Spartas oli tugev ja ühtne sõjavägi. Minu meelest oli see positiivne. Sõjavägi nii tugev tänu spariaatidele, kes olid elukutselised sõjamehed. Sellest tulenevalt sai Sparta maaväest kogu Kreeka võimsaim relvajõud. Spariaatid oli nii head sõjamehed suuresti tänu rangele kasvatussüsteemile, mis oli neid ette valmistanud sõjakoormuse talumiseks. Alistatud messeenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said heloodid ehk spartiaatide maaorjad. Minu meelest on see negatiivne, et heloote koheldi orjadena ning nendega käituti halvasti. Et hoida suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. Selle tagamiseks kujuneski Spartas range kodanike kasvatamise süsteem. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Peale sõjalise üleoleku tagati ka küllaltki suur sisemine stabiilsus. Spartalased olid uhked, et neil polnud kunagi esinenud türanniat. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud musternäidiseks
külma ja kuumuse. Söögi eest pidid nad ka ise hoolitsema. Pigem olid nad näljas kui liigsöödud. Kui neil lahingul süüa pole saavad nad ilma selleta hakkama. Kui neil polnud üldse süüa pidid nad varastama. Aga see ei olnud üldse selle pärast et neid seadust rikkuma panna, vaid selleks et nad oma nutikust arendaksid. Tänu sellele et nad peale Lakoonika olid ka vallustanud Messeenia, ja olid nemadki helootideks muutnud, pidid Spartiaadid end rohkem treenima. Heloote oli rohkem kui spartiaate ning neid tuli vaos hoida. Sellepärast pöörati rohkem tähelepanu treeningutele ja et lastest saaksid kartmatud ja tugevad sõjamehed. Vastsündinutest lastest jäeti ellu vaid terved. 7-aastased poisid võeti emade juurest ära ja hakkasid elama vanuserühmade kaupa kodanike kontrolli all. Kõige tublimatest said salgajuhid. Nad tegelesid kehalise treeningu ja sõjaliste harjutustega, muusikaga ja tantsuga. Kirjaoskusele ja lugemisele pöörati vähe tähelepanu.
Ülejäänud rahvas jagunes vabadeks kodanikeks ja orjadeks. Selleks, et hoida rahvast oma võimu all ning mitte oma positsiooni ühiskonnas kaotada, hakati noormehi juba varasest east meesteks kasvatama. Seitsme aastaselt hakati Sparta poistele andma kehalisi ja sõjalisi harjutusi. Nende vanemad pooldasid seda, sest tahtsid, et spartiaatide võim kestaks edasi sajandeid. Poisid said erinevaid ülesandeid, millest nad pidid puhta nahaga pääsema. Näiteks käidi heloote peksmas. Heloodid ei julgenud aga eriti vastu hakata, sest kartsid, et tulevikus tulevad meesteks sirgunud nublukesed tagasi ja maksavad kätte. Vägivaldse kasvatuse põhieesmärk oli poistest kasvatada tulevased spartiaatide põlvkonna kaitsjad. Kokkuvõtteks võib öelda, et mõlemad kasvatusstiilid ei mõjutanud vaid tollast ühiskonda, vaid ka tänapäevast. Tollal taheti noormeestele elu näidata ja neist elukogenud mehed kasvatada
Kõik Sparta lapsed kuulusid riigile ja poisid pidid pidid alates seitsmendast eluaastast hakkama sõjakuntsti õppima. (Louise Shofield 1997: 14) Sparta raha Spartas hakati münte vermima kolm sajandit tagasi hiljem kui teistes riikides. 4. sajandini e.Kr. kasutati seal raha asemel raudkange. (Judith Simpson 1997: 32) Sparta Sparta linnriik oli üks suurimaid Kreekas. Võim kuulus spartiaadidel perekonnale, kes hoidsid vägivalla abil riigi orje, heloote. See tekitas ka ülestõuse. Rahuaega peeti Spartas ettevalmistusajaks, et jätkata uut sõda. Sparta laste kasvatamises jäeti ellu vaid terved ja tugevad, teised hukati. Kasvatuse eesmärk oli, tugevad sõjamehed ja julmad orjapidajad. 7-20. eluaastani pandi poisid riiklikesse koolidesse. Spartalased kuulasid sõnakuulmist, jooksimist, rusikavõitlust, odaviset. Nad pidid taluma külma, nälga, valu, janu. Üldised olid spartalased harimatud. Mida vanemaks nad said, seda
kasvatusest. Tütarlapsi karastati, selleks et neist saaksid terved emad, kes sünnitavad terveid lapsi. Poiste kasvatus, kellest pidid sirguma distsiplineeritud sõdurid-jalaväelased, kes võitlesid, mitte üksikult, vaid kindlasti rühmades, lõppes inimeste tapmise omapärase koletu ,,praktikaga". Igal aastal kuulutasid efoorid relvastamata helootidele salajase ,,püha" sõja (krüpteia); siis läksid noorte spartiaatide salgad maad mööda laialija tapsid heloote. Poiste kasvatamine omaette kollektiivis, teistest isoleeritult (ainult poiste kasvatuse kohta on säilinud üksikasjalisi andmeid) ning meeste edaspidine omaette elamine tuletavad meelde elu meeste majades, kus mehed veetsid
Spartalased jagunesid kolmeks sünnipäraseks seisuseks · spartiaadid (täieõiguslikud kodanikud) - tööd ei teinud · perioigid (vabad inimesed, kuid ilma kodanikuõiguseta) harisid põldu või tegelesid käsitööga, maksid maksu · heloodid (orjad) - harisid spartiaatide põlde. Heloodid olid tegelikult sealse piirkonna põliselanikud, pärast said orjadeks ka allutatud Kreeka piirkondade elanikud. Kuna heloote oli nii palju, tuli selleks, et neid ohjes hoida, olla sõjaliselt nendest üle. Spartalaste eeskujud, mis aitavad võib-olla ka paremini mõista nende kasvatust ja haridust pärinevad paljuski antiikaja kuulsamatest teostest nagu ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Üks kangelastest oli näiteks Herakles oma vapruse ja võimatusega. Spartalaset kasvatust mõjutas ka nende eraldatus, mille tõttu oli takistatud tihedam läbikäimine teiste kreeklastega
aksepteerima. Kui keegi teda osta ei tahtnud pidid nad oma iisanda juurde tagasi minema AGA teoreetilisel tasandil ei tohiks neid karistada selle eest. Teistes regioonides omaette olukord, Spartas orjad heloodid, Tessalias penestid ning Kreetas voikeerid. Siiski erinevates piirkondades oli neid veel. Küsimus kas heloodid olid siiski orjad pikka aega üleval . Ateena oli oma rahvaarvult kõige suurem linnriik, sparta aga suhtarvuna kõige suurem riik . Heloote oli seal suhtarvuna rohkem , heloodid olid spartas enamuses , neid on peetud kõige suuremaks mittevabade kihiks klassikalises kreekas. Ateenas olid orjad eraomanduses vallasvaraga võrdsustatud objektid, kes olid enamasti võõrad, mittekreeklased. Heloodid olid reeglina kohalikud maaelanikud ning nad ei olnud eraomandis, vaid olid riigi omanduses. Orjade funktsionaalsusest on ka ateenalaste puhul räägitud. Väidetavalt demokraatia arenes
Messeenia. Sparta oli Aristrokraatlik polis mida valitsesid ainult rikkaimad spartiaadid. Spartalsed jagunesid kolmeks grupiks. Sparta kodanikke nimetati spartiaatideks ja nemad ei teinud tööd. Enamik Spartalasi olid vabad inimesed kellel ei olnud kodanikuõigusi. Kolmanda grupi moodustasid heloodid ehk orjad. Heloodid olid Lakoonika ja Messeenia maadelt pärit põliselanikud. Rahvakoosoleku hääletamine toimus kisaga ja see mille poolt kõige kõvemini karjuti jäi peale. Kuna heloote oli Spartas rohkem kui spartalasi tuli neid relva jõul ohjes hoida ja seega pidid spartalased neist sõjaliselt tugevamad olema. Tänu sellele põõrati suur osa laste kasvatusest kehalistele treeningutele. Poisid pidid olema kartmatud ja tugevad sõjamehed. Ellu jäeti sündides ainult kõige tervemad ja tugevamad, ülejäänud tapeti. Enamasti visati nad kaljult alla ja selle otsuse pidi langetama lapse isa. Seitsmeaastaselt pandi lapsed
nikkonnast tühise vähemuse), perioigid (isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta ja spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud) ning heloodid (spartalaste orjad). Sparta riigi eesotsas seisis üheaegselt kaks päriliku võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid riigi kõrgema preestri kohuseid. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu, valitavad riigiametnikud ja kõikide spartiaatide koosolek. Et hoida suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. Selle tagamiseks kujunes Spartas range kodanike kasvatamise süsteem. Poisid tegelesid peamiselt sõjaliste ja kehaliste harjutustega. Spartiaadid olid elukutselised sõjamehed. KREEKA KANGELASEEPOSED JA LÜÜRIKA Juba Kreeka-Mükeene perioodist on pärit mitmeid lugulaule kangelastest ja nende vägitegudest. Kujunes mitu teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu. 8.-7. saj
Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest kujunesid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimisel osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja langeda kodanike seast välja. Sparta riikliku korralduse muutis erandlikuks mittekodanike erakordselt suur arvuline osakaal riigis. Hoidmaks suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. See tingis riigi poolt rangelt kontrollitud kodanike kasvatuse süsteemi, mille peamine siht oli arendada spartiaatide sõjameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades, pidid oma elu korraldamisega ise toime tulema ja tegelesid seejuures peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Kahekümnendast eluaastast alates loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja
Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest kujunesid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimisel osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja langeda kodanike seast välja. Sparta riikliku korralduse muutis erandlikuks mittekodanike erakordselt suur arvuline osakaal riigis. Hoidmaks suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. See tingis riigi poolt rangelt kontrollitud kodanike kasvatuse süsteemi, mille peamine siht oli arendada spartiaatide sõjameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades, pidid oma elu korraldamisega ise toime tulema ja tegelesid seejuures peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Kahekümnendast eluaastast alates loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja
Ateenlaste domineerimine suurendas liitlaslinnade aristokraatia vastuseisu Ateena ülemvõimule. Sparta võimu kriis Peloponnesosel 470datel 460datel aastatlel Pärslaste Kreekast väljatõrjumise järel lõi suur osa Peloponnesose liitlastest, Argose õhutusel, Spartast lahku. Spartalased suutsid neid kahes lahingus võita ja hegemoonia taastada. Peagi seejärel (või umbes samal ajal) tabas Spartat ränk maavärin, millele järgnes helootide ülestõus. Spartalased piirasid heloote u 10 aastat Messeenias Ithome mäel ja olid sunnitud siis lubama paljudel neil vabalt emigreeruda (550datel). Sparta ülemvõim Messeenias taastati. Radikaalse demokraatia tõus Ateenas ja esimene Peloponnesose sõda u 460 445 470datel 460datel aastatle oli Ateena juhtiv riigimees aristokraatlikult ja Sparta- sõbralikult meelestatud Kimon. Tema eestvõttel ja juhtimisel saadeti Spartalastele abi helootide vastu, kuid see lõppes Ateena väeosa häbistava kojusaatmisega ja tõi kaasa
süsteem. Kaks liitu: Ühelt poolt Sparta ja Pelopennose liit ja teiselt poolt Kreeka mereliit. Sparta Süsteem, mis arhailisel ajal alles kujunes, oli oma kõrghetkel. Sparta väline hegemoonia sattus pärast Pärsia sõdu ohtu. Mitmeid senised liikmed hakkasid mässama ülemvõimu vasta. Sellest sai jagu, aga 460ndatel toimus Laconicas väga suur maavärin. Seda käsitleti Poseidoni kättemaksuna, kuna spartalased olid pühaduse teotajad, kuna nad olid Poseidoni pühamu kaitse all olevaid heloote tapnud. Järgnes suur ülestõus ja ei tehtud tööd enam. See oli süsteemile ohtlik ja läks 10 a et see ülestõus maha suruda ja olukord stabiliseerida. Ateena välispoliitika 478 pandi algus Ateena mereliidule. See sai alguse sellest, et Ioonia linnad ei tahtnud olla spartalaste alluvuses. Pausanias, Sparta lahingujuht, käitus ioonlastega üleolevalt ja Ioonia linnad pakkusid oma liitu Ateenale, kes olid ka ioonlased. Aristeides tuli tagasi ja tema eestvedamisel moodustati Delose liit
Peloponnesose liiduks. Liitlased olid siseasjades sõltumatud, kuid allusid välispoliitikas tavaliselt Sparta juhtimisele. Teiste seas kuulus Peloponnesose liitu ka Korintos. Liidust välja jäi ainult Sparta põlisvaenlane Argos. Vallutuste tulemusel moodustasid täieõiguslikud spartalased ehk spartiaadid, kelle hulka kuulusid jätkuvalt ainult Sparta linna ja selle lähiümbruse elanikud, tühise vähemuse riigi elanikkonnast. Nii perioike kui ka heloote oli neist märgatavalt rohkem. Kui perioikide lojaalsusele võisid spartalased nähtavasti enamvähem kindlad olla, siis helootidest, ja eriti messeenlastest, võis karta halvimat. See sundis spartalasi teiste poliste kodanikest rohkem pöörama tähelepanu sisemisele julgeolekule, mis omakorda tõi kaasa spartale iseloomuliku ühiskonnakorralduse nn Lykurgose korra tekke. 14
annaabi.ee 
