Kasutamisvõimalused Vesitõmmisena köha või bronhiidi korral, auruna inhaleerimiseks köha korral, kange alkoholiga valmistatud tõmmist vanniveele lisamiseks unehäirete ning liigese, lihase- ja närvivalude korral. Antiseptilise toime tõttu on männi droogidel soodne mõju naha- ja limaskestapõletike korral. Okastest koos värskete jõhvikatega tehakse C- vitamiinirikast külmatõmmist. * Pärn Droog Õied (äsjapuhkenud, 10 päeva) Toime Põletikuvastane ja higileajav, palavikku alandav, uriinieritust soodustav. Kasutusvõimalused Vesitõmmisea higileajava toime tõttu kuumalt parim palaviku alandamiseks külmetushaiguste ja gripi puhul. Pärnaõietee koos meega on rahustav. (Hea kõrge vererõhu puhul, mida on põhjustanud ateroskleroos või ärevus.) Hea meetaim. * Hõberemmelgas Droog Koor. Sisaldab salitsiini, mille sünteesides saab aspiriini. Toime Tugevalt põletikuvastane, desinfitseeriv, palavikuvastane, higileajav.
Ilusate, soojade ilmadega saab õisi koguda 10 päeva, jahedamate ilmadega 15 päeva jooksul. Kogutud õied tuleb kohe kuivatada varikatuse all, hästi tuulutatavas ruumis või kuivatis temperatuuril 40-50 °C. Päikese käes õisi kuivatada ei tohi. Droog on kuivanud, kui õieraod on muutunud murduvhapraks, droogil on meeldiv lõhn ja kergelt kootav, magus maitse. Säilitatakse puunõus 2 aastat. Pärnaõiepreparaatidel on rahustav, valuvaigistav, sapi- ja kuseeritust ergutav, higileajav, rögalahtistav, mikroobi- ja põletikuvastane ja pehmendav toime, need ergutavad mao talitlust ja vähendavad vere viskoossust. Neid võetakse sisse suurenenud erutuvuse, krampide, külmetuse, köha, unetuse, neeru- ja maksahaiguste, kõrgvererõhutõve ja laste nakkushaiguste raviks. Neid tarvitatakse abivahendina higistama ajamiseks gripi ja ägeda bronhiidi korral. Angiini ja teiste suukoopapõletike puhul kuristatakse nendega või loputatakse suud. Kui
Tema heleda värvusega ning hea maitse ja õrna aroomiga mett peetakse väga väärtuslikuks. Mets-õunapuu Eestis leidub teda vähesel määral peamiselt Saare-, Muhu- ja Hiiumaal ning mandri lääneosas PärnuTallinna jooneni. Vilja läbimõõt on 22,5 cm, maitselt on see hapu või isegi kibe. Eestis looduskaitse all kolmanda kaitsekategooria liigina. Pärismaised puud-põõsad ravimiks Arukask Kaseravimeil on kust-, sappi- ja higileajav, krampilõpetav (spasmolüütiline), immuniteeti tugevdav ja hüpoksiavastane toime. Kaseravimeist on mõjusaim hüpoksiavastane toime mahlal. Kasemahlast saab teha kalja ka seda leivatükkidega (ka kuivanud leivaga) kääritades. Ravimitoormeks on ka arukase pungad ja lehed. Jugapuu Märgitud maailma vanimas dokumendis Papyrus Ebers'is on 1550 aastat e.Kr. kirja pandud 800 retsepti.
Ilusate, soojade ilmadega saab õisi koguda 10 päeva, jahedamate ilmadega 15 päeva jooksul. Kogutud õied tuleb kohe kuivatada varikatuse all, hästi tuulutatavas ruumis või kuivatis temperatuuril 40-50 °C. Päikese käes õisi kuivatada ei tohi. Droog on kuivanud, kui õieraod on muutunud murduvhapraks, droogil on meeldiv lõhn ja kergelt kootav, magus maitse. Säilitatakse puunõus 2 aastat. Pärnaõiepreparaatidel on rahustav, valuvaigistav, sapi- ja kuseeritust ergutav, higileajav, rögalahtistav, mikroobi- ja põletikuvastane ja pehmendav toime, need ergutavad mao talitlust ja vähendavad vere viskoossust. Neid võetakse sisse suurenenud erutuvuse, krampide, külmetuse, köha, unetuse, neeru- ja maksahaiguste, kõrgvererõhutõve ja laste nakkushaiguste raviks. Neid tarvitatakse abivahendina higistama ajamiseks gripi ja ägeda bronhiidi korral. Angiini ja teiste suukoopapõletike puhul kuristatakse nendega või loputatakse suud
Harilikku sirelit kasutatakse ka rahvameditsiinis, ta lehed sisaldavad glükosiide. Sireli lehti kasutatakse malaaria-, õisi aga neerukivivastase ravimina. Kasutatakse ka parfürmeerias. Sireli puit on väga kõva , raske ja vastupidav, ilusa mustriga, violetjalt pruunikas. Kasutatakse puulõigeteks, mööbli ja parketi valmistamiseks. Ravimina kasutatakse õisi, lehti, pungi ja koort. Sireli eri osades on eeterlikku õli, glükosiide jm aineid. Sirelipreparaatidel on palavikku alandav, higileajav, antimikroobne, nõrgalt rögalahtistav, põletiku- ja krambivastane, kuseeritust ergutav, rahustav ja valuvaigistav toime. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. "Puude ja põõsaste määraja", O.Henno 1963 a 2. "Puude ja põõsaste määraja", Jean-Denis Godet 3. "Dendroloogia", E.Laas; 1987 a 8
Veel on musta leedri marjad kõhulahtistiks ja higistama panevaks vahendiks; kirss - hea abiline hingamisteede põletike korral, langetab ka palavikku. Kirsid korrastavad seedetegevust, vähendavad käärimist sooltes. Tarvitatakse liigese- ja luuvalude korral, sest marjad soodustavad liigsete soolade, kusihappe ja vee eemaldumist organismist; mustsõstar taimne tonisaator, suurendab organismi kaitsejõudu ja on kõrge C-vitamiini sisaldusega. Mõjuv vahend külmetushaiguste puhul, higileajav, põletiku- ja ateroskleroosivastane; põldmurakas e. põldmari - toimib rögalahtistavalt, põletiku- ja köhavastaselt, higileajavalt, kuseeritust ergutavalt, kõhulahtisusevastaselt ja rahustavalt; viinamari on üldtugevdava toimega; pirn kuivatatud pirnidest valmistatud teed soovitatakse palaviku, köha ja kõhulahtisuse puhul. Pirnid suurendavad uriini eritumist ja sisaldavad mikroobidevastaseid aineid, seetõttu tarvitatakse neid kuseteede ja põiepõletike vastu
panevaks vahendiks; kirss - hea abiline hingamisteede põletike korral, langetab ka palavikku. Kirsid korrastavad seedetegevust, vähendavad käärimist sooltes. Tarvitatakse liigese- ja luuvalude korral, sest marjad soodustavad liigsete soolade, kusihappe ja vee eemaldumist organismist; mustsõstar taimne tonisaator, suurendab organismi kaitsejõudu ja on kõrge C-vitamiini sisaldusega. Mõjuv vahend külmetushaiguste puhul, higileajav, põletiku- ja ateroskleroosivastane; põldmurakas e. põldmari - toimib rögalahtistavalt, põletiku- ja köhavastaselt, higileajavalt, kuseeritust ergutavalt, kõhulahtisusevastaselt ja rahustavalt; viinamari on üldtugevdava toimega; pirn kuivatatud pirnidest valmistatud teed soovitatakse palaviku, köha ja kõhulahtisuse puhul. Pirnid suurendavad uriini eritumist ja sisaldavad mikroobidevastaseid aineid, seetõttu tarvitatakse neid kuseteede ja põiepõletike vastu
kollakasrohelised, vili marjataoline musta värvi. Vilju on kasutatud kõhurohuna, tee on kõhu lahtistava toimega (tugev rohi, võtta väikestes annsutes). 28) Vaarikas (Rubus idaeus) Vaarika eluiga on 2 aastat. Õitseb hilja juunikuus. Viljad valmivad, juulis-augustis, seejärel kogu maapealne osa hukkub.( maa sisse jääb alles risoom, millest järgmine aasta areneb õiteta vaarikavars. Kuivatatud marjad on tõhus higileajav ja palavikku alandav vahend. Tõmmisega saab ak ravida põletikke ja leevendada valu. Vaarikaseemnetes sisalduv aine fütosteriin aitab ära hoida skleroosi. Vaarikalehe tee on ergutus-ja ravijook. 29) Vaher (Acer platanoides) Kõige paremini kasvamiseks sobib huumusrohke, viljakas, parajalt niiske muld. Noores eas sirgub paremini varjus, vanemas eas vajab rohkem päikest. Eluiga võib ulatuda 200 aastani. Õied ilmuvad maikuus, natuke enne lehtede tekkimist.
Metsistunud aed-õunapuu ei muutu mets-õunapuuks. Neil kahel liigil on kõige kergem vahet teha lehtede järgi: mets-õunapuu võrsed ja lehed on alt täiesti paljad, aed-õunapuu lehed ja nooremad oksad aga karvased. Viljuva puu määramine ei tohiks tekitada probleemi: mets-õunapuu pisikesi hapusid vilju on raske segi ajada aed- õunapuu suuremate ja magusamate õuntega. 5. Pärismaised puud-põõsad ravimiks. 5.1. Arukask (Betula pendlita). Kaseravimeil on kust-, sappi- ja higileajav, krampilõpetav (spasmolüütiline), immuniteeti tugevdav ja hüpoksiavastane toime. Kaseravimeist on mõjusaim hüpoksiavastane toime mahlal. Kasemahla kogutakse mahlade liikumise ajal (soovitav oleks, kui) maharaiumiseks määratud puudelt, kuna koorevigastused kahjustavad puud. Kodustes tingimustes tuleb mahla tarvitada värskena. Kuna kasemahlas on kergestiomastatavaid suhkruid, mikroelemente ja muid aineid,
on võtnud koonilise kuju. Kuivatatakse varikatuse all, hea tuuletõmbusega pööningul või kuivatis temperatuuril kuni 45 °C. Lõpuni kuivatamata droog kaotab loomuliku värvuse, muutub pruuniks ja rikneb, ülekuivatatud droog peenestub kõrgesti ja minetab raviomadused. Säilitatakse paber- või riidekotis kuivas ruumis l aasta. Teekummelipreparaatidel on verejooksu peatav, antiseptiline, rahustav, põletiku-, allergia-ja krambivastane, higileajav, sapieritust ergutav, regeneratsiooniprotsesse tugevdav, siseelundite silelihaseid lõdvestav, samuti käärimisprotsesse ja mao limaskesta turset vähendab toime, need soodustavad mao ja kaksteistsõrmiku haavandite kiiret paranemist. Neid võetakse sisse ateroskleroosi ärahoidmiseks, ägeda ja kroonilise gastriidi, mao ja kaksteistsõrmikuhaavandite, koliidi, neuralgiliste valude, valuliku menstruatsiooni ja emakaverejooksu, seedehäirete, üleväsimuse ja halva enesetunde korral
teised murakad, teised samasse perekonda kuuluvate liikide viljad. Põldmuraka luuviljades on ka kivid suhteliselt suured[1]. Ometi on nii mõnegi arvates põldmarjad meeldiva maitsega ning nende korjamine väärib sellega kaasnevaid kriimustusi ja plekke. Viljadest valmistatakse hoidiseid, näiteks moosi, keedist, mahla ja marmelaad. Põldmuraka preparaatidel on haavu parandav, röga lahtistav, põletiku ja köhavastane, bakteritsiidne, higileajav, kuseeritust soodustav ja rahustav toime. Tarvitatakse klimakteeriumiperioodi neurooside, kõhulahtisuse, gastriidi, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõve ja ülemiste hingamisteede raviks. Põldmurakas on hea meetaim. Ta annab külluslikult nektarit, mis võimaldab mesilastel igalt hektarilt keskmiselt 20 kg mett korjata. Põldmurakamesi on hele ja läbipaistev, mõnikord kollaka varjundiga ning lõhnab meeldivalt. 21 3
Kirss (Cerasus vulgaris) kirss on eriti hea abiline hingamisteede põletike korral; langetab ka palavikku. Kirsid korrastavad seedetegevust, vähendavad käärimist sooltes. Tarvitatakse liigese- ja luuvalude korral, sest soodustavad liigsete soolade, kusihappe ja vee eemaldamist organismist. Must sõstar (Ribes nigrum) üks parimatest taimsetest tonisaatoritest, suurendab organismi kaitsejõudu. Kõrge C-vitamiini sisaldusega. Mõjuv vahend külmetushaiguste vastu: higileajav ja põletikuvastane. Ateroskleroosivastane. Põldmurakas e. põldmari (Rubus caesius) põldmuraka marjad toimivad rögalahtistavalt, põletiku- ja köhavastaselt, higileajavalt, kuseeritust ergutavalt, kõhulahtisuse vastaselt ja rahustavalt (klimakteeriumiperioodi neuroosid). Viinamari (Vitis vinifera) on üldtugevdava toimega. Pirn (Pyrus communis) kuivatatud pirnidest valmistatud teed soovitatakse palaviku, köha ja kõhulahtisuse puhul
annaabi.ee 
