FAASIDE KIRJELDUS · Hoohuppega kuulitouge sisaldab jargmisi faase: ETTEVALMISTUS, HOOHÜPE, ARATÕUGE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE. · Ettevalmistavas faasis votab heitja asendi hoohuppe alustamiseks. · Huppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi aratoukeks. · Lopupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu laheb. · Pidurdusfaasis peatub sportlane aratoukeasendisse, et mitte segmendist voi heiteringist valja kukkuda. KUULI HOIE · TEHNILISED KARAKTERISTIKAD · Kuul asub sormedel. · Sormed veidi laiali ja paralleelsed. · Kuul on ees kaelal. Poial toetub rangluule. · Kuunarnukk on ulal-korval (kere suhtes 45o nurga all). PÖIA ASETUS · Parem jalg libiseb kannal ja pannakse poia esiosale. · Parem jalg asetatakse ringi keskele. · Jalad asetakse maha peaaegu
välisserva ristlõige on umbes 6 mm raadiusega kaar. Ketta keskosas võivad mõlemal pool olla ketta välispinnaga ühetasased, teineteisega paralleelsed metallplaadid. Ketta võib valmistada ka ilma nimetatud metallplaatideta, eeldusel, et ketta korpuse keskosad on tasapinnalised ja paralleelsed ning ketta mõõtmed ja kaal vastavad nõuetele. Pealtvaatajate, kohtunike ja võistlejate turvalisuse tagamiseks on lubatud ketast heita ainult kaitsevõrguga ümbritsetud heiteringist. Igasuguste abivahendite kasutamine, näiteks kahe või enama sõrme kokku teipimine, mis võib abistada sportlasi katse sooritamisel, on keelatud. Teipi (plaastrit) heitekäel on lubatud kasutada ainult lahtise haava katmiseks. Vasaraheitjatel on lubatud teipida üksikuid sõrmi. Teibitud sõrmi tuleb näidata enne võistluste algust vanemkohtunikule. Odavise Oda koosneb kolmest osast: teravikust, varrest ja käepidemest. Vars valmistatakse
Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale teist valestarti järgneb diskvalifitseerimine. Kettaheide Raske ümberkohandumine tõkkejooksult, lisaks komplitseeritud (piiratud) liikumisruum. Ühelgi teisel tehnilisel alal ei tehta nii palju ebaõnnestunuid katseid kui kettaheites. Sportlased heidavad 2 kg raskust ketast 2,50 meetrise läbimõõduga heiteringist, kusjuures ketta lendamist kiirendatakse pooleteiseringise pöördega. Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi tähtsusetu roll. Eriti soositud on vastutuul. Teivashüpe Kõige atraktiivsem ja samal ajal kõige raskem ala kümnevõistluses. Isegi kõige paremad kümnevõistlejad on selle kaua vältava ala puhul omadega karile jooksnud. Töövahendiks on 4,60 kuni 5,30 meetri pikkune klaaskiust teivas. Soovitus: mida suurem kõrgus, seda raskem ja jäigem teivas
Tõuget sooritatakse ringist 2,135 m. Hoohüppega kuulitõuge sisaldab järgmisi faase: ettevalmistus, hoohüpe, äratõuge ja heitja tasakaalustamine. *Ettevalmistavas faasis võtab heitja asendi hoohüppe alustamiseks. *Hüppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi äratõukeks. *Lõpupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu läheb. *Pidurdusfaasis peatub sportlane äratõukeasendisse, et mitte segmendist või heiteringist välja kukkuda. Lisa info paikneb Lisades. Maailma rekord kuulub meeste kategoorias Randy Barnesile (USA) tulemusega 23.12m. Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Natalja Lissovskajale (NSV liit) tulemusega 22.63m. Eesti meeste rekord on 20.53m, mille püstitas Heino Sild ja naiste rekord on 18.03m, mille püstitas Veronika Minina. 7 Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 13
selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale teist valestarti järgneb diskvalifitseerimine. Kettaheide Raske ümberkohandumine tõkkejooksult, lisaks komplitseeritud (piiratud) liikumisruum. Ühelgi teisel tehnilisel alal ei tehta nii palju ebaõnnestu-nuid katseid kui kettaheites. Sportlased heidavad 2 kg raskust ketast 2,50 meetrise läbimõõduga heiteringist, kusjuures ketta lendamist kiirenda-takse pooleteiseringise pöördega. Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi tähtsusetu roll. Eriti soositud on vastutuul. Eestis üks parimaid on Gerd Kanter. Gerd Kanteri areng:2000 57.68, 2001 60.47, 2002 66.31, 2003 67.13, 2004 68.50, 2005 70.10 Teivashüpe Kõige atraktiivsem ja samal ajal kõige raskem ala kümnevõistluses. Isegi kõige paremad küm-nevõistlejad on selle kaua vältava ala puhul oma-dega karile jooksnud
· sportlane pillab heitevahendi, · sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, Katse õnnestumiseks peab ketas maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist lahkuda. Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi tähtsusetu roll. Eriti soositud on vastutuul. Pealtvaatajate, kohtunike ja võistlejate turvalisuse tagamiseks on lubatud ketast heita ainult kaitsevõrguga ümbritsetud heiteringist. Igasuguste abivahendite kasutamine, näiteks kahe või enama sõrme kokku teipimine, mis võib abistada sportlasi katse sooritamisel, on keelatud. Teipi (plaastrit) heitekäel on lubatud kasutada ainult lahtise haava katmiseks. Eesti parim kettaheitja on Gerd Kanter. Odavise Odaviske hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Hoovõtujooksu pikkuse valib võistleja ise. 800grammi raskust oda visatakse 8 m raadiuse
kümnevõistlusel uue Eesti rekordi- 8575. 1996. aasta Atlanta olümpiamängudel saavutas sportlane kuuenda koha ning 1998. tõusis ta Euroopa meistriks peale Budapestis toimunut EM-i. 2000. aasta oli Erki Noole jaoks üks edukamaid. Ta osales Sydney suveolümpiamängudel ning läbi suurte raskuste suutis siiski saavutada esimese koha ning võita kuldmedali. Raskused seisnesid nimelt selles, et kettaheites ei näinud kohtunik korralikult, kas Nool astus heiteringist välja või ei astunud. Peale pikka vaidlust ja mitmete teiste riikide proteste, tuli vahekohtunike kogu siiski otsusele, et tulemus oli õige. Kuigi edasi oli Erki Noole vaimne olukord üsna pingeline, suutis ta hoida oma positsiooni ning võitis kulla. 2004. aasta suveolümpiamängudel Ateenas ei olnud Erki Noole tulemus enam nii hea- ta saavutas kaheksanda koha. Erki Noole kolm parimat kümnevõistluse tulemust on 8815 punkti 7. augustil 2001. aastal Edmontonis, 8742 punkti 4. juunil 2000
2 osa (toeta faas): Vasaku jala tõuge ette, varbad on heite suunas. Hüpe sooritatakse täie jõuga, tõukejalg ei sirutu täielikult. Heitekäsi on selja taga reie kohal. Parem jalg maandub energiliselt pöia esiosale, pöörates sisse. Vasak käsi on kõverdatuna rinnal. Vasak jalg möödub paremast põlvest, liikudes ringi esiossa. 5. Pöia asetus 1. Jalad on õlgadelaiuselt, pööre sooritatakse vasakul pöial vasakule. 2. Parem jalg teeb hooliigutuse heiteringist väljastpoolt, suunaga ringi keskele. 3. Parem jalg maandub ringi keskele pöiale, vasak pöid kohe pärast paremat. 4. Äraheide toimub ringi esimesel poolel (kandpäkk-asend). 6. Äraheitefaas - Äraheitefaasis luuakse täiendav kiirus, mis edastatakse kettale enne väljalendu. 1. osa (üleminek): parem jalg on kõverdatud. Parem pöid/jalg pöörduvad heite suunda. Vasak käsi on heiteringi tagumisse äärde suunatud. Ketas asub pea kõrgusel. Vasak jalg
infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale teist valestarti järgneb diskvalifitseerimine. Kettaheide Raske ümberkohandumine tõkkejooksult, lisaks komplitseeritud (piiratud) liikumisruum. Ühelgi teisel tehnilisel alal ei tehta nii palju ebaõnnestunuid katseid kui kettaheites. Sportlased heidavad 2 kg raskust ketast 2,50 meetrise läbimõõduga heiteringist, kusjuures ketta lendamist kiirendatakse pooleteiseringise pöördega. Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi tähtsusetu roll. Eriti soositud on vastutuul. Teivashüpe Kõige atraktiivsem ja samal ajal kõige raskem ala kümnevõistluses. Isegi kõige paremad kümnevõistlejad on selle kaua vältava ala puhul omadega karile jooksnud. Töövahendiks on 4,60 kuni 5,30 meetri pikkune klaaskiust teivas. Soovitus: mida suurem kõrgus, seda raskem ja jäigem teivas
infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale teist valestarti järgneb diskvalifitseerimine. Kettaheide Raske ümberkohandumine tõkkejooksult, lisaks komplitseeritud (piiratud) liikumisruum. Ühelgi teisel tehnilisel alal ei tehta nii palju ebaõnnestunuid katseid kui kettaheites. Sportlased heidavad 2 kg raskust ketast 2,50 meetrise läbimõõduga heiteringist, kusjuures ketta lendamist kiirendatakse pooleteiseringise pöördega. Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi tähtsusetu roll. Eriti soositud on vastutuul. Teivashüpe Kõige atraktiivsem ja samal ajal kõige raskem ala kümnevõistluses. Isegi kõige paremad kümnevõistlejad on selle kaua vältava ala puhul omadega karile jooksnud. Töövahendiks on 4,60 kuni 5,30 meetri pikkune klaaskiust teivas. Soovitus: mida suurem kõrgus, seda raskem ja jäigem teivas
(hüpe/libisemine), ÄRATÕUGE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE (pidurdamine). Ettevalmistavas faasis võtab heitja asendi hoohüppe alustamiseks. Hüppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi äratõukeks. Lõpupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu läheb. Pidurdusfaasis peatub sportlane äratõukeasendisse, et mitte segmendist või heiteringist välja kukkuda. 2. Kuulitõuge pöördega: jaguneb nelja faasi. ETTEVALMISTUS, PÖÖRE, KUULI ÄRATÕUGE ja TÕUKAJA TASAKAALUSTAMINE. Ettevalmistusfaasis liigub tõukaja optimaalsesse asendisse, et alustada pööret ja luua kuuli mahajäämine. Pöördefaasis kogub kuul kiirust sedamööda, kuidas tõukaja liigub äratõuke-eelsesse asendisse. Finaalpingutuse faasis luuakse täiendav kiirus, mis antakse edasi kuulile enne väljalendu
annaabi.ee 
