Fourth level Fifth level põhilise heintaimiku moodustavad kõrrelistest aasnurmikas, aruheinad, karjamaaraihein, timut ja kerahein ning liblikõielistest ristik Kultuurniit on külviga rajatud niit. Kultuurniitude rajamisel kasutatakse tavaliselt paljuliigilist heinaseemet. Selleks, et heinasaak paraneks, niite väetatakse ja liigne vesi juhitakse kraavide abil ära. Kultuurkarjamaa rajamiseks sobivad tasased või ühtlase kallakuga maamassiivid, kuhu ulatuslikult ei kogune varakevadine lume sulamisvesi, muld peab olema toitaineterikas ja vajadusel kuivendatud. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? Niitude liigirikkuse säilitamiseks tuleks: väetamisega olla mõõdukas, karjamaid aegajalt niita ning seal mättaid purustada,
külvid. Kokkuvõte tööst ligi 10 aastase rähklemise nimel. Töö on kasvanud, kuigi ligi kümne aastane rähklemine jõudu pole kasvatanud, vaid kahandanud. On kasvanud suude hulk nii toas (7 last ), kui ka laudas, nõudes aina pea- ja kõhuvarju. Pole muud kui roogi uut põldu ja puhasta uusi niite, muidu pole varsti enam toas ega laudas midagi suhu pista. Alguses tegi Andres tööd nagu mingi eesmärgiga, aga nüüd nagu harjumust või paratamatust. Kasvab põllu- ja heinasaak, peab loomi juurde muretsema, aga muretsed neid juurde, siis tekib varsti vajadus suurema saagi järele. Andresele tundub nagu oleks ta nõiaringis. Andres mõistab ligi kümne aastase rähklemise järel, et ta ei suuda kõike teha, mida Vargamäe temalt nõuab. Ta ei usu, et seda noor Andreski suudaks, aga ühte tahab ta siiski tõeks teha, et sood saaks loomakandvaks, tänini pole ta sedagi suutnud teha. Siiski Andres usub oma jõudu ja tulevikku, sest elatakse ju
5. sooniit märja mullaga niit, tavaliselt sooservadel, 6. looniit paekivisel pinnal, leidub rannikualal ning läänesaartel, 7. luhaniidud asuvad aladel, mida jõed kevadise suurvee ajal üle ujutavad, 8. rannaniidud asuvad mere ääres, seal karjatatakse loomi, sest niitmiseks on maapind liiga kivine. (2) 3.2. Kultuurniidud Tänapäeval külvab inimene niitudele just neid taimi, mis sobivad loomade söötmiseks kõige paremini. Selleks, et heinasaak paraneks, niite väetatakse ja liigne vesi juhitakse kraavide abil ära.(1) Niitmine, karjatamine ja väetamine muudab niidu liigivaesemaks. Niidul ei tehta ainult heina. Värske niidetud rohi pakitakse kilesse ja see hapneb seal. Sellist loomasööta nimetatakse siloks. Niitude liigirikkuse säilitamiseks tuleks: 9. väetamisega olla mõõdukas, 10. karjamaid aeg-ajalt niita ning seal mättaid purustada, 11. mitte kasutada niidul raskeid traktoreid, 12
Maade kuivenduskraav, maja ehitus 6.Missuguseks kujuneb kokkuvõte tööst ligi 10 aastase rähklemise järel? Paarikümne aasta möödudes? Töö on kasvanud, kuigi ligi kümne aastane rähklemine pole jõudu kasvatanud, vaid kahandanud. Pole muud kui roogi uut põldu ja puhasta uusi niite, muidu pole varsti enam toas ega laudas midagi suhu pista. Alguses tegi Andres tööd nagu mingi eesmärgiga, aga nüüd nagu harjumust või paratamatust. Kasvab põllu- ja heinasaak, peab loomi juurde muretsema, aga muretsed neid juurde, siis tekib varsti vajadus suurema saagi järele. Andresele tundub nagu oleks ta nõiaringis. Andres mõistab ligi kümne aastase rähklemise järel, et ta ei suuda kõike teha, mida Vargamäe temalt nõuab. Ta ei usu, et seda noor Andreski suudaks, aga ühte tahab ta siiski tõeks teha, et sood saaks loomakandvaks, tänini pole ta sedagi suutnud teha. Siiski Andres usub oma jõudu ja tulevikku, sest elatakse ju suurel majandusliku tõusu
taimedest. Kestvus: 4-5 aastat. Valge ristik Valge ristik ( Trifolium repens L. ) ,,TOOMA" Aretajad Mart Jaagus, Valve Smoljakova, Evald Raudsepp, sordilehte kantud 1990. aastal. Sordi tunnused: Var. Giganteum x var. Typicum Majanduslikud Talvekindlus hea, mõnevõrra nõrgem kui sordil ,,Jõgeva omadused: 4", kuid samas püsivam. Talub paremini kasvatamist segus kõrreliste heintaimedega kui sort ,,Jõgeva 4" ja heinasaak soomuldadel 2 korda ja seemnesaak 13,8% suurem kui sordil ,,Jõgeva 4". Vastupidavuse poolest ristikuvähile ei esinenud Haiguskindlus: kahe sordi vahel olulisi erinevusi. Soovitus Kasvatatakse karjamaasegudes, liblikõielise kasvatamiseks: komponendina turvasmuldade seemnesegudes. Harilik kastehein Sordi lisainformatsioon
(Halliste) * Toomapäev - enne jõulu toomas koputab kepiga veekaaned üle, vaatab, kas ilm on kindel. (Vastseliina) * Kui toomapäeval nii palju päeva näha olla, et hobuse selga karata võida, saada hea kuiv heinaaeg olema. (Karksi) * Kus toomapäe tuul oli, sääl oli ta oasta läbi. (Karja) * Vanad inimesed ütlesid, et kui toomapäev tuiskab, siis tuiskab talve läbi. (Karja) * Toomapäival kui tuiskab, siis on hea heinasaak, kui pääle toomast hakkab tuiskama, siis paha paljas heinamaa. (Lüganuse) * Kui toomapäeval tuiskab, siis on eesolev aeg tõvede ja haiguste rikas aeg; on aga toomapäeval ilus ilm, siis tuleb terve ja rõõmus aeg. (Muhu) 4. TÄHTPÄEVA TOIDUD Küllusliku pühadelaua ettevalmistused kestsid jõululaupäevani, selle kohta öeldi, et naise kaasavara peab vastu ainult toomapäevast jõuluni. Naiste hooleks oli vorstide valmistamine. Küpsetati ka leiba
ees. Samuti on vitamiinide saamiseks soolakivi. Vett antakse iga päev. Silo ostetakse sisse aga hein tehakse Raba talu rohumaalt. Põhk loomadele allapanuks saadakse viljakõrtest mis viljakoristusel järgi põllule jääb. Heinategu toimub juunis-juulis. Hein on rohumaalt lõigatud rohi. Piisavalt kõrgeks kasvanud rohi niidetakse ja kuivatatakse mõned päevad õhu käes, seda aeg ajalt ringi pöörates. Seejärel kogutakse ja rulltakse kuivanud rohi-see on heina pressimine. Heinasaak pannakse hoiule hoonesse milles on tagatud hea ventilatsiooni süsteem. Heinaaeg kestab kokku viis nädalat. (teadmisi talupidamisest 2009;120 Raba talus tööde mahukuse tõttu palgatakse elukutseline lambapügaja, kes niidab ühe lamba umbes kolme minutiga. Kui seda tööd teeks ise läheks ühe lamba jaoks pool tundi, ja võtaks aega päevi. Joonis 9. Pildil on ühekuune tall Joonis 10. Pildil on lammaste talvine koppel ja laut KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS http://foorum.rodnas
(Bender, 1996) 70 65.4 60 53.9 50 40 t ha-1 " " 30 20 10.92 10.08 10 0 Haljasmass Heinasaak Joonis 1 Jõgeval aretatud tetra- ja diploidse punase ristiku sortide saagikus Aastatel 2001...2002 Jõgeval läbi viidud põldkatses uuriti üheksast Euroopa riigist pärinevate punase ristiku tetraploidsete sortide saagivõimet. Kokku oli katses 24 erinevat sorti, nendest 16 varajast ja 8 keskvalmivat või hilist sorti. (Tamm, Bender, 2006) (tabel 1). Katses olnud punase ristiku tetraploidsetest sortidest suurima kuivaine- ja toorproteiinisaagiga
raiumine ja nende kojutoomine. Noppeid Toomapäeva kohta: * Toomapäev vanad rääkisid, et siis pidi Must Toomas välja minema, et siis pidi see aeg nagu puhtamaks ja valgemaks minema. (Viljandi) * Kui toomapäeval oli niipalju päeva näha olla, et hobuse selga karata võida, saada hea kuiv heinaaeg olema. (Karksi) * Toomapäeval (21.12) võisid tulla suured järskused sulailmad. (Anna) * Kui toomapäiväl tuiskab, siis on hea heinasaak, kui pääle toomast hakkab tuiskama, siis puha paljas heinamaa. (Lüganuse). * Kui toomapäeval palju lume sadas, siis sai palju söödikuid sel suvel, putukaid ja kõiki. (Kursi) Allikas: BERTA
Peamiselt täitusid mehe lootused aidast,talust ja ka kuivendus kraavidest. Täitumatta jäi soovi õnnest.Maade kuivenduskraav, maja ehitus. Töö on kasvanud, kuigi ligi kümne aastane rähklemine pole jõudu kasvatanud, vaid kahandanud. Pole muud kui roogi uut põldu ja puhasta uusi niite, muidu pole varsti enam toas ega laudas midagi suhu pista. Alguses tegi Andres tööd mingi eesmärgiga, aga nüüd nagu harjumusest või paratamatusest. Kasvab põllu- ja heinasaak, peab loomi juurde muretsema, aga muretsed neid juurde, siis tekib varsti vajadus suurema saagi järele. Mehele tundub nagu oleks ta nõiaringis - ta mõistab ligi kümne aastase rähklemise järel, et ta ei suuda kõike teha, mida Vargamäe temalt nõuab. Ta ei usu, et seda noor Andreski suudaks, aga ühte tahab ta siiski tõeks teha, et sood 1 saaks loomakandvaks, tänini pole ta sedagi suutnud teha. Siiski
Selleks, et hein säiliks, peab ta kuivaine sisaldus olema vähemalt 85%. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Meil on põldhein ja niiduhein, loodusliku heina osatähtsus on vähene. Heina söödetase veistele, hobustele ja lammastele. Põhisöödaks on silo või kuivsilo, seetõttu hobustele antakse heina 6-10 kg, veistele u 6kg. Lisaks silole on lehma kohta 1 tonn heina vaja. Heina niitmise ajast sõltub saak ja kvaliteet. Maksimaalne heinasaak saadakse taimiku õitsemisel, hiljem niites seedumata kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Paljuliigilise segu korral koristatakse hariliku aruheina koristusküpsuse alusel. Tavaliselt rajatakse niidud või heinamaad ühe või kahe ühesuguse arengukiirusega domineeriva liigiga. Selle juhtliigi järgi otsustatakse niitmise aeg. Kui tahetakse saada mitu niidet, siis tuleb varem niita, kui on optimaalne aeg. Kui heintaimik lamandub, siis tuleb kohe niita, sest alumised lehed
Niisketes kohtades ja savistele aladele sobib roosaristik. Ülekaalus on alati punaneristik, sest siin on parasvöötme mullad. Ristiku ja kõrreliste puhul on ökonoomseks kasutamiseks kahe aastane kasutamine, siis jääb rohukamarasse veel küllaltki ristikuid ja mis tagavad mullaviljakuse tõusu. Püsivalt võib kasutada ka ... siin peab olema püsivam liblikõieline taim. Kui kasvatada tetrapoidseid taimi siis võiks lisada 80 100 kg lämmastikku lisada. Heinasaak põldheinal on tavaliselt 4-6 tonni hektaril. Põldheina võib külvata kattevilja alla, kuna ta on lühiajaline kultuur (kattevili oder). Pikaajalisi ei tohiks rajada kattevilja alla. Külvid tuleks teha võimalikult vara, siis saab taimiku vabastada kattevilja alt varem. Otstarbekas on kattevili koristada haljassöödaks, siloks või viliseks tervik koristusena, (viliseks koristatakse vili siis, kui terad on piimvaha küpsusespe, meenutab silo kuid on
) Valmistuti heinatööks. Nii mõnigi vajalik töö jäi selle kõrval tegemata. Heinatöö algas mõni päev enne Jaani. Krõõt ootas selleks ajaks oma esimest last, aga tööd tuli temalgi teha. Sulane Juss hädaldab tüdrukule Maiele, et peremees tahab tööga ära tappa, aga selle eest söödab hästi. Heina tehti ka vihmaajal. Õhtul kuivatati tule ääres oma märgi riideid. Heinatöö lõpuks oli Andresel selge, et pole võimalik karja suurendada. Heinamaad olid kehvad ja seega heinasaak kesine, pole midagi loomadele talvel ette anda. 6. Esimene talv Vargamäel (IX, X ptk.) Esimese lume saabumiseks olid kõik välistööd korras. Viljasalved ja kotid ei täitunud aidas küll peremehe tahtmise kohaselt, ometi korjus sinna rohkem, kui ta oli julgenud loota. Muidugi Oru Pearu vastu ta ei saanud. Pearul olid ka paremad maad. Lume tulekuga tabas Andrest suur häda: tal polnud teist rege. Pearu pakkus enda oma laenuks niikauaks kui Andres enda oma valmis saab
annaabi.ee 
