Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Hormoonid mjuhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Peaajus asub väikese kirsi suurune ajuripats ehk hüpofüüs. Ajuripats on inimorganismis "juhtnäääre", sest ta korraldab kõigi teiste hormooninääärmete tööd. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. 4 1. Adrenaliin Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Adrenaliin on sümpatomimeetiline monoamiin. Hormooni isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog Napoleon Cybulski. 1.1 Kus toodetakse adrenaliini?
Kui hormooninäärmete töö katkeb või poidurdub, tekivad organismis tõsised häired. Tuntuim näide on suhkruhaigus, mis tekib siis, kui kõhunäärme saarekesed toodavad liiga vähe hormoon insuliini. Vere suhkrusisaldus tõuseb, sest organism ei suuda küllaldaselt suhkrut omastada. Suhkur hakkab erituma uriiniga. Suhkruhaiged peavad kindlat dieeti pidama ja endale insuliiini süstima. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. Kasutatud kirjandus http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http://www.biolatte.ee/?go=ensyymid#Ens%C3%BC%C3%B http://www.kehameelekool.ee/pdf/vitamiinide_abc.pdf http://www.kool.ee/?7559
kõhunääre, sugunäärmed) nende ülesanded organismis, milliseid hormoone nad toodavad (kasvuhormoon, melatoniin türoksiin, adrenaliin, insuliin, testosteroon, östrogeen) Ning millised haigused esinevad talitlushäirete korral (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre) Vastus: Ajuripats e hüpofüüs: juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust ja sünteesib ka kasvurhormooni. Vähesus: kääbuskasv Üleküllus: hiidkasv e. gigantsim Käbikeha: käbikehahormoon reguleerib ööpäevaseid rütme. Toodab melatoniini. Kilpnääre: kilpnäärmehormoonid reguleerivad ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut. Toodab türoksiini. Ülemäärane talitlus: ainevahetus väga kiire, inimene kõhn ja närviline Kui liiga vähe siis jääb inimene vaimselt alaarenenuks ja kääbuskasvu Kõrvalkilpnäärmed: nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks
Lastel avaldub see haigusena rahhiit D3 puudusest või vähesest UV-st tingitud seisund, mille tunnuseks on X- või O-jalad ja imikueas kolju kahe avause ( suur ja väike lõge) hilisem kinnikasvamine. Väike e kuklanõge sulgub normaalselt 2 elukuul, suur loge on pealael ja sulgub u 2 eluaasta alguseks. Kasvu kiirenemine on põhjustatud järmistest teguritest: 1. Kasvuhormooni üleproduktsioon lapseeas põhjustab gigantismi e hiidkasvu ( meestel hiidkasv üle 2 m, naistel üle 190 cm). Gigandid on proportsionaalse ehitusega, lihastik normaalselt arenenud. Kui luustumine on lõppenud, suurenevad väikesed luud nagu ninaluu, lõualuu, labakäeluud akromegaalia 2. Varane suguküpsus suguhormoonide produktsioon algab varem ( 7.-8 a), kasv kiirem ja peatub varem, herkulese kehaehitus väike, tugev skelett, luud lühemad, tugev kehaehitus, kerge kaal 3. Kilpnäärme ületalitlus 4
sünteesi ___ Kääbuskasv - kasvuhormooni liiga vähe Akromegaalia - kui suguhormoonid lõpetavad kasvu, siis suureneb kasvuhormoonide hulk Hiidkasv - kasvuhormooni liiga palju Prolaktiin -stimuleerib rinnanäärme koe kasvu ja piima teket rinnanäärmes. Mõju ei avaldu raseduse ajal, vaid pärast lapse sündi -glando- troopsed hor- moonid MÕJU- TAVAD TEISI ENDO- KRIIN-
Sugunäärmed - nende hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Käbikeha - asub peaajus. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks arkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide spnteesi. Suhkrutõbi e- diabeet - Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe. Struuma on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Seda põhjustab joodi puudus organismis. Hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA TALITLUS Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju) juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu
Organismis endas tekib d3 kolesteroolist ultraviolett kiirguse mõjul nahas. (mõni tund päevas). Valmis kujul saab ka toiduga (piimaga, kalaga, juustuga ning mõningate õlidega ja taimse toiduga ka ainult et taimse toiduga saadavat kutsutakse D2-ks) kaltsitriooli mõjul suureneb soolest kaltsiumi imendumine. Kasvu ja luustumisprotsesside kiirenemine * Kasvuhormooni liigproduktsioon kui see leiab kasvueas kuni toruluude luustumine tekib hiidkasv. Mehi üle 2m naise üle 1,9m. Gigant on proportsionaalse ehitusega. Kui aga kasvuhormooni liigproduktsioon jätkub võihakkab toimuma pärast toruluude luustumist tekib akromegaalia mille korral on ebaproportsionaalselt suured esileulatuvad keha osad akronid. Nina, lõug, labajalad ja labakäed. * varane suguküpsus suguhormoonide prod. algab liiga vara ja toruluud luustuvad ja kasv enam toimuda ei saa. Lihastik on normaalselt arenenud
* insuliin- langetab veresuhkru taset * glükagoon- tõstab veresuhkru taset b) sugunäärmed, -rakud, -hormoonid (östrogeen, testosteroon) c) platsenta- progesteroon Hormoonide üle- ja alatalitlus: Kilpnääre Alatalitlus: tüsenemine, loidus, väheaktiivsus; Kui sünnihetkest alatalitlus või puudumine- tugev kehaline ja vaimne alaareng Ületalitlus: kõhnumine, närvilisus, spetsiifiline silmade välimus ja paigutus Kasvuhormoon Kääbuskasv e. nanism (39cm täiskasvanu); Hiidkasv e. gigantism (2.20m) Kehavälised hormoonmõjud: Tulenevad: 1) Hormoonpreparaatidest a) rasestumisvastased hormoonpreparaadid b) pindmised (hormoonsalvid) 2) Toiduga (hormoonmõjutustega kasvatatud lihaloomad)
Enim levinud on hüpofüüsi ehk ajuripatsi kasvaja, , mis võib võib toota liigselt hormoone. See võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile) või põhjustada hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud). Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: · hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist · hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. Salakaval haigus, mis teatud ajani ei anna endast üldse mitte märku. Lapse esimestel eluaastatel jääb kasv maha tasapisi ning ei torka esialgu silma. Ning alles noorukieas, kui
SISENÕRENÄÄRMED EHK ENDOKRIINSED NÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. HORMOONID on bioaktiivsed ained, mis nõristudes verre toimivad väga väikestes kogustes. Organismi humoraalne regulatsioon toimub hormoonide abil TÄHTSAMAD SISENÕRENÄÄRMED,NENDE HORMOONID JA TOIME 4.1. HÜPOFÜÜS EHK AJURIPATS nn. "sisenõrenäärmete orkestri dirigent",juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Toodab ka kasvuhormooni; ületalitlusel- hiidkasv alatalitlusel- kääbuskasv 4.2. KILPNÄÄRE Hormoon TÜROKSIIN( joodi sisaldav) mõjutab oluliselt ainevahetust, närvisüsteemi erutusprotsesse 4.3. NEERUPEALISED Hormoon ADRENALIIN nn. hirmuhormoon,mõjutab südametegevust, tõstab vererõhku ja hingamissagedust. NB! Valmistab organismi ette ohu ja võitlusolukordadeks 4.4. KÕHUNÄÄRE EHK PANKREAS NB! Talitleb nii välisnõrenäärmena-seedenääre,kui sisenõrenäärmena
produktsioon ning PTH mõjul hakkab Ca minema luudest verre. PTH aktiveerib osteoklastide tegevust, vähendab Ca eritumist neerukanalites ning mõjutab vitamiin D3. Nimelt muudetakse vit D3 maksas ja neerudes aktiivseks kaltsitriooliks, mille mõjul suureneb Ca imendumine peensoolest verre. Efektide summana normaliseerub kaltsiumitase veres. Kasvu ja luustumisprotsesside kiirenemine: Kasvuhormooni liigproduktsioon- kui toimub kasvueas, tekib hiidkasv ehk gigantism. Kui liigprodukts. toimub PÄRAST lõplikku luustumist, tekib akromegaalia – ebaproportsionaalsed kehaosad ehk akronid (nina,lõug,labakäed ja -jalad, huuled) Varane suguküpsus (hüpotaalamuse ja hüpofüüsi vaheline mõju on liiga tugevalt väljendunud) Kilpnäärme ületalitlus Kasvu ja luustumisprotsesse aeglustavad Kilpnäärme alatalitlus lapseeas. Põhjustab kretinismi – kääbuskasv, vaimne alaareng
Vaagnaluud kasvavad kokku alles 14-16.ks eluaastaks, aga lõplikult 25.ndaks eluaastaks. Hiliseas sünnitus võib seepärast võib kujuneda raskemaks. Luude kasvu mõjutavad faktorid 1. Pärilikkus 2. Kasvuhormoon ehk sth – eelkõige stimuleerib maksas hormoonide nimega somatomediinide kasvu ja need stimuleerivad kondrotsüütide mitoose. Selle hormooni üle või alaproduktsioon mõjutab samuti kasvu. Kui kasvueas liialt kasvuhormooni produtseeritakse, siis tekib hiidkasv ehk gigantism. (mees: üle 2m, naine: üle 1.90). Kui kasvuhormooni produtseeritakse üle pärast pikkuse seisma jäämist, siis tekib akromegaalia. Sõrmed, varbad, nina, lõug on ebaproportsionaalselt suured. Kasvuhormoon tõstab vereglükoosi taset. Seega võib tekkida sekundaarne suhkruhaigus, mis on tingitud kasvuhoone liigproduktsioonist. 3. Suguhormoonid – hiljem suguhormoonid mõjutavad luude tihedust.
Sugunäärmed - nende hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Käbikeha - asub peaajus. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks arkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide spnteesi. Suhkrutõbi e- diabeet - Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe. Struuma on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Seda põhjustab joodi puudus organismis. Hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA TALITLUS Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju) juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu
Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Hormoonid mjuhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Peaajus asub väikese kirsi suurune ajuripats ehk hüpofüüs. Ajuripats on inimorganismis "juhtnäääre", sest ta korraldab kõigi teiste hormooninääärmete tööd. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. Hormoonide toimemehhanism võib olla erinev: · nad võivad mõjutada rakumembraanide läbitavust; · rakusiseseid ensümaatilisi protsesse, neid aktiveerides või pärssides; · ensüümide sünteesi . Hormoonide toime sõltub nende kontsentratsioonist toimimispaigas. Pärast oma toime avaldamist hormoonid inaktiveeritakse. Neurohormoonidel toimub see sekundite jooksul, insuliinil paari tunniga
Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Hormoonid mjuhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Peaajus asub väikese kirsi suurune ajuripats ehk hüpofüüs. Ajuripats on inimorganismis "juhtnäääre", sest ta korraldab kõigi teiste hormooninääärmete tööd. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. Hormoonide toimemehhanism võib olla erinev: nad võivad mõjutada rakumembraanide läbitavust; rakusiseseid ensümaatilisi protsesse, neid aktiveerides või pärssides; ensüümide sünteesi . Hormoonide toime sõltub nende kontsentratsioonist toimimispaigas. Pärast oma toime avaldamist hormoonid inaktiveeritakse. Neurohormoonidel toimub see sekundite jooksul, insuliinil paari tunniga
Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Hormoonid mjuhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Peaajus asub väikese kirsi suurune ajuripats ehk hüpofüüs. Ajuripats on inimorganismis "juhtnäääre", sest ta korraldab kõigi teiste hormooninääärmete tööd. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. Hormoonide toimemehhanism võib olla erinev: · nad võivad mõjutada rakumembraanide läbitavust; · rakusiseseid ensümaatilisi protsesse, neid aktiveerides või pärssides; · ensüümide sünteesi . Hormoonide toime sõltub nende kontsentratsioonist toimimispaigas. Pärast oma toime avaldamist hormoonid inaktiveeritakse. Neurohormoonidel toimub see sekundite jooksul, insuliinil paari tunniga
4) Ebaproportsionaalne kasv- teatud kehapiirkonnad kasvavad teistest oluliselt kiiremini. Nt: inimese pea embrüonaal-eas Kasvuviisid 1) Anorgaaniline (vee imamine) taimed, seened 2) Orgaaniline toitainete omastamine ja ümbertöötlus a) suurenevad rakkude mõõtmed * taimerakkude venimiskasv * närvirakkude venimiskasv b) suureneb rakkude arv a*- kõik rakud b*- tüvirakud Kasvu regulatsioon Inimesel: a) sisemised tegurid- kasvuhormoon (nanism-kääbuskasv ja gigantism-hiidkasv). Kasv on määratud paljude alleelide koosmõjust b) toitainete saabumus !! 1) Mitoosi ja kasvamise seos? Ma ei saa aru miks see siin on ja mis see tähendab!?!? ARENG Organismi ehituse ja elutegevuse muut, mis aitab üldjuhul paremini keskkonnas hakkama saada. Areng jaguneb: 1) otsene 2) moondega (metamorfoos) a) vaegmoone b) täismoone Otsene arenguvorm, mil noorjärk sarnaneb suguküpsega. Erinevus keha mõõtmetes, sugunäärmetes ja kehaproportsioonides
Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Hüpofüüsil on 3 sagarat: eessagar produtseerib kasvu, adrenokortikotroopset, gonadotroopset ja türeotroopset hormooni kesksagara hormoon reguleerib naha pigmendisisaldust tagasagar produtseerib oksütotsiini ja vasopressiini Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. hüpofüsaarne akromegaalia - kasvuhormooni liigproduktsioon täiskasvanueas, millele on iseloomulik perifeersete kehaosade (käte, jalgade, nina) suurenemine. Näojooned muutuvad robustemaks, hambavahed laienevad, siseorganid suurenevad
Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Hormoonid mjuhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Peaajus asub väikese kirsi suurune ajuripats ehk hüpofüüs. Ajuripats on inimorganismis "juhtnäääre", sest ta korraldab kõigi teiste hormooninääärmete tööd. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. Hormoonide toimemehhanism võib olla erinev: · nad võivad mõjutada rakumembraanide läbitavust; · rakusiseseid ensümaatilisi protsesse, neid aktiveerides või pärssides; · ensüümide sünteesi . Hormoonide toime sõltub nende kontsentratsioonist toimimispaigas. Pärast oma toime avaldamist hormoonid inaktiveeritakse. Neurohormoonidel toimub see sekundite jooksul, insuliinil paari tunniga ja kilpnäärme hormoonil
annaabi.ee 
