Impressionism impressiivne improvisatsioon Sellele stiilile pandi alus 19.sajandi lõpus, see pärineb prantsuse maalikunstist. Impressionism kui muusika on rõõmsameelne, värviküllase ja piduliku kõlaga. Impressionistid armastavad õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Impressionism tähendab hingeliste tunnete edasiandmist ja selle vastandiks on ekspressionism. Impressionismi mõiste on kasutusel ka kunsti ja kirjanduse valdkonnas. Tuntuimad impressionismi ajastu muusikud on Claude Debussy ja Maurice Ravel. Impressionism, kui kunstivool. Varajased impressionistid olid radikaalid, nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest Samuti võtsid nad kasutusele uusi töömeetodeid, näiteks natüürmortide ja portreede
otstarve. Väideti, et kunstniku skulptuurid olid plastilisse vormi üle kantud kolmemõõtmelised joonistused. Modigliani hindas materjali ehedust, jättis tihti pealispinna töötlemata. Lemmikmaterjaliks oli liivakivi, marmorit ja puitu Naise pea. Lubjakivi. kasutas harvem. 1912. Joonistused Modigliani joont peetakse harmooniliseks ja terviklikuks. Joonistas kiiresti ja parandusi tegemata. Oluline on hetkemulje modellist. Anna Ahmatova. 1911. Maalid Maalis portreid ja naisakte. Tahtis, et portree näitaks modelli psüühikat, isiksuse olemust. Modigliani stiili iseloomustavad pikaksvenitatud figuurid, längus õlad, lihtsustatud jooned, eriline nukker meeleolu. Jeanne Hebuterne´i portree. 1919. Maalid on pruunjasoranzis või tuhmsinakas värvigammas. Aktid
· Kunst on kôrgem tegelikkus. · Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika. Sümbolism - Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Impressionism - Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Eesti kirjanduses on impressionistlikke jooni Fr. Tuglase ja V. Ridala loomingus. Taotluseks oli jäädvustada põgusaid hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi. Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Naine päiksevarjuga, IMRESSIONISTLIK LÄHENEMINE NOVELL Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt üllatav pööre.
Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt, kujunes 19. saj. 90-ndail aastail: Esiplaanile tõusis kõla ilu värske, värviküllane Helilooja maalib helidega Avardusid muusika tämbrilised võimalused Harmoonia väljus klassikalistest piiridest Iseloomulik muusika pidev voolavus puuduvad tugevad elamused, võitluspinged · Claude Debussy · Maurice Ravel Impressionistlikud kirjanikud: vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. · Friedebert Tuglas · Villem-Grünthal Ridala 2. Neoklassitsism Neoklassitsism (ka uusklassitsism) on klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Tunti huvi varasemate stiilide(renessanss,barokk,klassitsism)vastu.Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Harmoonia ja orkestratsioon lihtsustusid. Maalikunstis: joon kontuur geomeetrilised põhivormid
Tuntuimad kirjanikud: 1. Theodore Dreiser 2. Émile Zola 3. Eduard Vilde 4. Ernst Peterson-Särgava Impressionism Impressionism 1860.70. aastail Prantsuse maalikunstist alguse saanud akademistliku kunsti vastane vool, mille taotlus oli jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatevinklist ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Tumtuimad kirjanikud: 1. Friedebert Tuglas 2. Villem Grünthal-Ridala Sümbolism Sümbolism tekkis 19. sajandil Prantsusmaal. Kirjanduses hakati kasutama sõnu sümbolitena (näiteks ankur on lootuse sümbol). Sümbolism vastandas romantismile ja realismile, käsitles maailma kui salapärast, sümbolite varal tunnetatavat reaalsust. Väljapaistvamad sümbolistid: 1. Paul Verlaine 2. Arthur Rimbaud 3. Aleksandr Blok 4. Friedebert Tuglas Futurism
Impressionistide piltide peakangelaseks muutus VALGUS. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni ja järelikult pidi pildist kaduma ka täpseid kontuure toonitav joonistus (see oli nii klassitsistide kui ka realistide üks suuri lemmikuid). Mis on nende lemmikzanr, mida enamasti maaliti? Impressionistid maalisid esmajoones mitte üksikeset, vaid seda ümbritsevat valgust ja õhku. Pidevalt muutuva atmosfääri hetkemulje tabamiseks tuli töötada kiiresti ja kergelt, otse looduses. Seega lähtuti natuurist. Nähtavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste segamata toonides pintslitõmmetega (silmale mõjuvad need kui väiksed värvilised punktikesed). Teatud kauguses sulavad erinevad värvused optiliselt üheks tooniks. Näiteks, kui kõrvuti asuvad punane ja kollane värvitäpike, seguneb see inimese silmas oranz`iks. Milliseid uuendusi tõid nad maalikompositsiooni?
BRENDA HOLT 11 E-ÕPE 2. arvestustöö Noor-Eesti, Siuru, Tarapita 1.Rühmitus Noor-Eesti – millal tegutses, liikmed, põhimõtted, tähtsus Tegutses 20. aastate alguses. Loodi 1903.aastal Tartus ja tegutses kuni 1914 aastani. Noore-Eesti liikmed leidsid, et Eesti kirjandus on vanamoeline ja väsinud ning kipub ennast kordama. Tahtsid Eesti kirjandus rikastada nö Euroopa tuultega. Pidasid tähtsaks linnastumisest ning ei arvanud suurt rahvakultuurist. Pidasid rahvuslikku romantismi algeliselt. Enesehinnang oli kõrge ja pidasid end ideaalharitlasteks. Ideaaliks pidasid Liivi ja tõstsid esile Petersoni. Liikmeteks olid Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, J.Aavik, Triik, Linde, K.Mägi, K.Raud. Albumites astus ülesse ka Enno, Haava, Liiv, Under, Oks. Noore-Eesti elavdas Eesti kultuuri, tõstis kirj...
Olemist vaadatakse kui indiviidi psüühilist, hingelist ja vaimset eksistentsi. Põhiprobleemid on inimese subjektiivsed probleemid nagu vabadus ja vastutus, surm ja suhe Jumalaga, olemasolu mõte, absurdne maailm. Jean Paul Sartre-> (1905-1980) Prantsusmaa, ,,Iiveldus" Albert Camus-> (1913-1960) Prantsusmaa, ,,Võõras" ,,Langus" ,,Külaline" Impressionism (pr. k. impression, mulje) Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Avaldus kirjanduses 18801910 prantsuse ja saksa kultuurkonnas. Iseloomulik on kunstilise kujundi detaili ja värvirohkus, lüüriline ja passiivne tundetoon, meeleolukus ja nüansirikkus. Tuntud impressionistid on sakslane Bernhard Kellermann (18791951), eestlased Friedebert Tuglas (18861971), Anton Hansen Tammsaare (18781940), Villem Ridala (18851942). Ekspressionism (lad. k. expressio, väljendus, ilme)
SÜRREALISM Tekkis 1919. aastal Prantsusmaal Kasutati teadvuse hämarseisundeid. Mõistuse kontrolli vältimiseks kasutati automaatkirjutamist, lisaks ka narkootikume, alkoholi ja hüpnoosi... Tuntumaid sürrealistlikke autoreid oli André Breton (,,Vabaarmastus") IMPRESSIONISM Tekkis 19. ja 20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia ja prantsuse kultuurialas. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Harrastati lühizanre nagu luuletus, novell, lühiromaan. Impressionismi viljelesid: Eduard von Keyserling, Thomas Mann, Hugo von Hofmannstahl jt. Eesti kirjandusse jõudis impressionism ,,Noor Eesti" vahendusel (Friedebert Tuglas). MODERNISM Tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile algselt luules, hiljem ka proosas ja draamas. See on 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus.
erinevas valguses erinevalt ja seetõttu võib samast motiivist maalida palju erinevaid pilte. Impressionistide piltide peakangelaseks muutus VALGUS. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni ja järelikult pidi pildist kaduma ka täpseid kontuure toonitav joonistus (see oli nii klassitsistide kui ka realistide üks suuri lemmikuid). Impressionistid maalisid esmajoones mitte üksikeset, vaid seda ümbritsevat valgust ja õhku. Pidevalt muutuva atmosfääri hetkemulje tabamiseks tuli töötada kiiresti ja kergelt, otse looduses. Seega lähtuti natuurist. Inimese silm ei näe ka suuri ühevärvilisi pindu, järelikult tuli minema heita ka lokaaltoonid (eseme oma värv). Nähtavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste segamata toonides pintslitõmmetega (silmale mõjuvad need kui väiksed värvilised punktikesed). Teatud kauguses sulavad erinevad värvused optiliselt üheks tooniks
Nende arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Nende eesmärgiks oli anda edasi ideaali tajutavas vormis. Nad pidasid ennast ideaali väljendajateks. 34. Kes on dekadentide kõige silmapaistvam esindaja? Dekadentide silmapaistvaim esindaja oli C. Baudelaire. Üks silmapaistvamaid oli ka O. Wilde. 35. Mis iseloomustab impressionismi? Impressionismi iseloomustab tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundite vahendamine, hetkemulje kaudu asja olemuseni jõudmine. 36. Mis iseloomustab sümbolismi? Sümbolismi iseloomustab sõnade kasutamine sümbolitena ehk võrdkujudena, hingeline kriis, nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted. Sümbolistid võtsid kasutusele vabavärsi. 37. Kes esindavad eesti kirjanduses uusromantismi? Eesti kirjanduses esindavad uusromantismi ,,Noor-Eesti" (G. Suits, F. Tuglas) ja ,,Siuru" (A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas). 38
- Hoidumine otsesest hinnangust: *autor püüdis vältida hinnangute andmist tegelastele ja sündmustele *autor muudab end märkamatuks *teose mitmetähenduslikkus - Rõhutatud filosoofilisus – kirjanduse ja filosoofia kokkusulamine Modernlistliku romaani rajajad - Marcel Proust (hääl: Prust) *“Kadunud aega otsimas“ (1913-1927) aluseks uut tüüpi süvapsühholoogilisele romaanile (impressionistlik – hetkemulje jäädvustamine) - James Joyce *“Olysses“ (1922) aja- ja ruumitasandid on kaootiliselt segi paisatud, tegelaste välised piirjooned on täielikult kadunud - Franz Kafka *“Protsess“ (1925), „Loss“ (1926), „Ameerika“ (1927) *ekstentsialistliku kirjanduse vahetu eelkäija – kujutas inimest üksinduses, võõrandununa *nn maagilis-realistliku suuna algataja – kasutas ühiskonnas toimuva
idee. Olid eeskujuks järgnevatele kirjandusvooludele, kuna formuleerisid esmakordselt ebatraditsioonilise poeetika põhimõtted ja kasutasid mitmesuguseid uusi põhimõtteid. Venemaal XX saj algusest kuni 1917 a-ni, Itaalias kuni 1921. Tuntuim esindaja Vladimir Majakovski, Eestis näiteks Johannes Vares-Barbarus. Impressionism XIX saj lõpp -XX saj algus. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni, vahendasid hetkemeeleolusid ja tundeid, taotlesid väljenduslaadi hoogsust ja ilu. Eesti kirjanduses Marie Under, Friedebert Tuglas. 3 Ekspressionism 1910.-1920. aastate keskpaik, sai alguse Saksamaal. Seotud I maailmasõjaga. Kesksel kohal oli autori eneseväljendus
Ta on saanud tuntuks puändiga lõppevate novellidega. Tema teostes on palju irooniat, tekst on voolav ja kergesti loetav. Tuntum novell ,,Nööpnõelad". Romaanikirjanikuna kerkis esile Honore de Balzac. Kirjandus: Pr. Balzac, Stendhal, Flaubert, Rolland; Sb. Dickens, Shaw; Vm. Turgenev, Dostojevski, Tolstoi, Tsehhov; Norras Ibsen; USA Hemingway; Skm. Mann. Impressionism: tuleb prantsusekeelsest sõnast impressioon hetkemulje. Hetke muljele tuginev kunst, ei eelda, et edastataks reaalsust, vaid autori muljet. See suund on subjektiivne. Tekkis 19. sajandi 60-, 70-ndatel prantsuse maalikunstis. 1874 toimus Pariisis esimene impressionistide näitus. Seal pani Monet välja pildi ,,Impressioon. Tõusev päike." nimetus kogu suunale. Kunst: püütakse edasi anda põnevaid loodusvärve eredad, kirkad, säravad toonid. Samas paistaks need justkui läbi udu, värvid hajutatud, hägused
annaabi.ee 
