Tehnoloogia kasutamisel põhinev levimuusika ehk populaarmuusika NB! Rahvamuusika on teatud inimrühma kasutuses olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. Eesti rahvalaulude üleskirjutused 12.-16. saj teated laulmisest (nt Saxo Grammaticus, LHK, Fabricius) 17. saj esimesed laulude terviktekstid (1660. aastatel J. St. Von Holsteini käsikirjas, trükis 1695.a Ch. Kelchi kroonikas) 18. saj A. W. Hupeli saadetised J. G. Herderile (10 teksti), kes avaldab need kogumikus „Volkslieder“ (1778-1779) 19. saj A. H. Neus, A. F. J. Knüpffer, M. Veske, J. Hurt (40 500 laulu), 20. saj alguses viiside üleskirjutamine (EÜS) ja fonografeeringud Eesti rahvalaulude liigituse alused Elavas kasutuses („esimene elu“) - Kasutusvaldkonna alusel (nt kiigelaulud, pulmalaulud, vastlalaulud, mängulaulud) NB! Laulude funktsioon võis aja jooksul muutuda.
12.2. 18. sajandi ajaloofilosoofia - Nt Giammbatista Vico (1668-1744) ideed: Muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine Arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest Soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida Vico ,,Uue teaduse" oluline mõju järgmistele uurijatele, sh Johann Gottfried von Herderile 12.3. (Rahvus)romantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? 13.1. Käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid 13.2. Käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie) 13.3. Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist) 13.4. Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema
12.2. 18. sajandi ajaloofilosoofia - Nt Giammbatista Vico (1668-1744) ideed: Muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine Arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest Soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida Vico ,,Uue teaduse" oluline mõju järgmistele uurijatele, sh Johann Gottfried von Herderile 12.3. (Rahvus)romantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? 13.1. Käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid 13.2. Käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie) 13.3. Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist) 13.4. Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema
See teos oli mõeldud nii siinmaalastele kui ka saabuvatele võõrastele kiireks eesti keele ära õppimiseks. Eesti keelt pidas some keele lähedaseks sugulaskeeleks. Kirjutas ka eesti murrete kohta. Ära toodud on ka eesti-saksa ja saksa-eesti sõnaraamatud Hupel võrdluses teiste baltisaksa keeleteadlastega (Arvelius ja Stender) Oma keelealastes töödes tegeles Hupel peamiselt sõnavara ja vormiõpetusega, keeleteoreetilisi arutlusi kohtab tema teostes harva. Eesti rahvalaulude vahendaja Herderile Kogus rahvalaule ja saatis käsikirjad Herderile.Herder kasutas neid rahvalaulude kogumiku koostamiseks. Esimesed suuremad rahvalaulude kogumikud Balti provintsides avaldati läti keelealal 19. sajandi algul. Eesti keelealal esialgu suuremaid publikatsioone ei olnud. "Eesti keeleõpetuse" retseptsioon See teos järgib saksa ja ladina grammatikate eeskuju. Tema teene seisneb selles, et ta koondas laialipaisatud käsikirjalised ja trükitud põhja- ja lõunaeesti grammatikad ja leksikonid ühte
Liivimaa valgustaja A. W. Hupel 1737-1819. Tallinn: Eesti Riigiarhiiv. 18. sajandi ajaloofilosoofia Nt Giambattista Vico (1668-1744) ideed: o muinaskultuuri (paganarahvaste peoeesia ja mütoloogia) väärtustamine; o arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest; o soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; o Vico ,,Uue teaduse" oluline mõju järgmistele uurijtatele, sh Jhann Gottfried von Herderile; Esimene euroopa autor, kes väärtustab folkloori. Johann Gottfried von Herder (1744-1803) Õppis Königsbergi ülikoolis; töötas 1764-1769 Riias; Avaldas mh. väljaande ,,Volkslieder" (1779-1779), 2 tr. ,,Stimmen der Völker in Liedern" (1807), sh. 7 (8) eesti rahvalaulu; lähemalt Herderist: Undusk, Jaan 1995. Hammanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edastajana: sünekdohhi printsiip. Folkloristika seisukohast olulised Herderi ideed
-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. Giambaqsta Vico (1668-1744) ideed: - muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine, - arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, - soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; - Vico “Scienza Nuova” (1725) oluline mõju järgmistele uurijatele, sh. Johann Gosried von Herderile Herderi ideed: • käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; • käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); • arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) 19.saj
rahvalaulude kohta. 12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.- 19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. Giambaqsta Vico (1668-1744) ideed: ta väärtustas muinaskultuuri (paganarahvaste poeesiay ja mütoloogiat), sai aru pärimuse ajaloolisest muutumisest, tekkis soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Vico "Scienza Nuova" (1725) - oluline mõju järgmistele uurijatele, sh. Johann Gosried von Herderile. Herderi ideed: ta käsitles rahvast (Volk) kui rühma, keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus). 19.saj
väljendada väga paljut.) 6. Regilaulu ajalooline kontekst vana rahvalaulu tekkeaega ei ole võimalik määratleda, üleminek toimus 19. sajandi II poolel. Regilaul võis tekkida 1000..2000 a eKr. Esimesed regilaulutekstid pärit 1660. aastatest. 1695. aastal ilmus Christian Kelchi(?) kroonika. 18. sajandil kirjutas laule üles Hupel ja saatis neid Herderile. ,,Nõelamängu laul" esimene teadaolev regilaulu tekst 1680. aastatel. 1990ndatel avastati 3 regilauluteksti, mis pärit 1660ndatest. Seega laulude terviktekstid pärinevad 17. sajandist. Praegu umbes 200 000 teksti. Elustiili muutudes hakkavad kaduma tekstid, mis teatud perioodidel olid autoriteetsed. Uuem rahvalaul kujunes välja Euroopa (eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome ja slaavi) muusikast. Nad on
.. (Kihnu lauik Liis Alas) Lauldes sai öelda asju, mida näost näkku ütlema ei mindud (nt. ,,Tões ja õiguses" on näide Andrese ja Mari abielu kohta) Regilaulu üleskirjutised: II aastatatuhat: - 12.-16. saj. teated laulmisest, mõned tekstikatked - 17. sajand esimesed teadaolevad laulu terviktekstid (1660. aastail, 1680 käsikirjas, 1695. trükituna Ch. Kelchi kroonikas) - 18. sajand (1770ndail aastail) A. W. Hupeli saadetised Herderile (alla 10 teksti) - 19. sajand: Neus, Knüpffer (ligi 600-700); Veske, Hurt (Riia kongressil esitatud aruandes 40500 laulu) Regilaulu stiil: - Tekstitasandil o Muusika o Sõnad o Esitus - Mõttetasandil o Teemad ja züseed o Laulud seotus esituskontekstiga Laulu seotsu elustiiliga: - Lauljatest pärimusrühma tegevusalad (töö, millest elatutakase jms) - Elavas kasutuses o ?
· Väga tähtis esteetika kujundamisel on olnud ka Rousseau. Kuulub samuti esteetika eelkäijate hulka. Ta eitab ja kritiseerib tugevalt omaaegset kultuuri ja ühiskonda. Ütleb, et inimesed on kadedad, edevad, halvad ja liiga konkureerivad. Sõidavad teistest üle, et saavutada oma eesmärke. Kultuur on inimesed ära rikkunud. Tuleb tagasi minna juurte juurde. Leida ehe ja algupärane kultuur loodusrahvaste juurest. Sellest sai hiljem oluline mõte ka Herderile, kes otsis algupärast kultuuri loodurahvaste juurest. Rousseau ütleb, et õilsate metslaste juurest võib leida kaastunnet, hoolivust, rikkumatust, mis maailmas kaduma hakkab. Tagasi pöördumine looduslikke eluviiside juurde. Rousseau Arutulus küsimuse üle, kas kunstide ja teaduste areng on aidanud puhastada kombeid? Ei ole, on hoopis degenereerinud. On kriitiline oma kultuuri saavutuste üle. Emotsioonide ja meelte väärtustamine.
Sellist ajaloo instrumentaliseerimist on täheldada näiteks Diderot', D'Alembert'i, Voltaire'i ja Iselini töödes, kuid ka Rousseau' loomuseisundi käsitluse võib sinna hulka asetada. Ka Herder käsitles ajalugu tervikuna, milles peituvad seaduspärasused. Tõepoolest, ta küll jälestas üldistuste ning abstraktsioonide tegemist, kuid samal ajal uskus Herder, et kogu ajaloolise mitmekesisuse all leiduvad siiski seosed, mis moodustavad ühtse terviku. Seejuures oli Herderile eeskujuks William Shakespeare. Kirjutises ,,Shakespeare" nimetab Herder Shakespeare'i maailma ajaloo loojaks. Herder põhjendas seda väitega, et Shakespeare ei leidnud rahvakarakterit (Volks- und Vaterlandscharakter) lihtsalt eest, vaid suutis selle avastada traditsioonide, kommete, keeleliste erinevuste, rahvuslike eelarvamuste, poliitilistest tingimuste ja arvamuste mitmekesisusest. Shakespeare käsitles ajalugu nii, nagu ta selle eest leidis ning lõi sellest siis tervikpildi. 18
annaabi.ee 
