vähemalt 5 cm kaupa. Kaugus- ja kolmikhüpped . Kaugushüpe on ala, milles sportlased hüppavad lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Hüpe koosneb neljast osast : hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Kolmikhüppes nõutakse võistlejailt järjest 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga. HEITED Heitealadel on samuti eel- ja lõppvõistlus. Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringis odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 30-36,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on harilikult puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist jm. materjalist korpusega ketast. Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse metallisulameid. Kuulitõukes peab kuul
tõkkejooks Kõrgushüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OMi (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Kuulitõuge sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes 2,135 m. Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Kõigil hüppe ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. 200 m jooks 200 meetrit on olümpiamängudel joostud peamiselt kurviga rajal. Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordi võistlustel on tavaliselt
Kaarjoone laius kuulub mõõdetava kauguse sisse. 1.1. Kuuli hoie Kuuli hoidmiseks sobitame kuuli käele, hoides seda pöidla ja ülejäänud sõrmede vahel, kuuli ei tohi lasta vajuda peopessa. Kuuli tõugatakse ühe käega. Katset alustades peab kuul puudutama tõukaja kaela ja/või lõuga. Tõuke ajal ei tohi viia tõukekätt sellest asendist tahapoole (kuuli visata) ega tõukekäe küünarnukki õlajoonest allapoole. 1.2. Pisut kuulitõuke ajaloost Ajast aega on heitealadel olnud üks ja seesama eesmärk: lennutada oma võistlusvahend võimalikult kaugele. Kuulitõukevõistlus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seisnes raske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil, asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, mis olid kasutusel Inglismaa Kolledite Kergejõustikuvõistlustel 1850 aastal. Meeste kuulitõuge oli kavas juba 1896 a Ateena olümpial
Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga. Kaugus ja kolmikhüppes jaguneb võistlus eel (3 katset) ja lõppvõistluseks (kaheksale paremal antakse veel 3 katset). Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Kolmikhüppes nõutakse võistlejailt järjepanu 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga. Heitealadel on samuti eel ja lõppvõistlus. Kuulitõuge, ketta ja vasaraheide sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes ja vasaraheites 2,135 m, kettaheites 2,5 m), odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 30 36,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on hrl. Puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist jm. materjalist korpusega ketast. Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Oda valmistati varem
msg. Metallisulameid. Heited-tõuked Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º). Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. Käimine Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. Mitmevõistlus Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400
traadist. Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse msg. metallisulameid. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º). Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. 8 Mitmevõistlus Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400 m jooks, teisel päeval 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks.
tõukeringi pritsida mis tahes ainet. Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad valged jooned. Katse õnnestumiseks peab kuul, ketas või vasar maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist lahkuda. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui sportlane pillab heitevahendi, sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda. Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. 5.1 Kuulitõuge Kulitõuge sooritatakse ringis. Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval 5.2 Kettaheide Kettaheide sooritatakse ringis. Kettal on harilikult puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist jm. materjalist korpusega ketast. 5.3 Vasaraheide Vasaraheide sooritatakse ringis
Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse mitmesuguseid metallisulameid. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º). Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. 5. Heited, tõuked, visked 5.1 Pallivise Pallviset on lubatud sooritada hoojooksult või paigalt, kusjuures visata tuleb n.-ö. üle õla viskeliigutusega. Teistsuguseid viske- või heiteviise ei ole lubatud kasutada. Viskepall kaalub 150 g. Visked toimuvad 10 m laiusesse koridori. Visketulemust mõõdetakse koridori piiridesse jäetud maandumisjälje lähimast punktist risti äraviskejoonega või selle pikendusega
7. Klassikalise e. hüppega kuulitõuke faaside jaotus ja hüppe/libisemise faasi kirjeldus. 8. Kirjelda kaugushüppe hoojooksu (pikkus, erinevad võimalused...) 9. Joonista sirutehnikat tegev kaugushüppaja. 10. Kõrgushüppe faasid ja flopptehnika äratõukefaasi kirjeldus. 11. Tulemustetabel 4 inimese kõrgushüppe tulemustega, vaja kirja panna, paremusjärjestus ja selgitama, miks see just selline. 12. Kas heitealadel tohib kasutada oma viskevahendid. Millisel juhul? 13. Kui aega võetakse kahe stopperiga (käsitsi) ja need näitavad erinevat aega, siis kumma näit loeb? 14. Kui võistleja on teinud kaugushüppes kolm katset, siis kas tal on veel katseõigusi kui võistlejaid on vähem kui finaalikohti. 15. Millistel juhtudel loetakse kaugushüppes katse ebaõnnestunuks. 1) 2) 3) 16. Mitu valelähet võib võistleja teha enne, kui ta diskvalifitseeritakse? 17
Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse mitmesuguseid metallisulameid. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º).(2) Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud.(2) 16 Soovitavad normid õpilastele on lisas 12 kuni15 3.4 Mitmevõistlus Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad: · esimesel päeval 100m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400m jooks, · teisel päeval 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500m jooks.(2)
aladega. Loogilise jätkuna asutati kohaliku haridus- ja muusikaseltsi juurde 1912. aastal spordiring ning peagi tehti algust ka spordiplatsi ehitamisega. Teadaolevail andmeil oli türilase Peeter Molli 1913. aastal joostud 100 meetri aeg 12,4 esimene registreeritud kergejõustikurekord Järvamaal. Muid andmeid varasema aja kohta ei ole ja tõenäoliselt tulekski aastat 1913 lugeda Türi kergejõustiku ajaloo algusaastaks. Sellest ajajärgust jõudis Johannes Karpender heitealadel Eesti paremikku, just tema rikkus odaviskes esimese järvalasena 50 meetri piiri, seades uueks tippmargiks 51.96. 1922. aastal äratasid tähelepanu ka Lennart Bromani tagajärjed hüpetes. Lennart Broman oli rahvuselt rootslane ja töötas paberivabrikus insenerina. Kaasaegsete sõnul omas ta haruldaselt teravat äratõuget ja nii ei valmistanud talle erilisi raskusi kaugushüppes 6 meetri piiri ületamine. Ta püstitas uue Järvamaa kaugushüppe rekordi 6.21. Järgmisel
Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse msg. metallisulameid. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º). Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. 2.6 Mitmevõistlus Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400 m jooks, teisel päeval 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Seitsmevõistluses on esimesel päeval on kavas 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja
katse ebaõnnestunuks. Võistleja ei tohi ringist või hoovõturajalt enne võistlusvahendi maandumist lahkuda. Ringist lahkudes peab kettaheitja esimene kokkupuude heiteringi äärisega või maapinnaga väljaspool ringi toimuma ringist väljapoole märgitud, mõtteliselt ringi keskpunkti läbivatest, valgetest joontest ("vuntsidest") tagapool. Võistleja esimest kokkupuudet ringi äärisega või maapinnaga väljaspool ringi loetakse ringist lahkumise hetkeks. Mõõtmised: Kõigil heitealadel mõõdetakse tulemused 0,01 m täpsusega. Tulemused ümardatakse alati väiksema täissentimeetrini. Iga õnnestunud katse mõõdetakse kohe peale selle sooritamist: kettaheites - võistlusvahendi esimese maandumisjälje ringile lähimast punktist kuni ringi äärise siseservani, mööda maandumisjälge ja ringi keskpunkti ühendavat sirget; Tähised: Sektorijoone välisääre taha võib asetada selgelt eristuvad, kõigi võistlejate parimaid tulemusi märkivad lipud või tähised
eesmised lihased põlveliigese korduvast sirutusest. Kõi- ja ülepinges reie ge sagedamini esineb seda korvpal- tagalihased luritel, võrkpalluritel, jalgpalluritel, kergejõustiku hüppe- ja heitealadel, tõstjatel, balletitantsijatel jt. Lastel ja noorukitel on sündroomi tek- kimise põhjuseks lubisoolade lades- tumine vahetult patella alla, kesk- ja
annaabi.ee 
