ja arenenud põllumajandusega. Kujunesid 2 suurt kaubanduslinnade võrku: Hansalinnade ühendus(Brugge, Hamburg, Lübeck jt. sh. paljud Eesti linnad) ja vahemereäärsed linnad(Genova, Pisa, Veneetsia jt.) Linnastumine Tööstusühiskonnas: tööstusühiskonnas kasvasid asulad tormiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis. Megalopolis ehk hiidlinn. Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega. Need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks. Linnarahvastik kasvab arengumaades nii kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub indrustaliseerimine. Demograafilisest plahvatusest ja sisserändest juurdekasvu nim. ülelinnastumiseks. Linnade laienemine ja sisestruktuur: linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest
* 20. sajandi I pool. Linnade kasvu aeglustumine, uute linnade vähene teke. Euroopas ja Põhja-Ameerikas tekkis linnarahvastiku ülekaal ning eeslinnastumine (autostumise kaasnähtus). Lõuna riikides oli kiire linnastumine, ka seal tekkisid eeslinnad e agulid. Oli ülelinnastumine, linnades tööpuudus. Kaasnes marginaalse rahvastiku teke. * 20. sajandi II pool. Lõuna riikides protsess jätkus. Põhja riikides hakkasid tekkima megalopolised e hiidlinnad. Suurimad Tokaido, Boshwash, Chipitts, San-San. 8. Ajude äravool mõiste seletus, näide. Ajude äravool on hästi koolitatud inimeste väljaränne, et saada veel paremat haridust ja töökohti. Enne II maailmasõda põgenes palju teadlaseid (ka juute) USA'sse, kes lõikas sest kasu.
kontraurbanisatsioon · Elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse maapiirkondadesse · Nähtus tekkis 1980a · Linnastu e. aglomeratsioon rühm lähedal asuvaid linnu, asulaid, mis kasvavad kokku. Neid seovad tihedad majandus jm. sidemed (Nt. Tallinna linnastu) · Hiidlinn e. megalopolis hiiglaslik linnastute kogum (Nt. Tokaido (Tokyo- Osaka) Jaapanis, Boshwash (Boston Washington) USA-s) Hiidlinnade paiknemine tänapäeval Hiidlinnad Põhja ja Lõuna riikides -muutused Linnastumine arengumaades · Algas 20 saj II poolel · 90% linnarahvastiku kasvust toimub arengumaade arvel · Tekib ülelinnastumine kontrollimatu linnarahvastiku juurdekasv · Tekivad slummid e. agulid · Majanduslikud, sotsiaalsed, keskkondlikud probleemid SLUMMID Kiiresti paisunud linnade vaeste elanike olukord on eriti keeruline tänu sellele, et enamus neist elavad linnades illegaalselt.
Linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. 1980. aastal algas koguni vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Lähestikku asuvad linnad moodustasid linnastuid ehk aglomeratsioone. Suurimad linnastud üle 100 km raadiusega. Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. N: Tokaido (Jaapan) ja Boshwash (USA). Linna koos selle tihedalt seotud tagamaaga nim. linnaregiooniks. Hiidlinnad ja- linnastud, maailmalinnad Maailma hiidlinnad on seotud ärisidemetega, mis seob nad globaalseks võrguks. Seal pakutakse mitmekesiseid teenuseid, asuvad tähtsamad pangad ja börsid ning suurimate rahvusvaheliste linnade peakorterid. Madalamal on regionaallinnastud (Barcelona, Lyon, Tallinn, Riia) kuuluvad globaalsesse võrku tipplinnade kaudu. Linnastumine arengumaades Linnastumine algas 20.sajandi teisel poolel. Linnarahvastik kasvab arengumaades nii kõrge
vähenema. 1980ndail algas koguni vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) elanike lahkumine linnadest kaugematesse piirkondadesse, eelkõige maale. Lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asuald kasvavad üha enam kokku, moodustades linnastuid ehk aglomeratsioone. Linnastu talitleb tervikliku regioonina. Linnastute suurenedes ja kokkukasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. Linna koos selle tihedalt seotud tagamaaga nimetatakse linnaregiooniks. Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega, need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks, millest eristuvad paarkümmend maailmalinna (new York, Chicago, Los Angeles, London, Pariis, Tokyo, Frankfurt, Moskva, Rio de Janeiro jt). Linnarahvastik kasvab eelkõige arengumaades ja seda kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Toimub kiire industrialiseerumine. Suur osa aafrika, Aasia ja LadinaAmeerika linnade vaesemast linnarahvastikust elab
· murdeperioodi teooria; · linnastumise erijooned sotsialismimaades; · Gemeinschaft vs Gesellschaft; · Simmel'i ,,uus inimtüüp"; · linnaökoloogiline lähenemine; · L.Wirth'i urbanism kui eriline linlik elamisviis; · sotsio-ruumiline segregatsioon; · eeslinnastumine e suburbaniseerumine; · taaselustumine (gentrification) - kuidas toimub: nõudlusest ja pakkumisest lähtuvad seletused. II osa · Megalinnad, ehk hiidlinnad. Megalinnade probleemid Megalinnad ehk üle kümne miljoni elanikuga keskused; maailma kõige rahvarikkamad linnad; suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades (Mumbai, Tokyo jt). Megalinnade probleemid: agulid, ummikud, valglinnastumine (Valglinnastumine on suurlinnade planeerimata, kiire ja laienev kasv, mis tekitab tihti laiu alasid hõlmavaid äärelinnu, sealhulgas aedlinnu. Selle tekkepõhjus on linnaala laienemine
o uus kohtumiskoht; o uus kolmas (linna)ruum töö ja kodu vahel; o koos meelelahutusega. Kaubanduskeskused: passiivsed tarbijad vs aktiivsed kodanikud. „Mereäärne elustiil“ (‘waterfront lifestyle’) Elustiili müümine Kohalikud ostutänavad: esteetika, kollektiivne mälu, sotsiaalse interaktsiooni traditsioonilised vormid = > kohalik identiteet ja kuuluvustunne. Megalinnad (ehk hiidlinnad) ehk üle kümne miljoni elanikuga keskused; maailma kõige rahvarikkamad linnad; suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades (Mumbai, Tokyo jt). probleemid: agulid, ummikud, valglinnastumine, linnakeskuste taaselavdamine, keskkonnaprobleemid. Metalinnad – üle 20 miljoni. Megalinnade arv maailmas 2018. aastal - 33 Globaallinn / Maailmalinn
annaabi.ee 
