Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Oli Vene- Ameerika psühholoog. Pidas väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Kujutas ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand e KODU, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps (eriti varases eas ) on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand e LASTEAED/KOOL, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle tasandi kujundamisel (kui mitte ain...
psühholoogias on ikka veel kohustuslik panna uuritav lamama kusetile, nii et ta ei näeks seda, kes talle küsimusi esitab. Läinud sajandi viimast kümnendit kutsutakse aju dekaadiks, eelkõige sellepärast, et võimalused terve ja puutumatu aju töö jälgimiseks täienesid ennenägematu ulatuse ja kiirusega. Tänapäeva meetodid võimaldavad hämmastava täpsusega kindlaks määrata, milline aju osa on aktiivne mingi konkreetse ülesande lahendamise puhul. Paljud psühholoogid vaatasid aju- ja närviteaduste edusamme suure kahtluse ja ka hirmuga neile tundmatu valkonna ees. Teised nägid aga närviteaduste (neuroscience) arengus väljakutset ja uute, seni puudunud võimaluste avanemist. Endel Tulving oli üks esimeste seas, kes uutest võimalustest kinni haaras ja kes võib oma psühholoogi tiitlile julgelt lisada närviteadlase oma. Kodeerimise spetsiifilisuse lõigust peaks olema selge, et on võimalik, pealegi üsna lihtsalt,
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
Depressioon on tervisele sama ohtlik kui suitsetamine ! Depressioonis olemine suurendas inimeste suremise tõenäosust sama palju kui tunduvalt tõsisemaks riskifaktoriks peetav suitsetamine, kirjutas Physorg. Uurimuse üks autoritest Robert Stewart selgitas: ,,Erinevalt suitsetamisest ei tea me täpselt, kuidas depressioon surma põhjustab, kuid see ei tähenda, et avastatud seost võiks eirata. Seos jäi alles ka pärast paljude teiste faktorite arvesse võtmist." Uurimuses näidati ka, et kuigi depressioon suurendab suremise tõenäosust, siis depressiooni ja ärevushäire kombinatsiooni põdevatel patsientidel on vaid depressiooni all kannatajatest väiksem tõenäosus surra. Stewarti seletuse kohaselt võib ärevus mingil tasemel inimesele isegi kasulik olla. ,,Tundub, et siinkohal on tegemist kahe riskigrupiga," ütles ta. ,,Väga kõrge ärevustasemega inimesed võivad olla haavatavamad stressi tõttu, näiteks kahjustab st...
Kõigil on olemas varasematest kogemustest iseenda minevik lõputu hulga infoga, mis pakub paljudele suurepäraseks hinnanguks inimese vastu kerge hukka mõist tekitada. Tegelikkuses mõjutavad meie hinnanguid mitmeid mõttekalded, mis on põhjuseks miks meie sisetunne teiste inimeste hoiakute, arvamuste ja käitumise tagamaade kohta, mis ei pruugi tegelikkuses teistega ühtida. Mõistlikuks tegevuseks on vajalik mõista tegelikkust, kus me ei pruugi olla head psühholoogid ning ei oska hästi ennustada ja mõista teiste mõtlemist ja käitumist. Esmalt kipume üldiselt arvama et iga teine mõtleb, käitub nagu meie ja teiseks, nende kohta, kelle arvamus meie omast erineb, kipume tegema kiireid negatiivseid järeldusi, selle asemel proovida mõista. Enda ja teiste käitumise paremaks mõistmiseks on oluline aru saada neist tavaliselt teadvustamata jõududest, mis käitumist mõjutavad. Iga inimese selja taga peitub probleemi loogika.
Pool osa inimestest koosneb kas vägivalla all kannatajatest, või siis inimestest, kes ise kasutavad vägivalda, leides asjadele nii lahendusi. Arvan, et see pole just kõige õigem mõte. Muidugi, kui sinu enda peal kasutatakse vägivalda, siis pole ju küsimust, et tuleks vastu hakata. Vähemalt mõned meist, on seda proovinud, kuid on ka neid, kelle jõud lihtsalt kiusajale vastu ei hakka. Väga-väga palju propageeritakse telekates ning ajalehtedes vägivalda, ning vanemad, kui ka psühholoogid kardavad, et varsti ongi tulevastel täiskasvanutel arusaam maailmast, et asju lahendataksegi ainult vägivallaga. Kahjuks-õnneks need asjad nii ei käi. Vägivald tekitab inimeses endas juba vaimset häiret, mõni võib selle all täiesti hulluda. Kahjuks on osad selle all kannatajad ka sellest täiesti vaikinud, et neid kiusatakse. See ongi üks suurimaid probleeme, et ei räägita sellisest probleemist, ning siis kannatajat jääbki see häirivus piinama.
Neljandal detsembril 2018 oli eetris ETV päevakajasaade „Suud puhtaks“. Telediskussiooni keskseks teemaks oli viha osakaal Eesti ühiskonnas ja sellega toimetulek. Poliitikud ja psühholoogid väljendasid omapoolset arvamust viha õigustatuse ja mitteõigustatuse kohta
töösooritusele eriti pärssivalt? kvalitatiivsete ülesannete puhul, mis nõuavad paindlikku mõtlemist ja probleemide lahendamist 3. Milliste faktorite poolest võivad erineda tulemustasu maksmise süsteemid? a) kuidas töösooritust mõõdetakse b) tulemustasu poolest (raha, aktsiad jms) c) millisel tasandil rakendatakse tulemustasu maksmise süsteemi (grupp, individuaal jms) 4. Majandusteooria (economic theory) kohaselt parandab materiaalne hüvitamine töösooritust. Paljud psühholoogid ei nõustu sellega. Nimeta aspekte, mis muutuvad (negatiivseks) materiaalset hüvitamist kasutavas organisatsioonis. a) suureneb töötajate järelvalve b) suureneb töötajatevaheline konkurents c) suureneb hindamine ja väheneb sisemine motivatsioon 5. Kuidas mõjutab materiaalne tasustamine loomingulist tööd pikema aja jooksul (Kerr, 1975)? Materiaalne boonussüteem eirab loomingulist tööd pikema aja jooskul ning vähendab stiimulit koostööd teha. 6
sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle järgi, mida teised teevad või mis teistel on, ning kes teavad ja oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. Seega on positiivse psühholoogia üheks lipukirjaks saanud vooruste ja tugevate iseloomujoonte rõhutamine, mille hulka kuuluvad muu hulgas lähedased ja soojad inimsuhted. Naised ja mehed tunnevad õnne erinevalt -Briti psühholoogid Adrian Furnham ja Helen Cheng küsisid mitmesaja Briti noore inimese käest, mis teeb inimese õnnelikuks. Kes on õnnelikumad, kas need, kes on teistest tervemad või hoopiski need, kellel on palju sõpru? Kas inimesed on õnnelikumad, kui neil on kena välimus, terav mõistus ja palju raha? Huvitaval kombel langes enamik tavainimeste vastuseid küllalt hästi kokku psühholoogide poolt leituga: tavaarvamuse kohaselt on õnnelikud inimesed need, kes on emotsionaalselt stabiilsed,
objektide keeles mõtlemisele (mehhaanilised tööriistad, esemed jne). 2) Võime lahendada probleeme: toimetulek uutes situatsioonides vastandatuna harjumuslikele reageeringutele tuntud situatsioonides. 3) Võime õppida, seal hulgas võime mõista abstraktsioone (näiteks sõnu ja sümboleid) ning kasutada neid. 2. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? Esimesed katsed õpilaste vaimse arengu taseme mõõtmiseks tegid prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Theodor Simon 1905. aastal. Binet’-Simoni skaala – koosnes paljudest ülesannetest, mille lahendamise tulemuste põhjal sai otsustada, kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilasele. 3. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellekti mudel? Üldfaktori ehk g-faktori ja erifaktorite ehk s-faktorite teooria. Üldfaktori all pidas Spearman silmas inimeste võimet arutleda,
võimekusega? 43. Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos alla keskmise üldise vaimse võimekusega? 44. Kas loomingulisus avaldub õpilastel üldise isiksuseomadusena või pigem valdkonniti? 45. Kas kasvatustöö loomingulise õpilasega üldjuhul lihtsam või keerulisem kui keskpärasema õpilasega? 46. Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika 47. Milliste valdkondadena käsitletaks tavaliselt laste ja noorukite arengut? 48. Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste _______________________________________________________ järgi 49. Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist ________________________________________________________ 50. Kaasaegsete arusaamade järgi toimub lapse areng _________________________________________________________vastast ikuse toimena 51. Kuidas psühholoogid nimetavad inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke
Tunnetuslik ehk kognitiivne 30. Millise diferentseerimiskalduvusega õpilased on üldjuhul sotsiaalne akadeemilistes õpingutes edukamad? füüsiline Sõltumatud 31. Millised suhtlemises empaatilisemad? 48. Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste Sõltuvad järgi? 32. Millise testiga saab hinnata õpilaste kontseptuaalset Kiirus tempot? järjestus Kujundite vastandamise test. Kagan vorm ( kas on mõni mõtlemisviis juurde tulnud?) 33
way as to produce consequences, operant behavior is simply emitted bye the organism not known stimulation) Kinnitus (of an operant response leads to reinforcement the rate of that response increases Keskkond (responses an organism makes taht result in reinforcement are most likely to occur when the organism is next in that situation/enviroment) kinnituse defineerimine läbi käitumise efektiivsus. Gestaltpsühholoogid Wertheimer (founded gestaltpsyuch with his paper on phi phenomenon)- phi-fenomeen (the phi phenomen indicates that conscious experiance cannot be reduced to sensory experience), näiv liikumine. illusioon, et valgus liigub ühelt positsioonile teisele. Koffka - geograf. ja käitumislik keskkond. Köhler - tasakaal, pregnantsuse seadus(mentaalne kogemus organiseeritud lihtsaimal viisil, mis antud tingimustes on võimalik). taju konstantsus
Sotsiaalpsühholoogia: Isikud. Kurt Lewin - sotsiaalpsühholoogia isa. Väljateooria, psühholoogiline ruum, liider, muutused. Lev Gumiljov - etnogeneesi teooria. Bluma Zeigarnik - inimene mäletab lõpetamata tegevust paremini. Norbert Elias - võim, emotsioonid, teadmine. Tsiviliseerumisteooria, käitumisreeglite analüüs. Henry Tajfel - sotsiaalne identiteedi teooria, minimaalse grupi paradigma. John Berry - kultuuridevaheline psühholoogia. Canada katse. Erving Goffmann - sümboolne koostoime. Stigma. Salomon Asch - konformism. Katse joonepikkusega. Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise t...
Neoklassikalised teooriad on aluseks tänapäevastele juhtimisteooriatele ning on leidnud tunnustamist ja edasiarendust kaasaegsete juhtimisteoreetikute (Tom Peters, Peter Drucker jne. ) poolt. Hugo Münsterberg suhtus lugupidamisega teadusliku juhtimise koolkonna esindaja Frederick Winslow Taylori töösse ning pidas oluliseks kujundada uus teadus, mis seoks psühholoogia ja majanduse peajooned. Ta väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid peamiselt kolmes valdkonnas: sobivate vaimsete omadustega tööliste leidmisel konkreetsetele töökohtadele välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad kindlustada tööandjale parima soovitud tulemuse ning töötajale rahulolu tööga välja selgitada töötajate mõjutamise viisid, mis võimaldavad kõige paremini ühildada tööliste tegevuse ettevõtte ärieesmärkide saavutamisega
annaabi.ee 
