kui reaktsioon toimub mitmes staadiumis, määrab kiiruse aeglasem nt A + 2B -> AB2 I A + B -> AB II AB + B -> AB2 korral v = k*c(A)*c(B), kuna esimese staadiumi reaktsiooni kiirus on oluliselt aeglasem teisest. kiiruskonstant k – kontsentratsioonist sõltumatu tegur (st ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist ega ajast) v = k , kui reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutis võrdub ühega heterogeensetes reaktsioonides on tahkete ainete kontsentratsioon c = 1 b) kiiruse sõltuvus temperatuurist KÕIK REAKTSIOONID KIIRENEVAD TEMPERATUURI TÕSTMISEL! (piisavalt kõrge energia osakeste arv kasvab; reaktsioonikiiruse määrab see osakeste arv, mis ületavad aktiviseerimisenergia) van’t Hoffi reegel – temperatuuri tõstmisel 10◦C võrra suureneb reaktsiooni kiirus 2 – 4 korda. T2 T1 vT2 vT1 10
Materjalide füüsikalised omadused ( tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus) : Tihedus füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumala ruumalaühikus. Sulamistemperatuur- Temperatuur, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse. Korrosioon materjali ja keskkonna (õhk, vesi, kemikaalid) vaheline reaktsioon, milles materjal hävib. Sulam metalne materjal, mis on kahe või enama metalli segu. Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. Heterogeensetes sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulami eelis metalli ees : odavam, kõvem, tugevam, kuumakindlam, vastupidavam, korrosioonikindlam. Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teisel väheneb. Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa.
lähteainete korral), temperatuur, katalüsaator, segamine, pinna suurus (tahke lähteaine korral), lahusti iseloom (lahuste korral). Massitoimeseadus reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega: reaktsioon: aA + bB yY + zZ, v = kc(A)ac(B)b , kiiruskonstant (k) kontsentratsioonist sõltumatu tegur; reaktsiooni kiirus v = k, kui ainete kontsentratsioonid võrduvad 1-ga. Massitoimeseadus heterogeensetes reaktsioonides tahkete ainete kontsentratsioon c = 1. 2. Reaktsiooni molekulaarsus ja järk, reaktsiooni mehhanism Molekulaarsus reaktsiooni elementaaraktist osavõtvate osakeste (molekulide vms.) arv; monomolekulaarsed (nt. A2 2A), bimolekulaarsed (nt. A + B AB; 2A A2), trimolekulaarsed (nt. 2A + B A2B; 3A A3). Reaktsiooni järk kontsentratsioonide astmenäitajate summa reaktsiooni kiiruse (massitoime seaduse) avaldises:
lähteainete korral), temperatuur, katalüsaator, segamine, pinna suurus (tahke lähteaine korral), lahusti iseloom (lahuste korral). Massitoimeseadus – reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega: reaktsioon: aA + bB → yY + zZ, v = k⋅c(A)a⋅c(B)b , kiiruskonstant (k) – kontsentratsioonist sõltumatu tegur; reaktsiooni kiirus v = k, kui ainete kontsentratsioonid võrduvad 1-ga. Massitoimeseadus heterogeensetes reaktsioonides – tahkete ainete kontsentratsioon c = 1. 2. Reaktsiooni molekulaarsus ja järk, reaktsiooni mehhanism Molekulaarsus – reaktsiooni elementaaraktist osavõtvate osakeste (molekulide vms.) arv; monomolekulaarsed (nt. A2 → 2A), bimolekulaarsed (nt. A + B → AB; 2A → A2), trimolekulaarsed (nt. 2A + B → A2B; 3A → A3). Reaktsiooni järk – kontsentratsioonide astmenäitajate summa reaktsiooni kiiruse (massitoime seaduse) avaldises:
Antud juhul määrab faaside t konstantsuse tingimus, seega võimalik vabaenergia muutus dGp, T=0 vaatama üleminek ühest faasist teise. Järelikult on tasakaal kahe faasi vahel võimalik ku kokkupuutuvates faasides on täpselt võrdsed. Seega on püsival rõhul ja tempe tingimuseks: kus ülemised indeksid märgivad eri faase. Puhta aine korral võib tingimuse kirj Kui kahe faasi tasakaalu korral tõsta süsteemi temperatuuri dT võrra, peab ka oleks jällegi tasakaaluolek. Heterogeensetes süsteemides on tasakaaluseisund olekudiagramme, mis tasapinnaliste või ruumiliste geomeetriliste kujunditena mitmesuguste omaduste või omaduste ja koostise vahel. Vedelik keeb tempera võrdne välisrõhuga. Töövahendid. Ebulliomeeter, Vaakumpumba süsteem SC 950, elektriküttega kolb, jahuti, amp Töö käik. Mõõtmisi alustatakse madalamast rõhust (100 torr) ja seejärel suurendatakse järkjärg sammule ja määratakse vedeliku keemistemperatuur erinevatel rõhkudel. Viimane lug
tasakaal nende reakts-ide suunas, mis toimivad vastu tekitatud muutustele e. vähendavad tekitatud môju. Näide: N2 + 3H2 2NH3 : eksoterm; 1) Lähteainete konts.-i tôsta saaduste suunas. 2) Rôhku tôsta (gaasiliste ainete konts. kasvab) oleneb moolide arvust, preagu saaduste suunas. 3) T-d tôsta (tasakaal liigub endotermilises suunas) nihkub lähteainete suunas, sest v2 suureneb rohkem, sest seal eraldub soojus niigi. Tasakaal heterogeensetes (2 faasi korraga olemas, aga pole sama koostisega) süsteemides A) ühekomponentne süsteem 1 aine, aga vôib mitmes erinevas agr. olekus olla. Vee diagramm: vee O e. kolmikpunkt: TO = 0,0078C; pO = 4,6mmHg. Superkriitiline olek kaob vahe vedela ja gaasilise faasi vahel, tekib tihe ja hästi voolav ollus. Vee puhul: Tkr = 374C; pkr = 218atm. B) kahekomponentne süsteem 2 ainet; A ja B. Nii sulamise kui ka
temperatuuril. Sulamine on endotermiline protsess, tahkumine eksotermiline protsess. Aine sulatamiseks kulub energiat (soojust); sulamise käigus soojus neeldub, kuid aine temperatuur ei muutu. Sublimeerumine on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse ilma vedelat olekut läbimata. Kergesti sublimeeruvate ainete kohal saab mõõta aururõhku samuti kui vedelike kohal. Sublimeerumiseks kuluvat energiat nimetatakse sublimatsioonisoojuseks. 5. Faaside tasakaal heterogeensetes süsteemides. (Heterogeenne süsteem on füüsikalis-keemiline süsteem, mis koosneb vähemalt kahest faasist.) Gibbsi faaside reegel • Kui meil on k komponenti (ainet) ja p faasi, siis vabadusastmete (süsteemi kirjeldamiseks vajalike muutujate) arv f avaldub: f = k – p + 2 • Ühekomponentses süsteemis seega f = 3 – p • Ühekomponentses süsteemis ei saa tasakaalus olla korraga rohkem kui 3 faasi.
raskused sotsiaalses lävimises, motoorne kohmakus Võimalikud probleemide valdkonnad. · Intensiivne tundlikkus ja empaatia (ärevus) · Tüdimus · Stress ja ärevus (ei suuda vastata teiste ootustele) · Perfektsionism · Erinev-olemise taju · Alasooritus Abistamine · Individualiseerimise võtted kolme põhiliiki: · Homogeensete klasside, rühmade, koolide moodustamine õpilaste mingi ühise tunnuse või tunnuste rühma alusel · Õpe heterogeensetes klassides ja rühmades, kus õpilaste erinevused on suured · Õppe läbimine individuaalselt erinevas tempos, teistest kiiremini või aeglasemalt Abistamise võimalusi 1 · Varasem kooliminek. Eestis kõige kasutatavam õppe kiirendamise meetod · Klassikursusest ülehüppamine. Eestis on suhteliselt harv nähtus, mujal populaarne · Ainekava ,,kokkupakkimine". Õppekava läbimine ettenähtust kiiremini, peamiselt praktiseeritakse üksikute ainete kaupa
järgmiselt: v k c aA c bB , (3) kus k on reaktsiooni kiiruskonstant ja cA ja cB reageerivate ainete kontsentratsioonid. Reaktsiooni kiiruskonstant k on arvuliselt võrdne reaktsiooni kiirusega, kui reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutis on võrdne ühega. Kiiruskonstant, erinevalt reaktsiooni kiirusest, ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist ja ajast. Heterogeensetes reaktsioonides, milles üheks reageerivaks aineks on tahke aine, sõltub reaktsiooni kiirus ainult gaasilises või vedelas faasis olevate ainete kontsentratsioonist, sest tahke aine kontsentratsioon on konstantne ega mõjuta reaktsiooni kiirust. Reaktsiooni molekulaarsuseks nimetatakse reaktsiooni elementaaraktis osalevate osakeste arvu. Tuntakse mono-, bi- ja trimolekulaarseid reaktsioone. Reageeriva aine kontsentratsiooni astmenäitajat reaktsiooni kineetilises võrrandis
temperatuuril. Sulamissoojus – näitab aine sulamiseks vajatava energia hulka. 28. Aurustumine, kondenseerumine, keemine, külmumine, sulamine ja sublimeerimine. Aurustumine – vedel => gaasiline Kondenseerumine – gaasiline => vedel Keemine – vedel => gaasiline, vedelike omadus Külmumine – vedel => tahke Sulamine – tahke => vedel Sublimeerumine – tahke => gaasiline 29. Faaside tasakaal heterogeensetes süsteemides. Heterogeensed süsteemid koosenvad vähemat kahest faasist. Üle kolme faasi ühes kohas korraga tasakaalus olla ei saa. 30. Individuaalsete ainete olekudiagrammid ja nende kasutamine. Olekudiagramm annab ülevaate, milline faas on teatud temperatuuril ja rõhul kõige stabiilsem. Sõltub rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkt, kriitiline punkt. 31. Kriitilised omadused: keemistenperatuur, sulamistemperatuur, kolmikpunkt,
v = k c aA c bB , (3) kus k on reaktsiooni kiiruskonstant ja c reageerivate ainete kontsentratsioon. Reaktsiooni kiiruskonstant k on arvuliselt võrdne reaktsiooni kiirusega, kui reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutis on võrdne ühega. Kiiruskonstant, erinevalt reaktsiooni kiirusest, ei sõltu reageerivate ainete 3 kontsentratsioonist ja ajast. Heterogeensetes reaktsioonides, milles üheks reageerivaks aineks on tahke aine, sõltub reaktsiooni kiirus ainult gaasilises või vedelas faasis olevate ainete kontsentratsioonist, sest tahke aine kontsentratsioon on konstantne ega mõjuta reaktsiooni kiirust. Reaktsiooni molekulaarsuseks nimetatakse reaktsiooni elementaaraktis osalevate osakeste arvu. Tuntakse mono-, bi- ja trimolekulaarseid reaktsioone. Reageeriva aine kontsentratsiooni astmenäitajat reaktsiooni kineetilises
läbiviimise aeg ja tingimused); Hüdroloogilised kriteeriumid (mulla niiskus, põhjavee sügavus või selle dünaamika, drenaazi äravool). Kõigil on erinev välitööde maht, keerukus ja representatiivsus. Agrotehniliste hindamiskriteeriumite alusel ei ole võimalik adekvaatselt iseloomustada kuivendatud maa hüdromelioratiivset seisundit. Hüdroloogiliste hindamiskriteeriumite puuduseks on see, et nende arvväärtuste määramine tugineb sellistele mõõtmistele, mis Eesti väga heterogeensetes muldades ja muutlikes loodustingimustes iseloomustavad vaid väikest pindala. Kriteeriumi arvväärtuseks on kas: fikseeritud normatiiv; etalonalal mõõdetud suurus. Esimesel juhul arvutuslik äravoolumoodul on määratud mingi tõenäosusega juurdevoolu või sademete suurusest, seega konkreetsel hindamisel peame teadma milline on selle hetke seisukord (sademete kogus normist). Etalonala annab alampiiri ei ole liigniiske ega ülekuivendatud. Kui see on ülekuivendatud siis vead on suured
optimaalsete lahenduste otsinguid, erinevate teede ja meetodite katsetamist ja rakendamist (ibid). Individualiseerimisvõtteid on väga palju. Liigitatakse neid kolme rühma: · homogeensete klasside, rühmade, koolide moodustamine õpilast mingi ühise tunnuse või tunnuste rühma alusel 17 · õppe läbimine individuaalselt erinevas tempos, teistest kiiremini või aeglasemalt · õpe heterogeensetes klassides ja rühmades, st sellistes, kus õpilaste erinevused on suured, nagu see on enamasti klassides, mis on komplekteeritud elukoha alusel (ibid). Andeka lapse tegevuse põhiliseks mootoriks on huvi ta teeb sellepärast, et teha on tore. Mida loovam on laps seda rohkem teeb ta tegemise enda pärast ja seda vähem kiitasaamise ja kasu pärast. Loovat last haarab huvitava ülesande lahendamine jäägitult, monotoonse puhul ilmneb aga tema püsimatus
kujunemine õpilastega. Õppetööd on üldjuhul hõlpsam korraldada positiivselt häälestatud ühtekuuluvas klassis. Väljakujunenud 20 õpilasrühmadega klassis tuleks klassi juhtimiseks saavutada koostöö rühmaliidritega. Koostöö rühmade ja nede liidritega annab eriti häid tulemusi heterogeensetes klassides, kus õpilasrühmade huvid on erinevad. Õpetajal on valida kolme juhtimisstiili vahel: autoritaarne (kõik korraldab õpetaja)-kindlustab õpitulemused, kuid jääb dem.stiilile alla teistes õppimise aspektides, demokraatlik (koostöö õpilastega)-soodustab pos hoiakute ja ühtekuuluvustunde kujunemist ja hoolimatu e minnalaskev (ei osae tööjaotuse kujund)-kõige ebaefektiivsem
antigeeni seondumine, mis põhjustab mingeid füüsikaliste parameetrite muutusi nagu pretsipitatsioon, aglutinatsioon, mis oleksid ühtlasi sekundaarseks reaktsiooniks. Immuunmeetodid, mis määravad otseselt primaarreaktsiooni on tundlikumad ja täpsemad, kui sekundaarreaktsioonid määravad reaktsioonid. Kaks peamist ülesehitusprintsiipi on sändvitš- ja konkurentsiprintsiip. Eristatakse veel homogeenseid ja heterogeenseid immuunmeetodeid. Heterogeensetes immuunmeetodites on kasutusel mitu inkubatsioonietappi, mille vahel on pesuetapid mitteseondunud ja seondunud fraktsioonide eraldamiseks. Homogeensed immuunmeetodid ei vaja fraktsioonide eraldamist, on üheetapilised. Immuunteste saab kasutada kas antigeeni või antikeha määramiseks. Üks reaktsioonipool on testi standardiseeritud komponent, teine aga analüüt. Analüüt tuleb uuritavast materjalist
lid (keeltekool, muusikakoolid, kunstikoolid jne), eri suundadega klassid (loodusklass, reaalklass, keelteklass) või ka huviringid, treeningrühmad jne; 2) õppe läbimine individuaalselt erinevas tempos, teistest kiiremini või aeglasemalt; Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 95 3) õpe heterogeensetes klassides ja rühmades – individualiseerimise võimalused avalduvad õppematerjalide diferentseerimises, valikkursuste ja mitmesuguste teiste õppe rikastamise vormide kaudu. Praegu välja töötatavas Eesti üldhariduskoolide uues õppekavas ja hari- dusseaduste uuemates redaktsioonides on õppetöö individualiseerimise ja diferentseerimise küsimustele pööratud palju tähelepanu, väga olulise positiivse muudatusena seejuures on varasemast märksa suuremat rõhku
annaabi.ee 
